Klassifikaator veebis

Oled jõudnud OSKA ühe kasulikuma infoallikani – oskuste klassifikaatorini. Siit leiad kõik üld- ja tegevusoskused, millega oma tööelus kokku puutud ning saad kergesti sirvida ka selliseid oskusi, mida võid soovida endas mingi ametikoha pidamiseks arendada.

Esimene tabel on oskuste sisukord, kust võid leida oskuste jaotused ning nende põgusad kirjeldused.

PS! Klikates teises veerus asuvatele oskustele, viib lehekülg sind vastavate oskuste täpsemate kirjeldusteni järgmises tabelis.

Oskuste sisukord

1 ÜLDOSKUSED Töömaailma tegevusoskusteks vajalikud eeldusoskused, mis on kõikidele töömaailma valdkondadele ülekantavad.
1.1 Enesejuhtimisoskused Oskused, mis aitavad kaasa eneserefleksioonile ning enda võimete ja potentsiaali paremale realiseerimisele.
1.2 Mõtlemisoskused Informatsiooni ja abstraktsete kontseptsioonide töötlemiseks vajalikud kognitiivsed oskused.
1.3. Lävimisoskused Oskused, mida kasutatakse inimestega koos töötamiseks, kommunikeerimiseks ja ühise eesmärkide saavutamiseks.
2 TEGEVUSOSKUSED  Konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.
2.1 Haldamisoskused Süsteemide, andmete või tegevusvaldkondade administreerimise, korrastamise ning töös hoidmisega seotud oskused.
2.2 Hindamis- ja uurimisoskused Arendatud võimed, mida inimestel on vaja teabe ja andmete metoodiliseks töötlemiseks, et saavutada kasutuskõlblikke tulemusi.
2.3 Juhtimisoskused Arendatud võimed planeerida, organiseerida ja kontrollida ressursse ning teostada nende järelevalvet, saavutamaks eesmärke.
2.4 Transpordi- ja käitlemisoskused Toodete, ainete, materjalide, elusloomade, inimeste vm objektide veo, käsitlemise, kohtlemise ja hoiustamisega seotud oskused.
2.5 Korraldus-, müügi- ja turundusoskused Tegevuste organiseerimise ja avalikkusele tutvustamisega seotud oskused.
2.6 Loovoskused Toodete, teoste või sündmuste loomise ja esitamisega seotud oskused.
2.7 Valmistamis- ja töötlemisoskused Materjalide, toodete, ehitusobjektide ja detailide töötlemise ning lõppkujule viimisega seotud oskused.
2.8 Juhendamis-, õpetamis- ja nõustamisoskused Oskused õpetada teistele, kuidas midagi teha. Oskused olemaks toeks ning leida sobivaid sekkumisi, et probleem lahendada.
2.9 Inimese heaolu tagamise oskused Puhastus-, hooldus-, kasvatus- ja ravitegevuse oskused inimeste heaolu ning tervise tagamiseks.
2.10 Looma- ja taimekasvatuse oskused Loomade ning taimede kasvatamiseks, aretamiseks ning loomade raviks ja hoolduseks vajalikud oskused.
2.11 Tehnilised oskused Arendatud võimed, mida kasutatakse tööks masinate, seadmete, tehniliste süsteemide või muude abivahendite ja tööriistadega.

 

Järgmisest tabelist leiad põhjaliku klassifikaatori nii üld- kui tegevusoskuste kohta. Klassifikaatoris aitab sul orienteeruda esimesest veerust leitav kood. Kui soovid liikuda mõne teise oskuste peatüki juurde, saad seda teha ka lehe ülaosas asuva sisukorra abil.

Oskuste klassifikaator

Kood Oskus Lühikirjeldus
1 ÜLDOSKUSED Töömaailma tegevusoskusteks vajalikud eeldusoskused, mis on kõikidele töömaailma valdkondadele ülekantavad.
1.1 Enesejuhtimisoskused Oskused, mis aitavad kaasa eneserefleksioonile ning enda võimete ja potentsiaali paremale realiseerimisele.
1.1.1 Muutustega kohanemine Oskus kohaneda märkimisväärse varieeruvusega töökohal. Oskus kiiresti reageerida ootamatutele situatsioonidele.
1.1.2 Stressijuhtimine Oskus hinnata enda käitumist, reguleerida oma mõtteid ja emotsioone kriitilistes situatsioonides.
1.1.3 Eesmärgi saavutamine Oskus tegutseda järjekindlalt ülesande täitmiseks või tegevuse lõpuleviimiseks, teha eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid.
1.1.4 Iseseisev tegutsemine Oskus iseendale ülesandeid püstitada ning neid lahendades vähe või üldse mitte juhendamist vajada.
1.1.5 Tegevuste algatamine Oskus tunda ära võimalused ja haarata neist kinni. Ideede genereerimine, endale kohustuste võtmine ja väljakutsetest kinni haaramine, pakkudes välja, tehes või korraldades midagi ise, ilma et teised teda selleks ärgitaksid.
1.1.6 Vastutuse võtmine Oskus seostada iseenda tegevust võimalike tagajärgedega. Võime anda aru enda tulemuste eest.
1.1.7 Väärtustest lähtumine Oskus lähtuda töös nii isiklikest, ühiskondlikest kui organisatsiooni väärtuspõhimõtetest.
1.1.8 Juhistest ja nõuetest lähtumine Oskus töö tegemiseks vajalikke juhiseid ja reegleid arvestada, ellu viia ja rakendada. Asjakohase teabe ja isikliku otsustusvõime kasutamine, tegemaks kindlaks, kas sündmused või protsessid vastavad õigusnormidele, eeskirjadele või standarditele.
1.1.9 Kiire ümberlülitumine Oskus tegeleda lühikese aja jooksul vaheldumisi kahe või mitme tegevusega või märgata vaadeldava nähtuse kohta kiiresti teavet kahest või enamast allikast (näiteks kõne, helid, puudutused ja teised allikad).
1.1.10 Ergonoomiliste töövõtete rakendamine Oskus rakendada töötervishoiu reeglite kohaseid ohutusvõtteid. Võime rakendada tööd soodustavaid ja tervist säästvaid asendeid ja töövõtteid tööülesannete täitmisel.
1.2 Mõtlemisoskused Informatsiooni ja abstraktsete kontseptsioonide töötlemiseks vajalikud kognitiivsed oskused.
1.2.1 Analüüsioskus Oskus dekonstrueerida infot väiksemateks üksusteks või näha, kuidas detailid moodustavad terviku, selleks, et teha korrektseid järeldusi ning lahendada ülesandeid ning tajuda üksiktoimingute või etappide kaugemat eesmärki.
1.2.2 Matemaatiline kirjaoskus Oskus mõista ja kasutada numbreid ja teisi matemaatilisi mõisteid. Võime teostada täpselt matemaatilisi tehteid (näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, protsentarvutus jne).
1.2.3 Loov ja uuenduslik tegutsemine Oskus vaadelda teemat või olukorda erinevatest vaatenurkadest ja kombineerida tähelepanekuid tavapärasest erinevateks uudseteks lahendusteks. Oskus kasutada, täiustada või kokku sobitada olemasolevaid ja uudseid tööviise või tooteid organisatsioonile kasutooval viisil.
