Teadmusmahukuse kasvatamine ettevõtluses on Eesti majandusele konkurentsis püsimiseks oluline, ent temaatilised fookused vajavad veel kaalumist, leidis novembris kogunenud OSKA koordinatsioonikogu.
Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud on hästi rakendunud ametikohtadel, kus meil on terav tööjõupuudus. Kui tahame, et ukrainlaste töised sidemed Eestiga jääksid kestma ka pärast sõja lõppu, tuleb soodustada nende jõudmist kvalifikatsioonile vastavale tööle, kirjutab OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Kuigi mõnel ametialal koroonakriisi ajal töötajate arv oluliselt muutus, vastab tööjõuvajadus enamikes valdkondades endiselt OSKA pandeemiaeelsele prognoosile.
Viimasel kolmel aastal on enim töökohti lisandunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas ning vähenenud on majutus-, toitlustus-, turismivaldkonna töötajate hulk, näitavad statistikaameti kogutud maksu- ja tolliameti töötamise registri (TÖR) andmed.
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil.
Augustis kogunenud OSKA koordinatsioonikogu arutles koos uuringumeeskondadega metsanduse ja puidutööstuse ning masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringu läbi viimisel kerkinud dilemmade üle.
Majutuse, toitlustuse ja turismi erialadel tuleb kutseõppes luua senisest laiapõhjalisemad õppekavad, et noored saaksid omandada mitmekülgsed oskused erinevate tööülesannete täitmiseks töökohal. Valdkonnas juba töötavad inimesed vajavad aga praegusest enam täiendusõppe lühikursusi, selgub OSKA seireanalüüsist.
Nii kutse- kui ka kõrgkoolid on viimasel paaril aastal võtnud õiguse eriala õppekavadele vastu varasemast vähem esmakursuslasi. Koolide ja tööandjate hinnangul on õppijate arv viidud optimaalsele tasemele, selgus OSKA seireanalüüsist.
Keerulisel ajal vajatakse inimesi, kel on tugev motivatsioon, suhtlusoskus ja eesmärgile pühendumine ehk seesama hea üldoskuste baas, mis tagab eduka toimetuleku ka rahulikul ajal, kirjutab Ave Ungro.
Nõudlus pedagoogikaalase väljaõppega spetsialistide järele on kultuuriasutustes suurenenud ning vajadus ametis olevate töötajate täienduskoolituse järele kasvav. Positiivse trendina on juurde tulnud kutsega treenereid, selgus OSKA seireanalüüsist.
Kuigi koostöö kultuuri ja loometegevuse erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning ettevõtjate vahel on tihenenud, võiksid tööandjate teadmised valdkonna spetsialistide väljaõppest ja erialaoskustest olla paremad. Vaja on veelgi tihedamat koostööd ning teavitustegevusega jätkamist, selgus OSKA seireanalüüsist.
