Parem tugev kutse- kui pehme kõrgharidus

22. mai 2017

Miks peaks olema tõhus kutseharidus? Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes kohe tulemuslikult tööle asuda.

Loe edasi

Tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu

10. mai 2017

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhid tõdesid teisipäeval peetud kohtumisel, et tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu ning otsisid võimalusi nende arvu suurendamiseks.

Vananev rahvastik vajab üha rohkem hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, mistõttu on nendes eluvaldkondades vaja järjest enam töötajaid, ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tervishoiu kõrgkooli pressiesindaja teatel.

Loe edasi

Millist eriala tasub õppima minna?

10. mai 2017

Kui tahad tulevikus kindlasti tööd saada, õpi mõnda tehnoloogiaala või inimeste hooldamist ning väldi raamatupidamist.

Peagi seisavad tuhanded gümnaasiumilõpetajad valiku ees, mida õppima minna.  «Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsemad tegevused võtab üle tehnoloogia,» ütles sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liige, OSKA arendusjuht Tiia Randma.

Loe edasi

Urve Mets: vaja läheb uut tööjõustruktuuri

2. mai 2017

Tervishoiu valdkonna arengut mõjutavad lähitulevikus nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele.

Loe edasi

Tulevikusõda töötajate pärast

19. veebruar 2017

Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.

Loe edasi

Uuring: kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid koolitatakse kaks korda rohkem kui tarvis

1. veebruar 2017

Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega sotsiaaltööspetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.

Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis sotsiaaltöö õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.

Loe edasi

Tiia Randma: õppida ja õpetada tuleb õigeid asju

12. jaanuar 2017

TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.

OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

Loe edasi

Töötukassa hakkab osadele õppuritele rahalist toetust maksma

14. detsember 2016

Alates 2017. aasta sügissemestrist hakkab töötukassa maksma rahalist toetust osadele kutse- ja kõrgkooli õppima asuvatele inimestele.

130-260 eurot kuus hakkavad saama õppurid, kellel puudub varasem erialane haridus ning kellel on põhi- või keskkooli lõpetamisest möödas vähemalt viis aastat, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi

Eesti tööstus vaevleb inseneride ja oskustöötajate põua käes

13. detsember 2016

Eestis pole sisuliselt ühtegi töötusharu, mis ei vaevleks üha süveneva oskustöötajate ja spetsialistide puuduse käes – tikutulega otsitakse taga pea kõiki ametimehi – alates tööpinkide operaatoritest, hooldustehnikutest ja mehhatroonikutest ning lõpetades inseneride ning juhtidega.

«Metalli- ja masinatööstuse valdkonnas jääb viie aasta perspektiivis puudu kolmandik  inseneriharidusega lõpetajatest inseneride ja juhtide ametikohtadele» tõi ühe näite Kutsekoja koordineeritava tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep.

Loe edasi