Isejuhtivaid sõidukeid ei usaldata veel piisavalt

11. detsember 2018

Liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.

Loe edasi

Sõidujagamisest saab linnaliikluse tulevik

10. detsember 2018

Maailma Majandusfoorumi teatel muutuvad Euroopa linnad aina autovabamaks. Londoni linnapea on 2041. aasta eesmärgiks seadnud, et 80% kõigist liikumistest toimuksid jala, jalgrattaga või ühistranspordiga. Kopenhaagenis on eesmärgiks, et 2/3 liikumistest toimuks sel moel juba aastaks 2025. Pariisis on poliitikakujundajate eesmärgiks vähendada isiklike autode hulka kesklinnas poole võrra ning Madriid keelab suure osa sõidukite (v.a. null-emissooniga veoautod, taksod, ühistransport) kasutamise kesklinnas juba 2018. aasta novembris. Helsingis on plaanis isiklike autode kasutamine aastaks 2050 järk-järgult asendada nõudel kasutatava taskukohase ühistranspordiga.

Loe edasi

Inimesed on valmis usaldama robotitele vaid osa töödest

10. oktoober 2018

Lihtsamate ülesannete nagu kodu korrastamise või pakkide kohaletoimetamise usaldaks robotite hoolde 73% inimestest. Kuid vähesed inimesed usaldaksid robotitele väga isiklikke või keerulisi otsuseid eeldavaid ülesandeid. 8% lubaks robotil valida endale (abi)kaasa, 14% lubaks end kohtuvaidluses robotil kaitsta. Iga teine inimene lubaks robotil hoolitseda auto tehnoseisundi eest, autojuhina usaldaks tehisintellekti iga kolmas, vaid 14% lubaks robotil lapsi kooli sõidutada.

Loe edasi

Tööjaotus inimeste ja masinate vahel muutub

24. september 2018

Maailma Majandusfoorumi tulevikutöö raportist selgub, et 2025. aastaks täidavad enam kui pooli tööülesandeid masinad. Masinate kasutuselevõtu tõttu kaob globaalselt hinnanguliselt 75 miljonit töökohta, kuid uued tehnoloogiad toovad juurde ka 133 miljonit uut ametikohta.

Loe edasi

Tööstuse ametikohtade arv kahaneb Läänes ja kasvab Aasias

18. september 2018

Maailmapanga 2018. aasta uuringu kohaselt on tööstuses hõivatute osa ülemaailmselt võrdlemisi stabiilne, kahanedes kõrgema sissetulekuga riikides ning kasvades madalama sissetulekuga riikides. Nii arenenud kui arenevates riikides tuntakse muret selle üle, et töö võivad ära võtta robotid, kuid senised tehnoloogilised muudatused  viitavad pigem uute töökohtade tekkimisele.

Loe edasi

Ilma võõrkeelteta on tuleviku tööturul keeruline

14. september 2018

Kuigi eestlased on tuntud hea inglise keele oskuse poolest, peaksime endale meelde tuletama, et vaja läheb ka teisi keeli.  Üleilmsel tööturul lähevad kõrgesse hinda ka nt vene, hiina, araabia, portugali ja hispaania keele oskus ning keeleõppimisega saab hoida meele ärksana ning õppida mõistma teisi kultuure. Keeleoskus on paljudel ametikohtadel värbamise eelduseks ning tööturul nõutud võõrkeele oskus võib oluliselt tõsta saadavat töötasu.

Loe edasi

Austusväärsed töölised, paindlikud tootjad või võlurite majandus – milline on töö tulevik?

30. juuli 2018

Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused? Demos Helsinki koostatud kolm stsenaariumit kirjeldavad töö tulevikku.

Loe edasi