OSKA prognoosib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust

OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

OSKA projekti elluviija on SA Kutsekoda.

 

Viimati avaldatud uuringud

Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused

OSKA uuring kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest rakendub hiljem tööturul põhitööl erialaselt vähem kui 40%. Sageli õpivad neil õppekavadel täiskasvanud, ent on ka n-ö noorte erialasid, kuhu lõpetamise järel tööle ei minda.

Loe edasi SIIT.

Tutvu uuringuga

OSKA valdkonnad ja tulemused

Arvestusala ja ärinõustamine

2032

2022

Põllumajandus ja toiduaine-tööstus

2031

2022

Metsandus ja puidutööstus

2031

2022

Masina-,metalli- ja elektroonika-tööstus

2031

2021

Sotsiaaltöö

2030

2021

IKT

2027

2021

Isikuteenused

2027

2020

Finants-valdkond

2025

2020

Avalik haldus

2027

2020

Kinnisvara-teenused

2026

2019

Õigus

2029

2019

Siseturvalisus

2029

2019

Kultuur ja loometegevus

2026

2019

Vee- ja jäätme-majandus ning keskkond

2026

2019

Kaubandus, rentimine ja parandus

2025

2018

Majutus, toitlustus ja turism

2025

2018

Haridus ja teadus

2025

2018

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus

2025

2018

Personali- ja administratiiv-töö ning ärinõustamine

2025

2018

Transport, logistika, mootor-sõidukite remont

2027

2017

Ehitus

2024

2017

Energeetika ja kaevandamine

2024

2017

Keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus

2021

2017

Tervishoid

2025

2017

Valdkonnauuringute tulemused

Uuringutes osalenud eksperdid

“Arenguhüpe uuendusmahukasse ehk innovaatilisse majandusse loob eeldused kasvamaks jõukaks riigiks, kus on õnnelikud ja rahulolevad kodanikud.”

Vaata uuringut

Ivo Suursoo

IT-ettevõtja, OIXIO, Columbus, juhatuse esimees; Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja juht; Vabariigi Valitsuse Teadus- ja Arendusnõukogu liige

“Homne kõrgtehnoloogiline tööstus sõltub täna robootikaringis käivatest talentidest. Selleks, et Eestis kasvaks peale tööstuse arengut toetav uus põlvkond tehnoloogiahuvilisi noori, peame tekitama ja hoidma huvi tehnika vastu juba varakult. See eeldab ka järjepidevat koostööd tööstuse, IT ja loomemajanduse vahel.”

Vaata uuringut

Veljo Konnimois

Radius Machining OÜ asutaja, Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees, Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht

“Põllumajandus ja toidutootmine tuginevad küll traditsioonidele ja kogemustele, kuid märksõnad on ka teadmistepõhisus, innovatsioon, parim tehnoloogia ja andmeteadus. Tänapäevased lahendused muudavad valdkonna ka noorte jaoks palju atraktiivsemaks.”

Vaata uuringut

Roomet Sõrmus

Endine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

“Eestil on potentsiaal olla globaalsel tasandil bio- ja puidutööstuse lipulaev, andes seeläbi positiivse panuse rohepöörde elluviimiseks. Kõik eeldused on meil selleks olemas. Innovaatilised ja jätkusuutlikud lahendused eeldavad sektorite ülest koostööd, et kohalikul tasandil oleks võimalik parimad lahendused välja töötada.”

Vaata uuringut

Peep Pitk

PhD, Fibenoli teadus-ja arendusjuht, juhatuse liige

“Parim, taskukohaseim, jätkusuutlikum sotsiaaltöö on see, mis on ennetatud. Elu kogukonnas peaks olema korraldatud nii, et meil kõigil oleks võimalik elada kaua tervelt ja tulla iseseisvalt toime. See tähendab ühtehoidvat kogukonda, kus igaüks tunneb end turvaliselt, saab ennast teostada ja kus abivajajat märgatakse ning toetatakse.”