1.2.4 Ruumiline mõtlemine Võime mõelda visuaalselt geomeetrilistest vormidest ja mõista kolmemõõtmeliste objektide kahemõõtmelist kujutist. Võime aru saada seostest, mis tulenevad objektide liigutamisest ruumis. Võime teada oma asukohta keskkonna suhtes või teada, kus asuvad sinu suhtes teised objektid.
1.2.5 Probleemi lahendamine Oskus märgata potentsiaalset probleemi, vaadata läbi seotud teavet, sõnastada lahendamist vajav küsimus ja hinnata võimalusi ning strateegiaid sellele vastuse leidmiseks.
1.2.6 Keskendumine ja detailidele tähelepanu osutamine Oskus keskenduda teatud aega ühele ülesandele, ilma et tähelepanu hajuks ning olla detailide suhtes tähelepanelik ja ilmutada ülesannete täitmisel põhjalikkust.
1.2.7 Õppimisoskus Oskus koondada kognitiivsed protsessid uue info omandamiseks ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust.
1.3 Lävimisoskused Oskused, mida kasutatakse inimestega koos töötamiseks, kommunikeerimiseks ja ühise eesmärkide saavutamiseks.
1.3.1 Keeleoskus Võime saada aru emakeelest või võõrkeelest, mõista sõnade, lausete ja lõikude täpset tähendust ning sõnadevahelisi seoseid. Võime esitada teavet ja ideesid selgelt.
1.3.2 Meeskonnatöö- ja koostööoskus Oskus kollektiivi vajadustega ning ühise eesmärgiga arvestada, teistega ülesannete täitmiseks koostööd teha.
1.3.3 Suhtlemisoskus Oskus luua teise inimesega füüsiline ja psühholoogiline kontakt, väljendada ennast arusaadavalt ja kuulata aktiivselt.
1.3.4 Empaatiline käitumine Oskus pöörata tähelepanu teiste tunnetele ja vajadustele olles sealjuures mõistev, abivalmis. Oskus teiste inimeste reaktsioone märgata ja aru saada, miks nad nii reageerivad.
1.3.5 Suhete loomine ja hoidmine Oskus tõlgendada süstemaatiliselt teise osapoole probleeme ja vajadusi, kindlaks määrates lahendusi ja võimalikke kõrvalmõjusid. Oskus arendada ja säilitada usaldusväärseid suhteid.
1.3.6 Tagasiside vastuvõtmine Oskus eristada fakte hinnangutest, muuta enesearengu, parema koostöö ja tööalase soorituse huvides oma käitumist vastavalt oludele ja teiste inimeste tähelepanekutele.
1.3.7 Teabe esitamine Oskus jagada kirjalikult, visuaalselt ja suuliselt infot klientidele, avalikkusele, valitsusele või teistele inimestele ja organisatsioonidele.
1.3.8 Märgisüsteemide kasutamine ja/või koostamine Oskus edastada ja mõista ideid ja infot märgilisel või visuaalsel kujul, näiteks piltide, fotode, tüpograafia, infograafika, noodikirja,  joonistuste, värvide, postrite, viiplemise ja kaartide abil.
1.3.9 Digitaalne kirjaoskus Oskus mõista ja kasutada digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töödelda digitaalset teavet.
2 TEGEVUSOSKUSED Konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.
2.1 Haldamisoskused Süsteemide, andmete või tegevusvaldkondade administreerimise, korrastamise ning töös hoidmisega seotud oskused.
2.1.1 Dokumenteerimine Igasuguse teabe sisestamine, transkribeerimine, salvestamine, säilitamine või hoidmine kirjalikul või elektroonilisel kujul.
2.1.2 Dokumendi koostamine Dokumentide koostamine ja kohandamine vastavalt dokumentatsioonihalduses sätestatule. Ühiselt kasutatavate dokumendimallide koostamine.
2.1.3 Dokumentide kasutamine Elektroonilistes või paberkandjal olevates tekstides, arvudes, sümbolites, graafikutes ja kujutistes oleva olulise teabe leidmine, mõistmine ja kasutamine.
2.1.4 Arhiveerimine ja arhiivikogude kujundamine Dokumentide jm objektide aktiivsest keskkonnast eraldamine ning kaitse tagamine kadumise, hävitamise ja muutmise eest ning kasutatavuse säilitamine tulevikus.
2.1.5 Informatsiooni haldamine Infokogumite haldamine. Meetodite kasutamine millega teavet luuakse, säilitatakse, seotakse, vahetatakse ja kasutatakse. Infoarhitektuuri ja otsingusüsteemide rakendamine. Informatsiooni jagamise strateegia järgimine. Siia ei kuulu teadmuse juhtimine (vt oskus 2.3.20 Innovatsiooni juhtimine).
2.1.6 Finantstehingute teostamine Finants- või äritehingute sooritamine, nagu müügiarvete või ostutellimuste väljastamine. Maksete sooritamine.
2.1.7 Tegevuste administreerimine Asutuse siseste või projektimeeskonna tegevuste haldamine. Teiselt spetsialistilt või osakonnalt teenuse või toote tellimine, broneerimine jms
2.1.8 Lepingute haldamine Lepingute ajakohasena hoidmine ja nende organiseerimine kindla süsteemi alusel, et lihtsustada edasist kasutamist. Lepingupartneriga teabe vahetamine.
2.1.9 Teenuse administreerimine Teenuse täitmise jälgimine vastavalt organisatsiooni nõuetele ja standarditele. Tähtaegadest ja eelarvest kinnipidamise jälgimine.  Teenuse või toote lahendus on kooskõlastatud kolleegidega ja vastab organisatsiooni tarnevõimsusele.
2.1.10 Pakkumiste koostamine Kliendile nõuetele vastava teenuse või toote lahenduse müügipakkumise koostamine, mis on konkurentsivõimeline, kooskõlastatud kolleegidega ja vastab organisatsiooni tarnevõimsusele. Hankepakkumiste koostamise ja väljatöötamise korraldamine, andes sisendi tarnijate, toodete ja teenuste valikuks, hinnates tarnetingimusi ja hangitava toote või teenuse võtmenäitajaid.
2.1.11 Toodete ja teenuste hankimine ja siseostmine Tootmiseks vajalike toormaterjalide leidmine turult ja nende sisseostmine, konkreetse hankeprotseduuri reeglite järgimine.  Näiteks: ehitusmaterjalide hankimine, mehaanika detailide hankimine, reklaampindade hankimine, teenuste mh meelelahutusteenuste hankimine, toidu valmistamise ja tootmise toorainete hankimine ja sisseostmine, IKT sisseostmine.
2.1.12 Kaupade, toodete ja vara haldamine Ettevõtte materjali ja varutud toodete laoseisu haldamine, jälgides laoprofiile ja asukohti. Kaupade, toodete või objektide toimimise, säilimise ja selle väärtuse hoidmine. Hallatava objekti füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilimise tagamine, juhtides ja dokumenteerides selle kasutamisega seotud protsesse. Haldamise käigus süstematiseeritakse pidevalt objekti korrashoiuga seotud andmeid, tänu millele saab teha objekti kohta kompetentseid otsuseid ning viia läbi vastavaid tegevusi.
