Eestis jääb järgmise kümne aasta jooksul puudu 2/3 töötleva tööstuse inseneride järelkasvust ning see pärsib Eesti majanduse arengut, kirjutavad OSKA uuringujuht Ave Ungro ja OSKA andmeanalüütik Rain Leoma äsja valminud OSKA töötleva tööstuse tuleviku-uuringu põhjal.
Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.
OSKA avalikustas hiljuti COVID-19 mõjude eriuuringu, mis annab ülevaate ka kriisi mõjust haridusele.
Eriuuringust, mille tegi Kutsekoda juunist novembrini 2020 koostöös arenguseire keskusega, selguvad oskused, mis aitavad tööturul koroonakriisis ellu jääda ja mille järele on vajadus kasvanud. Uuring pakub karjääriideid töö kaotanuile ning prognoosib lähitulevikku. Hariduse peatüki kohta esitatud küsimustele vastasid hariduse osa koostajad, OSKA uuringujuht Urve Metsa ja analüütik Andres Viia.
Koroonakriisist tingituna võimendus tehnoloogiliste lahenduste, sh kaugteenuste laialdasem kasutamine tervishoius. Tervishoiutöötajatel tuleb rõhku panna nii kaugteenuse osutamise oskuse lihvimisele kui ka digi-, kommunikatsiooni- ja nõustamisoskuse arendamisele.
Üksnes avaliku halduse haridust eeldavaid ametikohti on vähe. Töötajatelt oodatakse lisaks arusaamale riigi toimimisest ka põhjalikke teadmisi muudest valdkondadest.
Järgmise seitsme aasta jooksul seisavad avaliku halduse valdkonnas ees suured muutused, kirjutavad OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.
Tänapäevased finantsettevõtted on muutunud rahandus- ja IKT-valdkonna sümbioosiks ning töötajatel on vaja sügavuti mõista mõlemat ala, selgub OSKA finantsvaldkonna uuringust. Lähiaastatel tekib töökohti juurde äriarenduse spetsialistidele. Digitehnoloogia juhtimisega seotud erialade lõpetajaid aga ei jagu tuleviku töökohtade täitmiseks. Samuti napib õppekohti koolitustel, kus juhtimis- ja majandusteemad tehnoloogia võimalustega põimitakse.
Kuigi bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes on majandus- ja ärinduserialadele astunuid enam kui kaks korda vähem kui kümne aasta eest, on ärinduserialad endiselt populaarseim õppimisvalik, näitab tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüs.
“Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
Tänapäeva elukestval õppijal ja karjääripöörete tegijal on ootus omandada ärihariduse oskusi palju mitmekesisemalt ning magistriõppe tasemel võiks see olla osaliselt tasuline, kirjutavad OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