Vaata uuringut

Maarjo Mändmaa

Sotsiaalministeeriumi kantsler

“OSKA IKT valdkonna uuringu järeldustes on rõhutatud vajadust oskuse järele mõista eri valdkondade tegevuspõhimõtteid, näha neis keerukate küsimuste juurprobleeme, neid analüüsida ning lahendamiseks sobivaid rakendusi luua. Kui sellise suuna võtame, võime tulevikus tehnoloogiast märksa suuremat kasu lõigata. ”

Vaata uuringut

Ivo Lasn

Playtech Estonia tegevjuht, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige

“Tasemeõpe annab isikuteenuse osutajale vajaliku erialase ettevalmistuse kvaliteetse ja tervisele ohutu teenuse pakkumiseks. Täienduskoolitustega saab oma teadmisi ja teenuste valikut laiendada, kuid koolitust valides tuleb eelnevalt tutvuda koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega, et see vastaks ootustele.”

Vaata uuringut

Piret Kesküla

Eesti Kosmeetikute Liit

“Inimestele, kel on arvutaipu ja analüütilist meelt, pakub finantssektor kindlasti põnevat rakendust.”

Vaata uuringut

Madis Müller

Eesti Panga president

“Riik ja omavalitsused peavad vastutama meie omariikluse eest ning sealjuures pakkuma maailma parimaid avalikke teenuseid. Sellised ootused peavadki elanikel oma riigile olema, sest riik on inimeste jaoks, kuid riik vajab selleks tuge: häid töötajaid.”

Vaata uuringut

Raido Roop

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

“Turvalise ühiskonna nurgakiviks on kohanemisvõime ja nutikad lahendused. Samas peavad siseturvalisust tagavad asutused pakkuma konkurentsivõimelist, nüüdisaegset ja paindlikku töökeskkonda, kus märgatakse igaühe panust ja toetatakse isiklikku arengut.”

Vaata uuringut

Veiko Kommusaar

Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler

“Parema kinnisvarakeskkonna tagamiseks peame kinnisvara korrashoiule rohkem tähelepanu pöörama ja seda igati toetama. Valdkond vajab juurde tarku töötajaid, kellel on head teadmised hoonete tehnosüsteemidest, konstruktsioonidest ning nende haldamisest ja hooldamisest. Samas ei tohi ära unustada ka kinnisvaraomanike teadlikkuse tõstmist, et sektoris toimiks sisuline koostöö põhimõttel: professionaalne (teenuste osutajad) ja teadlik (kinnisvaraomanikud) korrashoid!”

Vaata uuringut

Jüri Kröönström

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, tegevjuht

“Tööandjad ootavad laia silmaringi ja magistrikraadiga õigusteadlasi, kel on lisaks headele praktilistele oskustele hiilgavad alusteadmised õigusest ja õigussüsteemist ning suurepärane analüüsioskus.”

Vaata uuringut

Kai Härmand

Justiitsministeerium, õiguspoliitika valdkonna asekantsler

“Ringmajandusele üleminek nõuab ümberkorraldusi loodusressursside majandamises, toodete uuel moel disainimist ja valmistamist, tekkivate jäätmete ulatuslikumat taaskasutamist. Nende rakendamiseks vajavad ettevõtted ja asutused pädevaid töötajaid.”

Vaata uuringut

Erik Kosenkranius

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

“Järjest enam oleme nii tööl kui ka vabal ajal seotud ekraanide vahendusel kulgevate lugudega - neid lugusid ise luues või siis teiste loodut jälgides ja jagades. Me oleme kilud (ki-rjutajad ja lu-gejad) üleilmses kirevas-vürtsikas meediakonservis.”

Vaata uuringut

Andres Jõesaar

Tallinna Ülikooli arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal

“Mis viib rähnipoja puu otsa? Eks ikka sisemine sund – see, et ta on just rähn, mitte kana või mäger või koer. Niisamuti soovib kultuurirahvas olla osa kultuuriloomes ning treenerid aidata inimestel jõuda seatud eesmärkideni, olgu selleks parem tervis või head tulemused võistluselt.”

Vaata uuringut

Tarvi Sits

Kultuuriministeeriumi kantsler

“Tööjõupuudus kaubanduses lähitulevikus ei kao, mistõttu tuleb hakkama saada väiksema hulga töötajatega. Edukad on ettevõtted, kes olemasolevaid töötajaid hoiavad ja arendavad, pakkudes neile pidevaid enesetäiendamise võimalusi.”

