Metoodika kirjeldus

OSKA trendikaartide eesmärk on koondada ning süstematiseerida ajakohastatud info üleilmsetest tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavatest trendidest ja mõjuteguritest ning kirjeldada, mil moel need trendid töökohtadele ja tööjõule ning oskuste vajadusele mõju avaldavad.

Analüüsi tulemusena vastatakse järgmistele uurimisküsimustele:

  • Millised on peamised üleilmsed tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid ja mõjutegurid aastani 2030?
  • Mil moel mõjutavad need trendid ja mõjutegurid järgneva kümne aasta tööjõu- ja oskuste vajadust nii üleilmselt kui ka Eesti kontekstis?

Trendikaartide koostamisel seati sihiks kajastada võimalikke tulevikusuundumusi eeskätt lähima kümne aasta vaates, s.o aastani 2030, kuid mitu allikat kirjeldavad ka pikemaajalisi prognoose.

Lisaks üleilmsetele trendidele esitatakse dokumendis läbivalt ka Eestis viimastel aastatel enim esile tõusnud kohalikke arengusuundumusi.

Trendikaartidel keskendutakse valdkondadevahelistele üldistele arengutrendidele, majandussektorite või alavaldkondade spetsiifilisi käsitlusi ei ole esitatud.

OSKA trendikaardid pakuvad toetavat sisendit haridus- ja töömaailma tulevikusuundumuste prognoosimisel ning tööturu- ja hariduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Lisaks on trendikaarte kavas kasutada OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute valdkonnaspetsiifiliste arengutrendide analüüsi alusmaterjalina.

Koostatud aruanne pakub universaalset kaasamõtlemise võimalust tulevikusuundumuste teemal ka laiemale üldsusele.

OSKA trendikaartide koostamise meetodiks on fokuseeritud ja nn integreeritud kirjanduse ülevaade (integrated literature review) (Snyder, 2019 [1]).

See on mittesüstemaatiline meetod, mille eesmärk ei ole kõikehõlmav analüüs, vaid mis võimaldab luua konkreetse fookusega ja selgelt piiritletud uurimisküsimusega seotud teema¬kirjandusest põhimõttelise ülevaate. Integreeritud ülevaate meetod sobib hästi just paljukäsitletud ja tuntud teemade täiendavaks hindamiseks, võimalike uute asjaolude väljaselgitamiseks ning teemade võimalikuks ümbermõtestamiseks ja arendamiseks või ka teoreetilise raamistiku laiendamiseks.

Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate tulevikutrendide kokkupanekul tugineti lisaks 2016. aastal ilmunud OSKA tulevikutrendide kogumiku „Töö ja oskused 2025“ [2] koostamise lähtekohtadele ning kogemusele.

Põhiliste andmeallikatena on kasutatud rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Maailmapank (World Bank), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Maailma Majandusfoorum (WEF), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN), Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), Eurofound, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) jpt) koostatud tulevikusuundumuste analüüse ja raporteid.

Kaalukate allikatena tuginetakse maailma ja Eesti tunnustatud mõttekodade, konsultatsiooni- ja uuringufirmade poolt (nt McKinsey & Company, PricewaterhouseCoopers, KPMG, Deloitte, Ernst & Young, Sitra, Arenguseire Keskus, Praxis jt) ning ülikoolides tehtud uuringute, analüüside ja teadustööde tulemustele.

Sisendit võimalike tulevikusuundumuste kohta on kogutud nii rahvusvahelistest kui ka Eesti riiklikest arengu- ja strateegiadokumentidest. Tööjõu- ja oskuste vajaduse muutuste analüüsimisel toetutakse lisaks aastatel 2016–2020 valminud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkondlikele uuringutele.

Trendide kontekstualiseerimiseks ning nende aktualiseerumise hindamiseks Eesti oludes on kasutatud ka valdkondlike ekspertide, teadlaste ja visionääride artikleid ja intervjuusid meedias, avalikke blogipostitusi, seminariettekandeid jms. Trendikaartidele on teadlikult kaasatud eri allikates välja toodud hinnanguid ja prognoose, mis võivad sisult olla ka mõnevõrra vastakad – nende paikapidavus selgub ajas, kuid praegu puudub tõsikindel alus eri seisukohtade eiramiseks.

OSKA trendikaartide struktuur ja ülesehituse põhimõtted kujundati samm-sammult analüüsi tulemusena.

Esmalt koondati info töömaailma kujundavate tulevikutrendide ja prognooside kohta, keskendudes eeskätt nende võimalikele mõjudele tööjõu- ja oskuste vajaduse suhtes (laiemal üldistusastmel on välja toodud ka muud võimalikud mõjud, nt haridusele, majandusele ja ühiskonnale üldisemalt). Kogutud info analüüsi tulemusena määratleti ning süstematiseeriti suuremad ja väiksemad trendirühmad ja mõjutegurid. Autorite töörühma arutelude käigus ning tuginedes varasematele trendikäsitlustele , jõuti trendide kaheastmelise käsitluseni: megatrendid ja trendid. Megatrende on viis, nende märksõnadeks on keskkond, tehnoloogia, üleilmastumine, demograafia ja väärtuste-hoiakute muutus. Iga megatrendi alla on koondatud 3–5 trendi.

tulevikutrendide metoodika Megatrendide ja trendide jaotus

Megatrendidest ja trendidest koosnev komplekt moodustab ühtse terviku, samas on see kasutatav ka megatrendide ja trendide kaupa. Iga megatrend koosneb megatrendi ülesest infost, mis on üldistatav kõigi selle megatrendi alla kuuluvatele trendidele, sisaldades infot mõju, võimaluste ja vajaduste kohta, keskendudes töökohtadele, tööjõule ja oskustele, aga ka ühiskonnale, majandusele ja haridusele laiemalt.

tulevikutrendide metoodika
Megatrendi ülene info

Iga trend sisaldab sama jaotust, kuid lisandub teave selle kohta, mis mõjutab selle trendi avaldumist (vt joonist). Iga trendikomplekti juures on ära toodud ka viited. Lugedes ühe trendi ülevaadet, tuleb sinna juurde vaadata ka megatrendi ülest infot. Iga üksiku trendi ülevaadet lugedes peab arvestama, et selle kohta kehtib ka megatrendi ülene info.

tulevikutrendide metoodika
Megatrendi ja trendi infostruktuur

Info on esitatud kontsentreeritud märksõnaliste väljanopetena või lühikeste teemalõikudena, mis on mõistetavad iseseisvalt ning allikaviited on soovi korral kiirelt leitavad. Kompaktsema ülevaate saamiseks konkreetse trendiga seotud allikatest on viited ära toodud iga trendilehe lõpus.

OSKA trendikaartide terviktekst on läbinud retsenseerimise.

Retsensente oli kokku viis – iga megatrendi jaotise kohta andis tagasisidet vastava teemavaldkonna tunnustatud ekspert (viidatud metoodikapeatüki alguses). Enne retsenseerimist valideeriti trendide jaotust ning kaetust ka 19. mail 2021 toimunud OSKA nõunike kogu arutelurühmades.

Trendikaartide täisversiooni põhjal koostati trendikaarte tutvustav lühikokkuvõte trükisena, mis on leitav samuti OSKA kodulehel.

OSKA trendikaartide täisversioon koostati 2021. veebruarist kuni juunini. Edaspidi on plaanis trendikaartide infot jooksvalt uuendada.

Tagasi trendide lehele