Masina-, metalli- ja elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus ja remont

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi (edaspidi MME) ettevõtetel on oluline roll Eesti majanduskasvule ja eksporditulule. Valdkonna tööstusettevõtted on olulised eksportijad, moodustades kuuendiku kogu ettevõtluse ekspordimahust, aidates kaasa riigi majanduslikule kasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Valdkond on oluline tööandja, pakkudes mitmekesiseid töövõimalusi erinevate oskustega töötajatele.

MME valdkonna ettevõtetes töötas 2021. aastal kokku umbes 48 000 töötajat. 38% töötlevas tööstuse hõivatutest töötab masina-, metalli- ning elektroonikatööstuses.

Alavaldkondadest on suurima töötajaskonnaga masina- ja metallitööstus (u 30 000 hõivatut) ja elektroonikatööstus (u 12 000 hõivatut) ning väikseim, u 6000 hõivatuga, mootorsõidukite hoolduse alavaldkond.

Valdkonna hõivatute arv suurenes aastatel 2016–2021 kõigis alavaldkondades, rohkem masinatööstuse allharus ja mootorsõidukite hoolduses. Umbes viiendik põhikutsealade töötajatest on naised. Kümnendik masina- ja metallitööstuses põhikutsealal töötajatest on välistöötajad.

MME tööstuse alavaldkondades on palgatase kõrgem kui töötlevas tööstuses ja Eestis keskmiselt.

OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi uuringu infotunni salvestuse ja materjalid leiad SIIT. Infotund toimus 27. aprillil 2023.

Uuringu eesmärk

OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna uuring otsib vastust küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul, ning esitab ettepanekud, kuidas tööjõu- ja oskuste vajadust täita.

Uuring pakub poliitikakujundajatele tuge, mille abil tulevikku juhtida.

Uuringu lühikokkuvõte

OSKA prognoosi kohaselt jääb MME valdkonna põhikutsealade töötajate arv tervikuna 2031. aastaks samaks. Samas vajatakse märgatavalt rohkem toote- ja protsessiarenduse ning automatiseerimisega seotud töötajaid, mistõttu kasvab hõivatute arv prognoosi kohaselt nii masina-, metalli- kui ka elektroonikatööstuses inseneride ning tehnikute ja mehhatroonikute põhikutsealadel. Väikest töötajate arvu kasvu prognoositakse ka metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuses seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Valdkonna suurim kitsaskoht on inseneride nappus ja erialase ettevalmistusega tootmistöötajate ebapiisav järelkasv, mis pidurdab tööstuse arengut. Ekspertide hinnangul tuleb probleemi hakata lahendama juba põhikoolist, mil kaob huvi tehnika vastu ja tehakse karjääri mõjutavad otsused. Tööjõu puuduse kompenseerimiseks kasutatakse valdkonnas välistööjõudu, eriti masina- ja metallitööstuse alavaldkonnas (nt keevitajad, metallkonstruktsioonide koostajad).

Oskustöötajate koolituspakkumine on tasakaalust väljas. Kui masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses jääb prognoosi kohaselt tasemeõppe lõpetajaid tööjõuvajaduse katmiseks puudu, siis mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas on kutseõppes mõnel erialal arvuliselt ülepakkumine (automaalrid, mootorsõidukitehnikud, autoplekksepad). Mootorsõidukite hooldusega seotud kutseõppes on vastuvõetuid umbes sama palju kui ülejäänud MME valdkonna kutseõppe õppekavadel kokku.

Mitmel põhikutsealal (nt insenerid, elektroonikatööstuse ametialad, keevitajad, tehnoülevaatajad) on töötamiseks ja kompetentside tõendamiseks vajalik pidev koolitustel osalemine.

MME valdkonna töötajatelt oodatakse tulevikus rohkem interdistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi, sh teadmisi mehaanikast, mehhatroonikast, elektroonikast, elektrist ja infotehnoloogiast. Tähtsad on teadmised tootmistöö üldpõhimõtetest, tootmise tervikpildi nägemine ja toote elutsükli mõistmine. Järjest enam hindavad tööandjad üldoskusi ning tähtsad on töötaja üldised väärtused ja hoiakud, sh üldine töödistsipliin, oma töö- ja ajaplaneerimine, enesejuhtimiseoskus, algatusvõime. Inseneridelt oodatakse innovaatilisust, loovust ja paremaid teadmisi tootedisainist ja -arendusest. Konkurentsis püsimiseks ja ekspordi kasvuks on üha olulisemad müügi, turunduse ja ekspordi alased oskused ja teadmised.

Loe täpsemalt uuringu terviktekstist.