Vaata uuringut

Nele Peil

Kaupmeeste Liit, tegevjuht

“Majutuses, toitlustuses ja turismis muutub lähitulevikus järjest olulisemaks töötajate hoidmine ja arendamine, uudsete teenuste loomine ja teeninduskvaliteedi tõstmine. ”

Vaata uuringut

Helle Gern

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse projektijuht

“Tegelikud tuleviku loojad on õpetajad ja teadustöötajad, kes teevad oma tööd klassis ja auditooriumis, laboris ja õppekäikudel. Tuleviku ehitamine on üks mõttekamaid asju, millele oma elu pühendada”

Vaata uuringut

Mati Heidmets

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor

“Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtjate suurimaks väljakutseks on leida võimalused lisandväärtust järsult suurendada. See lubab oluliselt tõsta ka töötajate palka.”

Vaata uuringut

Meelis Virkebau

Rõiva- ja tekstiilitööstuse edendaja

“Personalijuhid peaksid kuuluma juhtkonda, et tagada tööjõu tark planeerimine. Seega tuleb erialaõppesse liita rohkem majandusõpet, strateegilist planeerimist, disainmõtlemist, protsesside juhtimist, automatiseerimist, tehnoloogia tundmist, ennustavat analüütikat jms, mis aitab personalijuhil olla vääriline partner tegevjuhile.”

Vaata uuringut

Tiina Saar-Veelmaa

karjäärinõustaja ja töö-õnne uurija

“Eesti ehitussektori arengu tagamiseks, tootlikkuse kasvuks ja muu maailmaga sammu pidamiseks tuleb tõhustada innovaatiliste lahenduste ja koostööd väärtustavate juhtimispõhimõtete kasutamist ehituses ning suurendada ehitusega tegelevate inimeste erialast kompetentsust.”

Vaata uuringut

Jüri Rass

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

“Transpordi, logistika ja mootorsõidukite remondi ja hoolduse lähitulevik on seotud eelkõige tehnoloogiliste trendidega. Digitaliseerimine, isejuhtivad- ja elektrisõidukid ning uued ärimudelid muudavad tööjõu- ja oskuste vajadust.”

Vaata uuringut

Rami Morel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond

“Autod, telefon, uued ravimid, arvutid ja internet on vaieldamatult mõjutanud tervishoiu erinevaid tahke. Kuid tervishoiusüsteem on märgatavalt vähem muutnud võrreldes tööga vabrikutes, pankades, transpordis või meediaettevõtetes. Õhus on märgid, et alanud värskeim tehnoloogiline hüpe muudes sektorites kisub sedapuhku kaasa ka end konservatiivsusega tagasi hoidnud tervishoiusüsteemi.”

Vaata uuringut

Kristjan Port

Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent

“Kuigi energeetika ja kaevandamise ettevõtteid väärtustatakse tööandjatena kõrgelt, on mitmetel erialadel nõudlus uute inimeste järele oluliselt suurem kui noorte soov valdkonna erialasid õppida. Energeetikat on küll keeruline õppida, kuid samas tagab see lõpptulemusena tasuva ja hinnatud töö äärmiselt huvitavas valdkonnas. ”

Vaata uuringut

Einari Kisel

Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht

“Keemia- ja materjalitehnoloogia kiire areng loob tulevikus valdkonda nutikaid ja põnevaid töökohti. Valdkond vajab jätkusuutlikuks arenguks tootearendus-, keemia- ja tööstusinsenere.”

Vaata uuringut

Hallar Meybaum

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor

OSKA metoodika

OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ning grupiaruteludena kogutud infot.

Loe veel OSKA metoodikast

OSKA juhtimine

OSKA elluviimist juhib OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ja ettepanekutest valitsusele.

OSKA valdkondlike tööjõu ja oskusete prognooside koostamiseks on Kutsekoja juures moodustatud OSKA valdkondlikud eksperdikogud.

Loe veel OSKA juhtimisest