Analüüsiga selgitati välja ametialad, mis on varasemates OSKA valdkonnauuringutes jäänud hõiveprognoosiga katmata, ning prognoositi neile hõive muutus ja tööjõuvajadus lähiaastatel. Selle eesmärk on kaasa aidata tööjõuvajaduse paremale analüüsimisele Eestis.
OSKA valdkonnauuringutes katmata ametialade analüüs
Analüüsi koostamise taust
Aastatel 2016–2021 on OSKA raames valminud 25 valdkondlikku uuringut, mis annavad ülevaate tööjõu- ja oskuste vajadusest uuritud valdkonnas. Neis uuringutes ei ole aga käsitletud kõiki valdkonna töötajaid ja ametialasid, vaid valdkonnale omaseid suurema hõivega või muul põhjusel prioriteetsemaid ametialadest moodustatud gruppe, mida nimetatakse OSKA põhikutsealadeks.
Seega on osa Eesti tööturu tööjõu- ja oskuste vajadusest OSKA raames hindamata.
Saamaks terviklikumat pilti tööturu olukorrast ja tööjõuvajadustest, oligi oluline selgitada välja ka see osa tööjõust, mida OSKA valdkonnauuringutes kvantitatiivselt põhjalikumalt ei ole käsitletud.
Analüüsi metoodika
Metaanalüüs tugineb OSKA varasemate valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse rakendusuuringute tulemustele, mille alusel on tuletatud hõive muutuse prognoos ametialade katmata osale.
Hõive alusandmestikuna kasutati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi tarbeks koostatud rahvaloenduse ja tööjõu-uuringu 2017.–2019. aasta ühendandmestiku keskmist.
Uuringus ei hinnatud koolituspakkumist ja koolilõpetajate piisavust tööjõuvajaduse katmiseks.
Uuringuandmete kasutamine
Analüüsi tulemused on sisendiks OSKA 2020+ andmemudelile, OSKA üldprognoosile („Eesti tööturg täna ja homme“) ning OSKA meeskonnale järgmiste uuringute läbiviimiseks.
Teave sellest, millist osa tööturust OSKA senised uuringud ei kata, on kasulik ka OSKA tulemuste kasutajatele, näiteks avaliku sektori otsuste tegijatele, tööturu- ja hariduspoliitika kujundajatele ning rakendajatele eri tasanditel.