2.1.13 Identiteedi ja dokumentide kontrollimine Inimese identifitseerimine ja tema dokumentide või lubade kehtivuse tuvastamine.
2.1.14 Personali haldamine Personaliga seotud haldus- ja bürootööülesannete täitmine nagu nt puhkusearvestus, töökeskkonna haldus, töösuhete lõpetamine jm.
2.1.15 Eelarve- või finantshaldus Finantsvarade jaotuse ja kättesaadavuse kindlaksmääramine ning finants- ja halduskontrollide kehtestamine. Tööde või projektide eelarvete koostamine. Organisatsiooni finantstehingute kajastamine vastavalt nõuetele ja seadustele. See hõlmab alusdokumentide ettevalmistamist, haldamist ja säilitamist kõigi tehingute, toimingute ja muude ettevõtte sündmuste kohta.
2.1.16 Muud haldamisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata haldamisoskused.
2.2 Hindamis- ja uurimisoskused Arendatud võimed, mida inimestel on vaja teabe ja andmete metoodiliseks töötlemiseks, et saavutada kasutuskõlblikke tulemusi.
2.2.1 Mõõtmine Mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil. Suuruse, vahemaa, koguste, võimsuse vms mõõtmine mõõteriista nt kaal, joonlaud, ampermeeter, luksmeeter abil.
2.2.2 Hinnastamine Toote või teenuse hinna määramine. Kauba hinnaga märkimine ning jälgimine, et hinnad vastaksid ettenähtud kriteeriumitele või eesmärkidele.
2.2.3 Auditeerimine Süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine toote, teenuse, töötulemuste, aruannete, organisatsiooni, projekti, isiku vms nõuetele, kriteeriumitele ja regulatsioonidele vastavuse kontrollimiseks.
2.2.4 Tulemuste kvaliteedi hindamine Eesmärkide saavutamise kontrollimine vastavalt etteantud normidele, standarditele ja muudele tingimustele.
2.2.5 Valdkonna arengu jälgimine Valdkonna uusimate arengute, vahendite ja meetodite tundmaõppimine selleks, et kavandada uute ja innovaatiliste lahenduste rakendamist ja integreerimist toodetesse, teenustesse, lahendustesse, tööprotsessidesse vm väärtuse loomise ahela osadesse.
2.2.6 Mõju hindamine Tegevuse, objekti, nähtuse vms mõjude hindamine keskkonnale, elanikele, partneritele, tootmisele või organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.
2.2.7 Ressursside hindamine Hinnatava objekti või varade turuväärtuse leidmine antud ajahetkes. Asjade, teenuste või inimeste väärtuse, tähtsuse või kvaliteedi hindamine.
2.2.8 Prognooside koostamine Tulevikuolukorra või -vajaduste väljaselgitamine.
2.2.9 Teadusuuringu printsiipide rakendamine Hea teadustava alusväärtuste (vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ja koostöö) kasutamine uurimistööd tehes.
2.2.10 Uurimismetoodika koostamine Metodoloogia valimine lähtudes valitud paradigmast, teemakäsitlusest ja püstitatud eesmärgist ehk sellest, mida soovitakse teada saada. Meetodi valik ja koostamine tulenevalt metodoloogiast, valimist ning andmete kogumise tingimustest ja võimalustest.
2.2.11 Uurimisandmete tõlgendamine Tõendatud andmete analüüsimine (sh probleemide algpõhjuse tuvastamine) vastavalt aktsepteeritud metoodikale andmetest väärtuse loomiseks, küsimustele vastuste leidmiseks ning teadmispõhiste otsuste vastuvõtmiseks vms.
2.2.12 Uurimistulemuste valideerimine Uurimistulemuste sisulise järjepidevuse ja vastavuse kontrollimine tuginedes uuringu metoodikale.
2.2.13 Andmeanalüüs Andmeanalüüsi vahendite ja meetodite kasutamine andmete analüüsimiseks, otsuste tegemiseks või muu väärtuse loomiseks.
2.2.14 Andmete kogumine Andmeallikate tuvastamine ning teabe kogumise metoodika ja vahendite rakendamine uuritava objekti omaduste määramiseks. Testide tegemine toodete, teenuste ja protsesside kvaliteedi või toimimise kontrollimiseks või hindamiseks.
2.2.15 Andmete töötlemine ja sünteesimine Andmete analüüsiks ettevalmistamine. Andmete või teabe töötlemine, st andmete sisestamine, teisendamine, anonüümimine, salvestamine, transkribeerimine ja uuendamine käsitsi või elektrooniliste infosüsteemide abil.
2.2.16 Aruande koostamine Analüüsitud andmete koondamine tulemusi üksikasjalikult kajastavaks ülevaateks.
2.2.17 Kliendi olukorra, võimaluste ja vajaduste hindamine Kliendi või partneri seisundi vajaduste, positsiooni, võimaluste vms määratlemine vastavalt kliendilt saadud ja muudest allikatest kogutud teabele. Tarbijate käitumise ja nõuete uurimine.
2.2.18 Patsiendi/kliendi profiili koostamine Patsiendi, kliendi, partneri vm objekti kohta andmete kogumine ja tema profiili koostamine muutuste jälgimiseks, analüüsiks, otsuste vastuvõtmiseks vms.
2.2.19 Muud hindamis – ja uurimisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata hindamis – ja uurimisoskused.
2.3 Juhtimisoskused Arendatud võimed planeerida, organiseerida ja kontrollida ressursse ning teostada nende järelevalvet, saavutamaks eesmärke.
2.3.1 Prioriteetide seadmine ja eesmärkide püstitamine Prioriteetsete ja vähemprioriteetsete eesmärkide sõnastamine ja nende rakendamine tegevuskavades. Üksiktegevuste olulisuse ja järjestuse määramine tegevuste kavandamisel lähtudes püstitatud eesmärgist.
2.3.2 Kavade, strateegiate ja plaanide väljatöötamine Tulevikuolukorra ettekujutamine ning selle saavutamiseks strateegiate, eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine.
2.3.3 Otsuste tegemine Võime kalkuleerida olemasoleva teabe ja võimaluste pinnalt parim võimalik lahendus ning see ka töösse võtta või töösse anda. Valiku tegemine mitmete alternatiivsete võimaluste hulgast.
2.3.4 Meeskonna juhtimine Võime planeerida ja korraldada meeskonna ülesandeid. Võime määrata kindlaks meeskonnaliikmete töö eesmärgid, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Meeskonna, töötajate- või õpilaste rühma tegevuste eestvedamine, juhtimine või juhendamine.
2.3.5 Teiste motiveerimine Organisatsiooni eesmärkide nimel teiste innustamine ja inspireerimine positiivsete tulemuste saavutamiseks. Organisatsiooni visiooni tugevdamine. Selle jaotuse fookuses on oskused teisi motiveerida ja inspireerida, mitte meeskonda juhtida ja juhendada.
2.3.6 Projektijuhtimine Võime kindlaks teha konkreetse projekti faasid ja sammud, tegevused ja ülesanded ning koostada graafikud, et saavutada eesmärgid õigel ajal ja eelarve raames.
2.3.7 Kureerimine Kunstinäituse mingi kontseptsiooni järgi koostamine või festivaliprogrammi koostamine. Otsustamine, mis teoseid galerii näitustel välja pannakse või teoseid festivalil näidatakse. Selliste kunstiteoste äratundmine, mis vastavad valitud kontseptsioonile ja publikule tõenäoliselt huvi pakuvad.
