Mida toob tulevikus kaasa jätkuv tööde ja tegevuste automatiseerimine?

21. veebruar 2017

McKinsey instituut on välja andnud nii tänapäeva kui ka tulevikku vaatava raporti, kus analüüsitakse automatiseerimise mõju läbi erinevate aspektide. Raport toob välja, et väheseid ameteid saab tänase päeva tehnoloogilise taseme juures täielikult asendada automaatse „robotiga“, kuid samas saaks enamiku ametite puhul osa tööprotsesse automatiseerida. Automatiseerimine saaks tulevikus olla ka produktiivsuse kasvu üks kindlustajatest. Mida veel automatiseerimine võiks tulevikus mõjutada?

Loe edasi raportist

Loe edasi

Tulevikusõda töötajate pärast

19. veebruar 2017

Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.

Loe edasi

Pressikutse: Homme tutvustatakse tööjõu tuleviku-uuringu tulemusi

8. veebruar 2017

Homme kell 11 tutvustatakse Tallinnas, Kutsekojas (Mustamäe tee 16, B-korpus, III korrus) Eesti tööjõu tuleviku-uuringu tulemusi.

Ülevaatest „Eesti tööturg täna ja homme“ selgub, palju töötajaid on aastani 2024 tööturul vaja ning millised on tulevikuametid ja -oskused. Tulemusi esitlevad uuringu koostajad, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad ja vanemanalüütik Siim Krusell. Esitluse avab Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Kõik ajakirjanikud on oodatud!

Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.

Loe edasi

Alustati OSKA ehituse valdkonna uuringu koostamist

3. veebruar 2017

Eksperdid alustasid ehituse valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Ehituse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu tegevusaladeks on hoonete ja rajatiste ehitus, eriehitustööd ning arhitekti- ja inseneritegevused.

Loe edasi

Uuring: kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid koolitatakse kaks korda rohkem kui tarvis

1. veebruar 2017

Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega sotsiaaltööspetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.

Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis sotsiaaltöö õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.

Loe edasi