Artiklid
Eestil tuleb väikeriigina valida, milliste tegevusalade ja oskustega rahvusvahelises konkurentsis tippu püüelda. Niisugused valikud peavad aga tuginema selgetele kriteeriumitele, kirjutasid Eesti tööturu seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringujuht Urve Mets ja analüütik Anneli Leemet Äripäevas ilmunud arvamusloos.
Eesti majandusaruteludes kõlab sageli mure tööjõupuuduse ja tagasihoidliku tootlikkuse kasvu pärast. Üha selgemalt on kujunemas arusaam, et nende probleemide lahendamiseks ei piisa üksikutest meetmetest – vaja on otsust, millistes valdkondades Eesti soovib tulevikus kasvada ja millistele oskustele see kasv toetub.
Alar Karis tõi teema tööandjate keskliidu konverentsil teravalt lauale: väike riik ei saa olla kõiges võrdselt tugev. Tuleb valida, kus püüelda kõrgliigasse. See ei tähenda teiste tegevusalade tähelepanuta jätmist, vaid teadlikku toetusmeetmete suunamist sinna, kus luuakse suuremat väärtust ja kus meil on eeldus rahvusvahelises konkurentsis läbi lüüa.
OSKA uuringute tulemused toetavad seda mõtet, kuid lisavad olulise nüansi: küsimus ei ole ainult tegevusalade, vaid ka oskuste arendamises. Kui valdkondade valik ei ole seotud oskuste arendamisega, ei realiseeru ka kasvupotentsiaal.
Kriteeriume on vaja
Eelisarendatavate tegevusalade valik ei saa olla vaid tunnetusel põhinev. OSKA tehisintellekti uuring toob välja konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kasvuvõimalusi hinnata. Näiteks loodav lisandväärtus ja tootlikkuse kasvupotentsiaal, ekspordivõimekus, digitaliseerituse tase, teadmusmahukate niššide olemasolu jms. Rolli mängivad ka andmete hulk, kättesaadavus ja kvaliteet, töö iseloom ning ettevõtete innovatsioonivalmidus.
Selline raamistik aitab vältida juhuslikke valikuid ja suunata ressursse sinna, kus mõju on suurim.
Tähtis aspekt on seegi, et suure kasvupotentsiaaliga tegevusalad ei ole alati selgepiiriliselt ühe majandusharuga seotud, vaid pigem loovad arengueeldusena võimekusi, mis läbivad mitut sektorit korraga – näiteks tootmise ja digitehnoloogia ühendamine, andmete ja teenuste sidumine või siis kestlikkuse ja tehnoloogia koosmõju.
OSKA uuringus eksperimentaalarendusteks vajaliku tööjõu ja oskuste kohta tuuakse välja valdkonnad, kus eelkirjeldatud kriteeriumid on enim täidetud ning kus teadmusmahukuse kasvatamine annaks kõige suurema lisandväärtuse kasvu. Kõrge tootlikkuse ja ekspordivõimekusega nišše on juba täna näiteks elektroonikatööstuses, transpordivahendite tootmises, keemia- ja farmaatsiatööstuses ning IKT-s. Uued võimalused on kujunemas valdkondades, kus rahvusvaheline konkurents ei ole veel lukustunud ega selgelt liidrite vahel jaotunud – näiteks teisese toorme ja jäätmete väärindamine, puidu keemiline ja biotehnoloogiline töötlemine ning bio- ja tervisetehnoloogiad.
Allikas: OSKA uuring 2023: „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus“
Konkurents ja hädavajadus
Ajaaken oma koha rahvusvahelisel turul kindlustamiseks on aga kitsas, sest konkurents riikide vahel on tihe. OSKA analüüs viitab, et eelise saavutavad need riigid, kes suudavad varakult positsiooni võtta. Euroopa kontekstis on seda juba teinud innovatsiooniliidrid, nagu Holland, Rootsi, Soome, Taani ja Šveits.
Rahvusvaheline võrdlus näitab, et innovatsiooniliidritel on tootlik teadmusmahukas ettevõtlus koondunud just IKT-sse ja töötlevasse tööstusse. Eestis on töötlev tööstus nii teadmusmahukuselt kui ka tootlikkuselt veel selgelt maha jäänud.
Allikas: OSKA uuring 2023: „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus“
Lisaks majanduslike näitajate alusel valitud eelisarendatavatele valdkondadele peab riik teadlikult määratlema ka need alad, mis on kriitilised ühiskonna toimimise ja vastupidavuse seisukohalt. See tähendab, et fookus ei saa olla üksnes tootlikkuse kasvul ja ekspordipotentsiaalil, vaid arvesse tuleb võtta ka strateegilisi vajadusi, nagu riigi julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine, toimiv ja tulevikku vaatav haridussüsteem ning kriitilise taristu töökindlus.
Mitte piisavalt kiiresti
Sageli eeldatakse, et turg ise suunab ressursse kõige perspektiivikamatesse valdkondadesse. OSKA analüüs näitab, et see ei toimu piisava kiirusega.
Põhjus peitub muuhulgas selles, et haridussüsteem reageerib muutustele viitajaga, ettevõtted ei suuda üksinda investeerida oskustesse, mille tasuvus on pikaajaline. Seetõttu tekib olukord, kus tehnoloogilised võimalused on olemas, kuid nende rakendamiseks puuduvad vajalikud oskused.
OSKA toob selgelt välja, et ettevõtetel napib võimekust viia teadmus tootearendusest turule; tehisintellekti ja andmete kasutamine on ebaühtlane ja sageli juhuslik ning investeerimisotsused uutesse tehnoloogiatesse viibivad, sest puudub oskus hinnata nende tasuvust. Vajaka on juhtimisoskustest tehnoloogiliste muutuste elluviimiseks, arendus- ja innovatsioonivõimekusest, rahvusvahelise koostöö oskusest ja eksporditurgude mõistmisest.
Viis tegevust
Eesti peab välja valima ja sõnastama selged eelisarendatavad alad, et suunata majandust kõrgema lisandväärtuse poole. OSKA senised uuringud osutavad mitmele konkreetsele tegevusele, mis peaksid sellega kaasnema:
- siduda nii teadus- kui ka hariduspoliitika otseselt eelisarendatavate aladega;
- luua eelisarendatavate alade ettevõtjatele partnerlusplatvorm, et toetada tehnoloogiliste võimaluste tulemuslikku kasutamist äritegevuses;
- investeerida juhtide oskuste arendamisse, et tugevdada juhtimispraktikas innovatsioonivalmidust ning muuta arendustegevus süsteemsemaks ja tulemuslikumaks;
- toetada uute oskuste (näiteks uute tehnoloogiliste võimaluste tundmise, tehisintellekti lahenduste eesmärgipärase rakendamise, andmete analüüsimise ja korrastamise ning digitaalsete süsteemide kasutamise, ressursi- ja energiatõhususe põhimõtete rakendamise) kiiret omandamist töö kõrvalt ja lühikese ajaga;
- kujundada ettevõtete ja teadusasutuste vaheline koostöö mõlemale poolele väärtust loovaks ja motiveerivaks.
Suurim probleem ei ole valede valikute tegemine, vaid valikute tegemata jätmine. Kui jätame need tegemata, kujuneb tulevik mineviku rööbastel. Kui aga suudame fookuse seada ja oskuste arendamise sellega siduda, on võimalik liikuda kõrgema lisandväärtuse ja tugevama konkurentsivõime suunas.
Artikkel ilmus Äripäeva arvamusportaalis 16.04.2026