2.3.8 Personaliarendus ja meeskonna komplekteerimine Võime värvata töötajaid, teha kindlaks erinevate ülesannete jaoks parim inimene. Organisatsiooni tõhusust silmas pidades töötajate oskuste, teadmiste ja võimete arendamine.
2.3.9 Tehnoloogia juhtimine Tehnoloogiliste muutuste, sh digitaliseerimise juhtimine selleks, et need panustaksid organisatsioonide üleselt jätkusuutlikkusse arengusse, nii sotsiaalselt, majanduslikult kui ka keskkonna-alaselt. Infosüsteemide määratlemine, juurutamine ja kontrollimine kooskõlas äritegevuse nõuetega võttes arvesse kõiki ettevõttesiseseid ja -väliseid parameetreid (nt vastavust õigusaktide ja valdkonna standardnõuetega, samuti riske ja ressursse) selleks, et saavutada seatud eesmärgid.
2.3.10 Ärijuhtimine Äritegevusega seotud valdkondade järelevalve, planeerimine, suunamine.
2.3.11 Protsessi ja muudatuste juhtimine Organisatsiooni kui vastastikku seotud protsesside süsteemi juhtimine ja ülevaatus. Võime algatada protsessi jaoks vajalikke muudatusi, sealhulgas aidata teistel mõista, mida tähendab muudatus nende jaoks ning pakkuda jooksvalt juhiseid ja tuge, mis aitavad säilitada toetust muudatusele.
2.3.12 Varude juhtimine Võime omandada teatud töö jaoks vajalikke seadmeid, rajatisi ja materjale ning kontrollida, et neid kasutatakse sihipäraselt. Füüsiliste varade, nagu tööriistad ja seadmed, jaotamise ja kättesaadavuse kindlaksmääramine (eraldamine) ja kontrollimine.
2.3.13 Kliendisuhte juhtimine Kliendi ja teenusepakkuja (ettevõttesisene või -väline) vahel positiivsete ärisuhete sisseseadmine ning nende hoidmine, järgides organisatsiooni protsesse. Regulaarse teabevahetuse säilitamine kliendi/partneri/tarnijaga arvestades nende vajadusi, suhtudes empaatiaga nende keskkonda ning korraldades tarneketi teabevahetust. Kliendi/partneri/tarnija vajaduste, murede või kaebustega tegelemine vastavalt organisatsiooni poliitikale.
2.3.14 Riskijuhtimine Organisatsiooni riskijuhtimispoliitika määratlemine ja selle rakendamine ning kõikide võimalike piirangute, sh tehniliste, majanduslike ja poliitiliste probleemide arvesse võtmine. Organisatsiooni riskide ohjamine.
2.3.15 Tarneahela juhtimine Protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteemi, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani, juhtimine.
2.3.16 Keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamine Jätkusuutlikkuse tagamine vastavalt organisatsiooni strateegilistele eesmärkidele, kasutades teadmisi uutest ja väljatöötamisel olevatest tehnoloogiatest. Lahenduste, toodete või teenuste mõju hindamine vastavalt organisatsiooni keskkonnaalasele vastutusele ja energiatarbimisele. Kolleegidele ja partneritele jätkusuutlike alternatiivide väljapakkumine, mis on kooskõlas organisatsiooni strateegiaga. Jätkusuutlike põhimõtete rakendamine hankimise, töötlemise, tootmise, müümise jm protsessides.
2.3.17 Optimeerimine Optimeerimisstrateegiate kasutamine. Kõigi võimalike lahenduste hulgast antud tingimustes soodsaima võimaliku lahenduse leidmine.
2.3.18 Operatiivjuhtimine Operatiivsete tööülesannete juhatamine. Operatiivtegevuse, projektide ja ülesannete suunamine, järelevalve ja koordineerimine.
2.3.19 Kommunikatsioonijuhtimine Suhtluse juhtimine eesmärgiga saavutada kommunikaatorile sobiv mõju, mis hõlmab kommunikatsiooni kavandamist, arendamist ja rakendamist, samuti sõnumite edastamise ja nende sihtrühma suhtes asjakohasuse analüüsimist. Kommunikatsioonialaste eesmärkide sõnastamine selleks, et olla nähtaval ning saada seeläbi oma tegevusele laiemat kõlapinda. Kommunikatsiooniteooriate, -meetodite ja -vahendite rakendamine asutuse või organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks.
2.3.20 Innovatsiooni juhtimine Innovatsiooniprotsessi teadlik kujundamine. Innovatsioonistrateegia ellurakendamine. Innovatsioon hõlmab nii uute teadussaavutuste kui ka juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate uudsel moel juhtimist ja kasutamist ettevõttes või organisatsioonis.
2.3.21 Kriisijuhtimine Organisatsiooni jaoks kriitiliste olukordade ennetamine, haldamine ja lahendamine. Võime ette valmistuda ja hakkama saada hädaolukordadega.
2.3.22 Monitoorimine Organisatsiooni töö jaoks asjakohaste protsesside või ressursside seire, jälgimine ja kontrollimine.
2.3.23 Muud juhtimisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata juhtimisoskused.
2.4 Transpordi- ja käitlemisoskused Toodete, ainete, materjalide, elusloomade, inimeste vm objektide veo, käsitlemise, kohtlemise ja hoiustamisega seotud oskused.
2.4.1 Vedude planeerimine Transpordi kavandamine, et tagada toodete, kaupade, seadmete ja materjalide parim võimalik liikumine. Parimate võimalike tarnehindade läbirääkimine; eri pakkumuste võrdlemine ning kõige usaldusväärsema ja kriteeriumitele vastava pakkumuse valimine.
2.4.2 Liikluse planeerimine Liikluse eri valdkondade riskitegurite tuvastamine; nende riskide leevendamiseks asjakohaste strateegiate väljatöötamine. Liiklusvoogude planeerimine nii maal, merel kui õhus. Sõidukite, sõidukijuhtide ja transporditaristu (nt teed, liiklusmärgid ja valgusfoorid) vahelise sünergia uurimine ja liigsete ummikuteta ja tõhusa liiklusvõrgu loomine.
2.4.3 Materjalide või toodete sorteerimine Saagi, toodete vm füüsiliste objektide jaotamine nende suuruse, materjali või muude tunnuste alusel nende edasiseks käitlemiseks.
2.4.4 Komplekteerimine Millegi komplektina kokku seadmine, üksikosadest tervikuks kujundamine.
2.4.5 Pakendamine Toodete paigutamine pakenditesse või kaitsmine väliste tegurite eest turustamisel või ladustamisel vastavalt kooskõlastatud nõuetele. Kaupade ettevalmistamine transpordiks, ladustamiseks, logistikaks, müügiks ja kasutamiseks.
2.4.6 Kauba või toodete transportimine Füüsiliste ressursside (nt toodete, seadmete, materjalide ja vedelike) vedamine sihtpunkti. Füüsiliste ressursside ohutu ja tõhus pealelaadimine, transport ja mahalaadimine, hoides veose heas korras.
