Tänapäeva elukestval õppijal ja karjääripöörete tegijal on ootus omandada ärihariduse oskusi palju mitmekesisemalt ning magistriõppe tasemel võiks see olla osaliselt tasuline, kirjutavad OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Kriis kiirendab tehnoloogilisi uuendusi, mis eeldavad töötajatelt keerulisemaid ja mitmekülgsemaid oskusi, kirjutavad tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi analüütikud Siim Krusell, Yngve Rosenblad ja Anneli Leemet.
Kuigi kinnisvarateenuste töökohtade arv jääb aastani 2026 samaks, ei õpita neid erialasid piisavalt selleks, et töökohti täita. Kinnisvaras töötab palju vanemaealisi, keda on vaja pensionile jäämisel asendada, selgus OSKA kinnisvarateenuste uuringust.
Nii Eestis kui ka maailmas toimuvad muutused mõjutavad nõudlust eri valdkondade töötajate järele. SA Kutsekoda koostab OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuid, milles analüüsitakse, kui palju ning milliste oskustega töötajaid vajatakse Eesti tööturul praegu ja järgneva kümne aasta jooksul ning võrreldakse seda pakutava haridusega. Selgub, et see, mida me arvame end vajavat, ei pruugi kokku langeda tegelike vajadustega.
Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Postimehes OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Keelespetsialistiks õppijaid on aga märkimisväärselt enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda, kirjutavad OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell Sirbis.
Lähitulevikus on kõrges hinnas muusika-, muuseumide ja raamatukogude pedagoogid, kirjutavad OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA analüütik Andres Viia Sirbis.
OSKA uuringust selgus, et kõigile turunduse õppekava lõpetajatele ei jagu erialast tööd. Uuringu autorid, OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell, kirjutasid sel teemal Best Marketingi veebilehel pikemalt.
McKinsey instituudi uue uuringu järgi peavad uue tehnoloogia kasutuselevõtuga aastaks 2030 oma ametikohta muutma 40-160 miljonit naist üle maailma. Kuigi tehnoloogia asendab tulevikus umbes viiendikku praegustest ametitest, loob see ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad aina enam tehnilisi oskusi ka peamiselt naiste poolt hõivatud ametikohtadel.
Õpitud eriala ning tegelik töökoht ei sobi OECD-s keskmiselt kokku 35% töötajatel, ülekvalifitseerituid on 17% ning alakvalifitseerituid 19%. Eestis on võrreldes OECD riikide keskmisega ülekvalifitseerituid vähem ning alakvaliftseerituid rohkem.
