Mis on
OSKA

?

OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju

OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul

 

VIIMASED UUDISED

Tugispetsialistideks õppijate arv on viimasel aastal kasvanud, ent ka abivajajaid lapsi on aina rohkem

Eelmisel aastal valminud OSKA hariduse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu järgi on vaja rohkem õpetada eripedagooge, logopeede ja koolipsühholooge. Abivajavate laste arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud.

Loe edasi

OSKA valdkonnad ja tulemused

Rohkem valdkondade kohta

“Ringmajandusele üleminek nõuab ümberkorraldusi loodusressursside majandamises, toodete uuel moel disainimist ja valmistamist, tekkivate jäätmete ulatuslikumat taaskasutamist. Nende rakendamiseks vajavad ettevõtted ja asutused pädevaid töötajaid.”

Erik Kosenkranius

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

“Järjest enam oleme nii tööl kui ka vabal ajal seotud ekraanide vahendusel kulgevate lugudega - neid lugusid ise luues või siis teiste loodut jälgides ja jagades. Me oleme kilud (ki-rjutajad ja lu-gejad) üleilmses kirevas-vürtsikas meediakonservis.”

Andres Jõesaar

Tallinna Ülikooli arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal

“Mis viib rähnipoja puu otsa? Eks ikka sisemine sund – see, et ta on just rähn, mitte kana või mäger või koer. Niisamuti soovib kultuurirahvas olla osa kultuuriloomes ning treenerid aidata inimestel jõuda seatud eesmärkideni, olgu selleks parem tervis või head tulemused võistluselt.”

Tarvi Sits

Kultuuriministeeriumi kantsler

“Tööjõupuudus kaubanduses lähitulevikus ei kao, mistõttu tuleb hakkama saada väiksema hulga töötajatega. Edukad on ettevõtted, kes olemasolevaid töötajaid hoiavad ja arendavad, pakkudes neile pidevaid enesetäiendamise võimalusi.”

Nele Peil

Kaupmeeste Liit, tegevjuht

“Majutuses, toitlustuses ja turismis muutub lähitulevikus järjest olulisemaks töötajate hoidmine ja arendamine, uudsete teenuste loomine ja teeninduskvaliteedi tõstmine. ”

Helle Gern

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse projektijuht

“Tegelikud tuleviku loojad on õpetajad ja teadustöötajad, kes teevad oma tööd klassis ja auditooriumis, laboris ja õppekäikudel. Tuleviku ehitamine on üks mõttekamaid asju, millele oma elu pühendada”

Mati Heidmets

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor

“Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtjate suurimaks väljakutseks on leida võimalused lisandväärtust järsult suurendada. See lubab oluliselt tõsta ka töötajate palka.”

Meelis Virkebau

Rõiva- ja tekstiilitööstuse edendaja

“Personalijuhid peaksid kuuluma juhtkonda, et tagada tööjõu tark planeerimine. Seega tuleb erialaõppesse liita rohkem majandusõpet, strateegilist planeerimist, disainmõtlemist, protsesside juhtimist, automatiseerimist, tehnoloogia tundmist, ennustavat analüütikat jms, mis aitab personalijuhil olla vääriline partner tegevjuhile.”

Tiina Saar-Veelmaa

karjäärinõustaja ja töö-õnne uurija

“Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes on toimumas suur põlvkondade vahetus. Uute tehnoloogiate abil täppistootmise laialdasem kasutusele võtmine ning investeeringud tooraine väärindamisse loovad võimalused sektori uuele tasemele viimiseks. ”

Tiina Saron

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige

“Eesti ehitussektori arengu tagamiseks, tootlikkuse kasvuks ja muu maailmaga sammu pidamiseks tuleb tõhustada innovaatiliste lahenduste ja koostööd väärtustavate juhtimispõhimõtete kasutamist ehituses ning suurendada ehitusega tegelevate inimeste erialast kompetentsust.”

Jüri Rass

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

“Transpordi, logistika ja mootorsõidukite remondi ja hoolduse lähitulevik on seotud eelkõige tehnoloogiliste trendidega. Digitaliseerimine, isejuhtivad- ja elektrisõidukid ning uued ärimudelid muudavad tööjõu- ja oskuste vajadust.”

Rami Morel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond

“Autod, telefon, uued ravimid, arvutid ja internet on vaieldamatult mõjutanud tervishoiu erinevaid tahke. Kuid tervishoiusüsteem on märgatavalt vähem muutnud võrreldes tööga vabrikutes, pankades, transpordis või meediaettevõtetes. Õhus on märgid, et alanud värskeim tehnoloogiline hüpe muudes sektorites kisub sedapuhku kaasa ka end konservatiivsusega tagasi hoidnud tervishoiusüsteemi.”

Kristjan Port

Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent

“Kuigi energeetika ja kaevandamise ettevõtteid väärtustatakse tööandjatena kõrgelt, on mitmetel erialadel nõudlus uute inimeste järele oluliselt suurem kui noorte soov valdkonna erialasid õppida. Energeetikat on küll keeruline õppida, kuid samas tagab see lõpptulemusena tasuva ja hinnatud töö äärmiselt huvitavas valdkonnas. ”

Einari Kisel

Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht

“Keemia- ja materjalitehnoloogia kiire areng loob tulevikus valdkonda nutikaid ja põnevaid töökohti. Valdkond vajab jätkusuutlikuks arenguks tootearendus-, keemia- ja tööstusinsenere.”

Hallar Meybaum

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor

“Sotsiaaltöö tööjõuvajadus tulevikus kasvab - oluliselt rohkem vajatakse isiklike abistajate, sotsiaaltranspordi, lastehoiu-, eakate ja puuetega inimeste päevahoiu-, koduhooldus- ja koduteenuseid. Samuti on järjest suurem vajadus kõrgharidusega sotsiaaltöötajate järele, kellelt oodatakse kohalike ja kogukondlike teenuste välja arendamist. Tööandjatel on suur väljakutse pakkuda sotsiaaltöö kõrghariduse lõpetanutele konkurentsivõimelist palka ja motiveerivaid töötingimusi.”

Indrek Rohtla

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, eestseisuse liige

“OSKA uuring on viimase aja põhjalikum ja vajalikum tulevikuprognoos masina- ja metallitööstuses. See annab kinnitust, et tööstusega seotud erialasid tasub õppida, nutikaid spetsialiste on Eestil vaja kohe praegu ja ka tulevikus.”

Indrek Rohtma

Eesti Masinatööstuse Liit, juhatuse esimees

“Õppe kohandamiseks tööturu vajadustega ja Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate hulka.”

Margus Tammeraja

Eesti Raamatupidajate Kogu, võtmeekspert arvestusala valdkonnas

“Tööandjad ootavad tasemeõppest „suure pildi“ nägemise oskusega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks peab õpe muutuma praktilisemaks.”

Pille Meier

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, võtmeekspert metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas

“Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb suurendada aastaks 2020 kõigil elualadel uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi loovate ja rakendavate IKT spetsialistide hulka kokku 1,5 korda.”

Jüri Jõema

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, võtmeekspert IKT valdkonnas

OSKA metoodika

OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ning grupiaruteludena kogutud infot.

Loe veel OSKA metoodikast

OSKA juhtimine

OSKA elluviimist juhib OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ja ettepanekutest valitsusele.

OSKA valdkondlike tööjõu ja oskusete prognooside koostamiseks on Kutsekoja juures moodustatud OSKA valdkondlikud eksperdikogud.

Loe veel OSKA juhtimisest