Maailmapanga 2018. aasta uuringu kohaselt on tööstuses hõivatute osa ülemaailmselt võrdlemisi stabiilne, kahanedes kõrgema sissetulekuga riikides ning kasvades madalama sissetulekuga riikides. Nii arenenud kui arenevates riikides tuntakse muret selle üle, et töö võivad ära võtta robotid, kuid senised tehnoloogilised muudatused viitavad pigem uute töökohtade tekkimisele.
Kuigi eestlased on tuntud hea inglise keele oskuse poolest, peaksime endale meelde tuletama, et vaja läheb ka teisi keeli. Üleilmsel tööturul lähevad kõrgesse hinda ka nt vene, hiina, araabia, portugali ja hispaania keele oskus ning keeleõppimisega saab hoida meele ärksana ning õppida mõistma teisi kultuure. Keeleoskus on paljudel ametikohtadel värbamise eelduseks ning tööturul nõutud võõrkeele oskus võib oluliselt tõsta saadavat töötasu.
Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused? Demos Helsinki koostatud kolm stsenaariumit kirjeldavad töö tulevikku.
McKinsey instituudi peagi valmiva uuringu Skill Shift: Automation and the Future of the Workforce põhjal sunnib tööde kasvav automatiseerimine töötajaid järjest uusi oskusi omandama ning olemasolevaid arendama. Kõige enam kasvab vajadus baas- ja kõrgtasemel IKT oskuste järele, kuid tulevikutöös on aina olulisem ka loovus, kriitiline mõtlemine, infotöötlus, ettevõtlikkus, inimestega suhtlemine.
Toiduainetööstus pakub laborites kasvatatud liha, vetikatest krevette, 3D-prinditud pastat ja magustoite, olles katsepinnaks põnevatele arendustele ja uuenduslikele tootmistehnoloogiatele.
Kuue Euroopa riigi tööstusrobotite mõju analüüsis hõivele leiti, et ühe roboti kasutuselevõtul väheneb hõive 1000 töötaja kohta keskmiselt 0.16-0.2 protsendipunkti võrra. Hõive väheneb peamiselt madala oskustasemega ning keskharidusega töötajate hulgas.
Hiljuti avaldatud Euroopa tööjõu ja oskuste uuringu tulemused toovad esile, et töötajate oskused ja tööturu vajadused ei sobi omavahel kokku. Euroopa kümnest tööandjast neljal on raskusi sobivate oskustega töötajate leidmisel. Teisalt tunneb neli töötajat kümnest, et nende oskused on alakasutatud.
Tehisintellekti kasutamine võimaldab ettevõtetel seniste andmeanalüüsi meetoditega võrreldes saada suuremat kasu. Tööstuses kasvab tehisintellekti abil masinate ja seadmete ennetava hoolduse tegemine ning kaubavedude kütuse- ja ajakulu optimeerimine. Kaubanduses annab häid tulemusi tehisintellekti kasutamine klienditeeninduses ning personaalseks turunduseks.
LinkedIn töökohal õppimise uuring tõi välja kasvava ebakõla olemasolevate ning nõutud oskuste vahel. Ettevõtete edu tagab vajalike oskustega inimeste värbamine ning töötajate oskuste arendamine. Uuringus osalenud ligi 4000 personali-, koolitus- ning ettevõtte juhti peavad kõige olulisemaks arendada juhtimis-, suhtlemis- ja koostööoskusi.
Tehnoloogia ja looduse kohtumiskohaks on biomimikri kasutamine ehk robotid, mis on inspireeritud loodusest ja loomadest. Robotite loomisel jäljendatakse loomade liikumisviise, kuid nende kasutusvõimalused võivad olla vägagi erinevad.