2.4.7 Elusloomade transportimine Põllumajandusloomade, loomaaialoomade, lemmikloomade vm elusolendite (va inimeste) ohutu vedu nende sihtpunkti.
2.4.8 Inimeste transportimine Inimeste ohutu ja optimaalse aja- ja veokuluga transport sihtpunkti maa-, mere-, õhutranspordivahenditega. Inimeste ohutu liigutamine kandevahenditega.
2.4.9 Jäätmete vedu Erinevate jäätmeliikide (nt olmejäätmed) kogumine ja vedamine määratud jäätmekäitluskohta.
2.4.10 Ohtlike ainete transportimine Tervisele või keskkonnale ohtlike materjalide ja toodete, näiteks ohtlike jäätmete, kemikaalide, lõhkeainete ja tuleohtlike ainete transportimine.
2.4.11 Kaupade ja materjalide ladustamine Kaupade ja materjalide asetamine käsitsi või käsitsi juhitavate seadmete abil hoiukohta.
2.4.12 Kaupade ja materjalide laadimine Toodete, materjalide või seadmete peale- ja kinnitus- või mahalaadimine käsitsi transportimiseks, ladustamiseks või edasiseks töötlemiseks käsitsi või seadmete abil.
2.4.13 Jäätmete sorteerimine, kogumine ja kõrvaldamine Erinevate jäätmetüüpide eraldamine nende liikide järgi nende ümbertöötlemiseks, kahjutustamiseks või lõplikuks ladestamiseks.
2.4.14 Jäätmete taaskasutamine, jäätmetes sisalduva materjali töötlemine Sorteeritud tootmis või olmejäätmete ümbertöötlemine (sh komposteerimine) algmaterjalideks, tooraineks või uueks tooteks.
2.4.15 Lammutustööde tegemine Hoone liigil, ajapiirangutel, keskkonnal ja oskusteabel põhinevatel meetoditel lammutamine, näiteks kontrollitud lõhkamine, lammutuskuuli või pneumopuuri kasutamine või valikuline lammutamine. Ehitiste, sõidukite või seadmete osadeks tegemine, tükeldamine või lõhkumine nende taaskasutuseks, ümbertöötlemiseks või lõplikuks ladestamiseks.
2.4.16 Ohtlike materjalide või ainete käitlemine Tervist või keskkonda ohustavate materjalide või ainete kogumine, ladustamine, kõrvaldamine ja käitlemine.
2.4.17 Liikumisstrateegiate kasutamine riigikaitses Inimeste või seadmete ümberpaigutamine vastavalt nende funktsioonile või otstarbele strateegiliste eesmärkide täitmiseks või tulemuste saavutamiseks riigikaitses.
2.4.18 Lõhkamis ja demineerimisoskused Lõhkeaine paigutamine ja detoneerimine sõjalisel, majanduslikul, koristamise vm otstarbel. Soovimatute lõhkekehade kahjutukstegemine.
2.4.19 Muud transpordi- ja käitlemisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata transpordi- või käitlemisoskused.
2.5 Korraldus-, müügi- ja turundusoskused Tegevuste organiseerimise ja avalikkusele tutvustamisega seotud oskused.
2.5.1 Sündmuse planeerimine ja korraldamine Meelelahutus- ja elusündmuste kavandamine ning läbiviimine.
2.5.2 Õppetöö korraldamine Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine ja koordineerimine.
2.5.3 Aktiivtegevuse korraldamine Mängude, matkade, spordisündmuste jm aktiivse rekreatiivsete ja/või sportlike vabaajategevuste ning professionaalidele mõeldud sündmuste läbiviimine.
2.5.4 Reisi või ekskursiooni korraldamine Klientidele reisiinfo jagamine ning reisibroneeringute tegemine.
2.5.5 Reisi või ekskursiooni läbiviimine Turismireisi marsruudi haldamine ning turistidele praktilise ja huvipakkuva teabe pakkumine.
2.5.6 Uuringu teostamine Uuringute läbiviimine, et suurendada teadmisi ja arusaamist, diagnoosida probleeme või teha kindlaks vajadused ja nõuded.
2.5.7 Loovtöö produtseerimine Loovtöö teostamisega seotud korralduslike tegevuste läbiviimine.
2.5.8 Kooskõlastamine Lepingutingimuste, strateegiate, regulatsioonide, keskkonnanõuete vms info edastamine partnerite või kolleegidega selleks, et tagada väärtuse loomise, vajaduste ja nõuete omavaheline kokkusobivus. Mitme osapoole vahel asjade korraldamine.
2.5.9 Toodete või teenuste levitamine ja müümine Kaupade ja teenuste müügi- ja levitamisprotsesside läbiviimine organisatsioonide ja/või üksikisikute vahel.
2.5.10 Toodete või teenuste turundamine Suhtlemise, edastamise ja vahendamise oskused klientidele, partneritele ja kogu ühiskonnale väärtuse loomiseks.
2.5.11 Turustamine Toote tarbijani edasitoimetamise süsteemi loomine, mis hõlmab kanalite valikut ja lõpptarbijani viimise korraldamist.
2.5.12 Muud korraldus-, turundus- ja müügioskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata korraldus-, turundus- või müügioskused.
2.6 Loovoskused Toodete, teoste või sündmuste loomise ja esitamisega seotud oskused.
2.6.1 Kujutava kunstiteose loomine Maali, skulptuuri, installatsiooni, rakenduskunsti või muu materjalitehnoloogilise või infotehnoloogilise meediumi abil enese väljendamine.
2.6.2 Audiovisuaalteose loomine Originaalteose loomine taasesitamiseks televisioonis, kinos või muul viisil. Näiteks filmide, reklaamide, video juhendite, animatsioonide vms loomine ja arendamine eri žanrite ja meetoditega.
2.6.3 Muusikateose komponeerimine Eri muusikažanrites saate- või soolopartiidele, vokaal- või instrumentaalesitusele muusika loomine.
2.6.4 Loovkirjutamine Loomingulise originaalteksti kirjutamine kunstilistel, ajakirjanduslikel, reklaami või muudel eesmärkidel.
2.6.5 Lavastamine Kunstiliste lavastuste, näiteks tantsu-, muusika- või draamalavastuse loomine elavaks või salvestatud esituseks.
2.6.6 Arhitektuurse lahenduse loomine Kunstiliste, tehnoloogiliste, tehniliste, majanduslike vms lahenduste loomine või ühendamine terviklahenduseks. Sisaldab välisruumi sh maastiku, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi. Sisaldab ka andmebaaside, tarkvara ja IT teenuste ning nende terviksüsteemide kavandamist ja projekteerimist organisatsiooni ärivajadustest lähtudes.
2.6.7 Disainimine Disaini eesmärgile vastava joonise, plaani uue lahendustee või interaktsiooni loomine, võttes arvesse esteetilisi või funktsionaalseid aspekte või piiranguid. Joone, vormi ja materjali loominguline kombineerimine näiteks moerõivaste, tööstustoodete, interjööri vms kujundamisel ja väljatöötamisel.
2.6.8 Visuaalsete väljapanekute ja dekoratsioonide loomine Kunstiteoste või muuseumieksponaatide eksponeerimine aga ka siseruumide kaunistamine sündmuse tarvis. Graafiliste-, visuaalsete esitluste, eksponaatide või dekoratsioonide väljapanekute loomine, kujundamine ja korrastamine. Siia alla kuulub ka stsenograafia. Siia alla ei kuulu kureerimine (vt oskus 2.3.7 Kureerimine).
