Uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2018“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2026.
Tegemist on iga-aastase uuringuga, mille koostab Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Töötukassaga.
Väljavõte olulisematest tulemustest
- 2026. aastal jääb prognoosi kohaselt töötajate arv üldjoontes samaks 2017. aastaga.
- Prognoosi eeldusteks on tööealise elanikkonna vähenemise aeglustumine, tööea pikenemine, tööturul aktiivsete osakaalu kasv ning positiivne ränne.
- Töökohtade arv kasvab tehnoloogiaga seotud aladel ning tervishoius ja sotsiaaltöös. Hõive kasvu on oodata ka puidutööstuses, elektroonika- ja elektriseadmete tootmises.
- Vanuse tõttu tööturult lahkujatest on vaja enim asendada aineõpetajaid, koolide ja lasteaedade tugispetsialiste, meditsiiniõdesid, hooldustöötajaid, ehituse oskustöötajaid ja mootorsõidukite juhte.
- Pooltel tööturule sisenejatest peaks olema kõrgharidus, igal kolmandal kutseharidus.
- Noorte arv, kes lõpetavad kutse- või kõrgkooli, ei kata tuleviku tööjõuvajadust.
- Tööandjatel tuleb aina enam leida sobivaid töötajaid täiskasvanute, sh vanemaealiste seast.
- Liiga vähe lõpetab kõrgkooli süsteemianalüütikuid, tarkvara arendajaid, insenere, aga ka logopeede.
- Oskustöötajatest koolitatakse liiga vähe torulukkseppi, puuseppi, mehhatroonikuid ja masinate operaatoreid, aga ka puidutöötlejaid ja harvesterijuhte.
- Kõigil tuleb end täiendada või ümber õppida selleks, et muutustega tööturul kohaneda.