2.6.9 Retseptide või menüüde väljatöötamine Uute toidu- ja joogitoodete retseptide ning menüüde loomine kombineerides uuenduslikke ja loomingulisi ideid.
2.6.10 Tööstuslike materjalide või toodete kavandamine Esteetilistel ja/või funktsionaalsetel projekteerimiskontseptsioonidel põhineva tööstus-, materjali-, toote- või tootmissüsteemide projekteerimise kava või spetsifikaadi koostamine või elluviimine.
2.6.11 Tõlkimine Peamiselt kõne või kirjakeelse teksti teisendamine teise keelde või oma keelde teisest keelest.
2.6.12 Toimetamine Kirjutatud või kuuldava teksti, pildi või väljapaneku sisu või vormi muutmine. Avaldamiseks või säilitamiseks vajaliku ettevalmistava materjali loomine.
2.6.13 Helindamine Helimaterjali tundmine ja sobiva tehnilise lahenduse leidmine heli kvaliteetseks esitamiseks ja salvestamiseks. Elava ettekande helindamine ning helisalvestamine ja järeltöötlemine, et tagada kuulajale maksimaalse kvaliteediga muusikaelamus.
2.6.14 Monteerimine Töötlemata video- või helimaterjali komplekteerimine ja arvutisse sisestamine. Kasutatavate kaadrite valimine. Kaadrite järjestamine sobivate tarkvaraprogrammide abil.
2.6.15 Valgustamine Sündmuse nähtavaks tegemine. Nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest vastutamine läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste. Koostöö tegemine lavastaja/režissööri, valguskujundaja, operaatori ja kunstnikuga. Orienteerumine valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. Sobiva tehnoloogilise lahenduse leidmine, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning tehnilisi tingimusi. Sündmuse valguskujundamise kontseptsiooni ja valgusrežii loomine.
2.6.16 Filmimine Kaamera asukoha positsioneerimine ja liigutamine vastavalt režiiplaanile. Valguse korrigeerimine ja kaamera häälestamine vastavalt režiiplaanile. Kompositsiooni ja fookuse määramine lähtudes režiiplaanist. Koostöös režissööriga vajaliku kaadri olustiku loomine, kasutades erinevat valgustehnikat ja kaameraseadeid. Filmimine, arvestades multikaamera töö põhimõtteid.
2.6.17 Loovteose esitamine Muusika, tantsu, sõnateatri, tegevuskunsti (nt performance’i või häppeningi) vms vahetult publikule esitamine.
2.6.18 Muud loovoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata loovoskused.
2.7 Valmistamis- ja töötlemisoskused Materjalide, toodete, ehitusobjektide ja detailide töötlemise ning lõppkujule viimisega seotud oskused.
2.7.1 Materjalide lõikamine Erinevat tüüpi materjalide lõikamine käsitööriistade ja seadmete abil, mh saagimine, treimine, freesimine. Ei sisalda puurimist (vt oskus 2.7.19 Puurimine).
2.7.2 Materjalide vormimine Erinevat tüüpi materjalide kuju muutmine käsitsi või käsitööriistade abil. Toodete loomiseks materjalide vormimine.
2.7.3 Värvimine Materjalide pindade katmine värvi või muu materjaliga kujundamiseks või pinna kaitsmiseks.
2.7.4 Trükkimine ja printimine Teksti- ja kujutiste kandmine erinevatele materjalidele ja objektidele kohandades kirjatüüpi, paberi suurust ja kaalu.
2.7.5 Segude või lahuste valmistamine Erinevat tüüpi tahkete või vedelate materjalide segamine (või eraldamine) käsitsi, käsitööriistade või seadmete abil. Materjalide muundamine ühest vormist teise segamise, kuumutamise või keemilise reaktsiooni teel.
2.7.6 Toiduainete töötlemine Toidu ja roogade valmistamine külm või kuumtöötluse abil. Toorainete ettevalmistamine toidu valmistamiseks. Toiduainete ettevalmistamine serveerimiseks.
2.7.7 Rõivaste konstrueerimine Rõivalõigete loomine lõigete tarkvaraga või käsitsi moedisainerite kavandite või tootenõuete järgi. Lõigete loomine eri suurustes ja stiilides ning rõivaosade jaoks.
2.7.8 Seadmete ja tarvikute tervikuna valmistamine Igasuguste toodete ja tarvikute algusest lõpuni valmis tegemine, sh valmistamise tehnikate kasutamine ning materjalide erinev töötlemine.
2.7.9 Detailide kokkupanemine Erinevatest materjalidest detailide liitmine mitmesuguseid meetodeid ning tööriistu kasutades. Toote osa valmistamine detailide kokkuliitmise teel.
2.7.10 Tööstusliku toote valmistamine Materjali sisestamine, viskamine, kallamine või panemine masinatesse või seadmetesse, mis töötavad automaatselt või millega töötavad teised töötajad ja/või valmistoote eemaldamine sellistest masinatest või seadmetest. Ei sisalda segude või lahuste valmistamist (vt oskus 2.7.5 Segude või lahuste valmistamine).
2.7.11 Vormide, mudelite ja näidiste valmistamine Vormide, valatud ja kahemõõtmeliste mustrite või mallide valmistamine ja kolmemõõtmeliste tootemudelite valmistamine. Valuvormide, mudelite ja valandite valmistamine.
2.7.12 Hoonesisese taristu paigaldamine Hoonesiseste süsteemide ja nende komponentide kokkupanemine, paigaldamine ja testimine.
2.7.13 Ehituskonstruktsioonide ja -komponentide paigaldamine Ehitusmaterjalidele kuju andmine ja nende ühendamine struktuuri või tootesse vastavalt spetsifikatsioonidele ja plaanidele.
2.7.14 Pindade töötlemine Pindade silumine, katmine, tasandamine või viimistlemine käsitsi või mehaaniliselt
2.7.15 Ehituskonstruktsioonide hooldus ja remont Olemasolevate ehituskonstruktsioonide remontimine ja hooldamine. Ehitusplatsi kontrollimine, et hoida need struktuurid ohutuna ja sanitaarses seisukorras ning vastavuses ohutusstandardite ja -eeskirjadega.
2.7.16 Restaureerimine Ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või väljanägemise taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi ja täiendades algseid kuid kahjustatud või muudetud osi.
2.7.17 Pinnaseehitustööde tegemine Pinnasematerjalide teisaldamine ja vormimine objektideks vastavalt projektile. Näiteks süvendamine, täitmine, silumine edasiste tööde ettevalmistuseks, kahjustuste kõrvaldamiseks vms.
2.7.18 Kaevandamine Maavarade, nafta ja gaasi maapinnast eraldamine, kavandamise arendamise ja kaevandustööde läbiviimine. Nii maapealne kui maa-alune kaevandamine.
2.7.19 Puurimine Augu tegemine erinevatesse materjalidesse või pinnasesse kas käsi- või mehaanilise ajamiga puurmasina abil. Ei sisalda augu lõikamist või kaevamist erinevatesse materjalidesse või pinnasesse (vt oskused 2.7.1. materjalide lõikamine ja 2.7.18 Kaevandamine).
2.7.20 Mineraalide töötlemine Mineraalide töötlemisprotsesside läbiviimine, et eraldada aherainest või süstmördist väärtuslikke mineraale. Protsesside järelevalve ja rakendamine, näiteks proovivõtu, analüüsi ja eriti elektrostaatilise separeerimise protsess, mille käigus eraldatakse maagist väärtuslikud materjalid.
2.7.21 Projekteerimine Projektide koostamine vastavalt lähteülesandele, standarditele ning nõuetele ning rakenduvaid koosmõjusid arvestades.
2.7.22 Tehnoloogia arendamine Võime luua või kohaldada seadmeid ja tehnoloogiat, rahuldamaks kasutajate vajadusi.
2.7.23 Muud valmistamis- ja töötlemisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata valmistamis- ja töötlemisoskused.
2.8 Juhendamis-, õpetamis- ja nõustamisoskused Oskused õpetada teistele, kuidas midagi teha. Oskused olemaks toeks ning leida sobivaid sekkumisi, et probleem lahendada.
2.8.1 Koolitus- või õppemeetodite valimine Võime valida ja kasutada asjade õppimisel või õpetamisel antud olukorras sobivaid koolitus- või õppeviise ja -toiminguid.
2.8.2 Õppetöö läbiviimine Uute teadmiste ja oskuste omandamise hõlbustamine formaalse õppe käigus. Üksikisikute ja rühmade juhtimine ja suunamine läbi protsessi, kus neile õpetatakse vajalikke oskusi ja teadmisi eluks, tulevaseks õppimiseks või konkreetse töö või töökohtade jaoks.
2.8.3 Koolituse läbiviimine Mitteformaalse õppe läbiviimine kas töökohal või kursustel koos kursuse läbimist tõendava tunnistuse väljastamisega.
2.8.4 Kaastöötajate juhendamine Töökaaslaste abistamine ja toetamine tööalaste oskuste ja teadmiste omandamisel. Kolleegide, juhtide, vabatahtlike ja teiste kaastöötajate abistamine ja toetamine nende ülesannete täitmisel või äriüksuse tegevuses.
2.8.5 Alluvate juhendamine Alluvatele juhiste ja suuniste andmine, kaasaarvatud standardite kehtestamine sooritusele ja soorituse seire.
2.8.6 Teiste inimeste kootsing ja arendamine Teiste inimeste arenguga seotud vajaduste kindlakstegemine ja nende kootsi või mentorina juhendamine või mõnel muul moel aitamine, et nad saaksid arendada oma teadmisi või oskusi.
2.8.7 Spordialade ja eritreeningute juhendamine Individuaal- ja grupialadega seotud oskuste ja teabe edasiandmine treeneri või kogenuma sportlase poolt. Erinevate spetsiifiliste treeningute läbiviimine, nt jooga, võitluskunstid, venitused jm.
2.8.8 Konsultatsiooni andmine Ametialaste ülesannetega seotud konsultatsioonide või nõuannete pakkumine.
2.8.9 Nõustamine Juhiste, ekspertnõu või julgustuse pakkumine selleks, et klient saaks iseseisvalt muutusi esile kutsuda või probleemi lahendada.
2.8.10 Teiste abistamine teenustele juurdepääsu saamiseks Teiste aitamine eesmärgiga pääseda juurde sotsiaal-, juriidilistele või muudele teenustele ja hüvedele, sealhulgas teemaga seonduvate spetsialistide ja organisatsioonide juurde suunamine.
2.8.11 Juhendmaterjali väljatöötamine Dokumentide, detailsete juhiste, jooniste või spetsifikatsioonide tegemine, et selgitada teistele, kuidas tuleb toota, konstrueerida, kokku panna, muuta, hooldada või kasutada seadmeid, osi, varustust või struktuure.
2.8.12 Muud juhendamis-, õpetamis- ja nõustamisoskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata juhendamis-, õpetamis- ja nõustamisoskused.
2.9 Inimese heaolu tagamise oskused Puhastus-, hooldus-, kasvatus- ja ravitegevuse oskused inimeste heaolu ning tervise tagamiseks.
2.9.1 Heaolu tagamine teeninduskeskkonnas Klientide, külastajate, patroonide ja teiste tervitamine ja toetamine, aidates neil end vabalt tunda, toetades erinõudeid ja abistades neid üldistes tegevustes, näiteks kohtade leidmisel, broneerimisel, toidu serveerimisega, rajatiste kasutamisel jm.
2.9.2 Teiste inimeste isiklike hooldusvajaduste rahuldamisel abistamine Inimeste abistamine igapäevastel toimingutel või ajutiste isikliku hoolduse vajaduste rahuldamisel, näiteks tualetis käimine, suplemine, riietumine, toitmine, lõõgastus- ja mugavustegevused.
2.9.3 Saatmine ja liikumisel abistamine Puude või muul põhjusel piiratud liikumisvõimega inimeste abistamine, või assisteerimine liikumisel või nende transpordis. Siia ei kuulu puudega inimeste transport.
2.9.4 Teiste asjaajamises abistamine Teiste inimeste abistamine asjaajamisel, nt vormide täitmisel, teenustele juurdepääsuks vajalike dokumentide esitamisel, ametlike dokumentide hankimisel, programmidesse registreerumisel vms.
2.9.5 Kliendi protseduuriks ettevalmistamine Kliendi valmis seadmine füüsiliseks protseduuriks.
2.9.6 Iluprotseduuride tegemine Juuste, habeme vm kehakarvade hooldamine, kujundamine või eemaldamine, meikimine, küünehooldus, iluravi ja muude iluprotseduuride pakkumine klientide soovitud välimuse saavutamiseks või kunstilistel eesmärkidel (nt grimeerimine).
2.9.7 Lõõgastavate ja tervistavate protseduuride läbiviimine Inimese kehale või kehaosadele protseduuride tegemine vee, vannide, leotiste, temperatuuri, auru, aroomide, massaaživahendite ja nahale kantavate ainete, mähiste, vms kaasabil.
2.9.8 Teraapiate tegemine inimestele Inimeste vigastuste ja terviseseisundite ravimine, v.a. eriarstiabi osutamine (vt oskus 2.9.9 Eriarstiabi osutamine).
2.9.9 Eriarstiabi osutamine Spetsiifilise tervisemure lahendamine kas ambulatoorses, päeva- või statsionaarses ravis.
2.9.10 Õendusabi osutamine Patsiendi tervisliku seisundi ning toimetulekuvõime säilitamine ja võimaluse korral parandamine. Stabiilses seisundis patsiendi ravimine ja toetamine ning vajaduse korral tema vaevuste leevendamine. Hooldusasutusse või koju minekuks ette valmistamine.
2.9.11 Esmaabi osutamine Haigele või vigastatud isikule kardiopulmonaalse elustamise tegemine või muu abi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
2.9.12 Päästetööde tegemine Kriisiolukorras või õnnetusjuhtumi korral tegutsemine (ettenähtud toimingute tegemine, probleemi lahendamine või muude tegevuste tegemine).
2.9.13 Hoonete, sõidukite ja territooriumide turvalisuse tagamine Hoonete, sõidukite ja territooriumi kontrollimine võimalike ebaturvaliste asjaolude või riskide suhtes. Ebaturvaliste asjaolude avastamisel nende kõrvaldamine.
2.9.14 Isikute turvalisuse tagamine Üksikisikute või grupi turvalisuse tagamine seoses nende viibimisega ebaturvalises olukorras või territooriumil. Isikute elu ja tervist puudutavate turvariskide hindamine ja nende maandamine või vajadusel reageerimine rünnetele või muudele ohustavatele teguritele.
2.9.15 Hoidmine Laste, vanurite või teiste hooldusvajadustega inimeste hoidmine.
2.9.16 Liikumine Erinevate kehaliste tegevuste teostamine, nt ronimine, ujumine, suusatamine, kehahoiaku säilitamine jm.
2.9.17 Töökeskkonna korras hoidmine Tööks vajaliku keskkonna ettevalmistamine, sh esemete, materjalide ja seadmete valmispanek. Tegevuse järgselt ruumi ja seadmete korrastamine.
2.9.18 Eripuhastus Keeruliste objektide või pindade puhastamine.
2.9.19 Hoonete sise- ja välispindade puhastamine Siseruumide ja sisustuse ning hoonete ja muude sarnaste konstruktsioonide välispindade puhastamine, v.a. välisalade puhastamine (vt oskus 2.9.20 Õuealade puhastamine).
2.9.20 Õuealade puhastamine Välisalade, näiteks tänavate, hoovide või parkide puhastamine.
2.9.21 Tööriistade, seadmete, toorikute ja sõidukite puhastamine Tööriistade, seadmete, masinate ja sõidukite kasutusjärgne puhastustoimingute läbiviimine. Toorikute puhastamine valmistamise ajal või pärast seda.
2.9.22 Tekstiili ja rõivaste pesemine ja hooldamine Riiete ja muude tekstiiltoodete käsitsi või masinaga puhastamine või hooldamine ja korrashoidmine.
2.9.23 Muud heaolu tagamise oskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata heaolu tagamise oskused.
2.10 Looma- ja taimekasvatuse oskused Loomade ning taimede kasvatamiseks, aretamiseks ning loomade raviks ja hoolduseks vajalikud oskused
2.10.1 Loomadele veterinaarravi või teraapia pakkumine Loomade ravi ning veterinaarteenuste osutamine.
2.10.2 Loomade toitmine ja hooldamine Igat tüüpi koduloomade ja vangistuses olevate loomade, v.a veeloomade, söötmine ja hooldamine (vt oskus 2.10.5 Veeloomade aretamine ja hooldamine).
2.10.3 Loomade hoidmine Loomade eest hoolitsemine loomaomaniku ajutisel äraolekul.
2.10.4 Loomade treenimine Loomade koolitamine, et hõlbustada nende rutiinset kasvatust ametialastel eesmärkidel või lemmikloomadena raviks ja/või avalikeks demonstratsioonideks.
2.10.5 Veeloomade aretamine ja hooldamine Vee- ja akvakultuurivarude, näiteks kalade ja karpide aretamine, kasvatamine ja kogumine.
2.10.6 Loomade aretamine Loomulike ja kunstlike paljundamistehnikate kasutamine uute loomatõugude tekkele kaasa aitamiseks.
2.10.7 Loomade karjatamine Elusloomade liikumise suunamine, kontrollimine või piiramine, et viia nad sulgudesse, söötmisaladele ja muudesse suletud ruumidesse või hõlbustada hooldust, veterinaarmenetlusi või tapmist.
2.10.8 Loomade küttimine, püüdmine ja tapmine Jahipidamine või püüdmine loomade või lindude või vangistuses peetavate loomade tapmise eesmärgil, näiteks toidu või loomsete saaduste saamiseks, kahjuritõrjeks või eluslooduse majandamiseks.
2.10.9 Taimede aretamine Sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.
2.10.10 Maaharimine Maa ettevalmistamine ja säilitamine põllumajanduslikuks või aianduslikuks kasutamiseks ning taimede kasvu soodustamine.
2.10.11 Külvamine ja istutamine Põllumajanduskultuuride, puude või muude taimede istutamine ja külvamine. Puude, lillede ja muude taimede paljundamine ja istutamine toidukultuuride ja muude toodete tootmiseks, keskkonna parandamiseks või teadusuuringuteks.
2.10.12 Taimede hooldamine Suuruse vähendamine, põõsaste ja muude põllukultuuride raiumine käsitsi või käsitööriistadega, näiteks välimuse parandamiseks, puuviljade kasvu soodustamiseks ja koristamiseks. Taimede kastmistehnikate kasutamine. Taimede puhastamine kahjuritest.
2.10.13 Saagi koristamine Valminud viljade või muude põllu- ja aiasaaduste lõikamine või üles võtmine, ka kokku kogumine ja hoiukohtadesse toimetamine.
2.10.14 Muud loomade ja taimede kasvatuse, ravi ja hooldamise oskused (palun nimeta!) Mujal liigitamata loomade ja taimede kasvatuse, ravi ja hooldamise oskused.
2.11 Tehnilised oskused Arendatud võimed, mida kasutatakse tööks masinate, seadmete, tehniliste süsteemide või muude abivahendite ja tööriistadega (nende kasutusvaldkonnad vt LISA 1).
2.11.1 Testimine Testide (elektrooniliste, füüsiliste vm) läbiviimine seadmete või tarkvara korrasoleku või jõudluse määramiseks või probleemide tuvastamiseks.
2.11.2 Töövahendite või materjalide valimine Võime kindlaks teha töö tegemiseks vajalikud tööriistad ja seadmed.
2.11.3 Paigaldamine Võime paigaldada nõuetele vastavaid seadmeid, masinaid, kaableid või programme.
2.11.4 Seadistamine, kasutuseks valmis seadmine ja hooldamine Võime seadistada masinaid või seadmeid, asendades või muutes tööriistu, rakiseid, fiksaatoreid ja lisasid, et seada neid töökorda. Tarvikute, lisatarvikute ja vahendite kasutamiskorda seadmine ja kontroll. Võime teostada seadmete igapäevast hooldust ja teha kindlaks, millal ja millist hooldust on vaja.
2.11.5 Seadmete kasutamine ja käitamine Oskus töövahendeid kasutada. Võime rakendada tundmaõpitud tehnoloogiaid eesmärkide elluviimiseks. IKT süsteemide puhul teenuse või rakenduse korrektne töös hoidmine ning jälgimine. Kontrollmehhanismide või otsese füüsilise mõju kasutamine masinate või protsesside juhtimiseks. Võime töö käigus mõõdikutelt, näidikutelt või muudelt indikaatoritelt lugeda ja tõlgendada infot.
2.11.6 Parandamine ja tehniliste tõrgete eemaldamine Võime asendada kulunud või katkisi osi, parandada või seadistada ja teha katsetega kindlaks, kas seade toimib, näeb nõuetekohane välja, on töökorras või turvaline. Süsteemide puhul nende muutmine uuendamise, protsesside parandamise või vigade parandamise teel. Võime teha kindlaks käitamisvea põhjus ja vastavalt põhjusele lahenduse välja pakkumine ning ellu viimine.
2.11.7 Muud tehnilised oskused Mujal liigitamata tehnilised oskused.