OSKA prognoosib tööjõu ja oskuste vajadust

OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul

OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju

 

Viimased uudised

Igasugust tööjõunappust koolitusmahu suurendamisega ei leevenda

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Loe edasi

OSKA valdkonnad ja tulemused

Valdkondade uuringute tulemused

“Põllumajandus ja toidutootmine tuginevad küll traditsioonidele ja kogemustele, kuid märksõnad on ka teadmistepõhisus, innovatsioon, parim tehnoloogia ja andmeteadus. Tänapäevased lahendused muudavad valdkonna ka noorte jaoks palju atraktiivsemaks.”

Roomet Sõrmus

Endine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

“Eestil on potentsiaal olla globaalsel tasandil bio- ja puidutööstuse lipulaev, andes seeläbi positiivse panuse rohepöörde elluviimiseks. Kõik eeldused on meil selleks olemas. Innovaatilised ja jätkusuutlikud lahendused eeldavad sektorite ülest koostööd, et kohalikul tasandil oleks võimalik parimad lahendused välja töötada.”

Peep Pitk

PhD, Fibenoli teadus-ja arendusjuht, juhatuse liige

“Parim, taskukohaseim, jätkusuutlikum sotsiaaltöö on see, mis on ennetatud. Elu kogukonnas peaks olema korraldatud nii, et meil kõigil oleks võimalik elada kaua tervelt ja tulla iseseisvalt toime. See tähendab ühtehoidvat kogukonda, kus igaüks tunneb end turvaliselt, saab ennast teostada ja kus abivajajat märgatakse ning toetatakse.”

Maarjo Mändmaa

Sotsiaalministeeriumi kantsler

“OSKA IKT valdkonna uuringu järeldustes on rõhutatud vajadust oskuse järele mõista eri valdkondade tegevuspõhimõtteid, näha neis keerukate küsimuste juurprobleeme, neid analüüsida ning lahendamiseks sobivaid rakendusi luua. Kui sellise suuna võtame, võime tulevikus tehnoloogiast märksa suuremat kasu lõigata. ”

Ivo Lasn

Playtech Estonia tegevjuht, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige

“Tasemeõpe annab isikuteenuse osutajale vajaliku erialase ettevalmistuse kvaliteetse ja tervisele ohutu teenuse pakkumiseks. Täienduskoolitustega saab oma teadmisi ja teenuste valikut laiendada, kuid koolitust valides tuleb eelnevalt tutvuda koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega, et see vastaks ootustele.”

Piret Kesküla

Eesti Kosmeetikute Liit

“Inimestele, kel on arvutaipu ja analüütilist meelt, pakub finantssektor kindlasti põnevat rakendust.”

Madis Müller

Eesti Panga president

“Riik ja omavalitsused peavad vastutama meie omariikluse eest ning sealjuures pakkuma maailma parimaid avalikke teenuseid. Sellised ootused peavadki elanikel oma riigile olema, sest riik on inimeste jaoks, kuid riik vajab selleks tuge: häid töötajaid.”

Raido Roop

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

“Turvalise ühiskonna nurgakiviks on kohanemisvõime ja nutikad lahendused. Samas peavad siseturvalisust tagavad asutused pakkuma konkurentsivõimelist, nüüdisaegset ja paindlikku töökeskkonda, kus märgatakse igaühe panust ja toetatakse isiklikku arengut.”

Veiko Kommusaar

Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler

“Parema kinnisvarakeskkonna tagamiseks peame kinnisvara korrashoiule rohkem tähelepanu pöörama ja seda igati toetama. Valdkond vajab juurde tarku töötajaid, kellel on head teadmised hoonete tehnosüsteemidest, konstruktsioonidest ning nende haldamisest ja hooldamisest. Samas ei tohi ära unustada ka kinnisvaraomanike teadlikkuse tõstmist, et sektoris toimiks sisuline koostöö põhimõttel: professionaalne (teenuste osutajad) ja teadlik (kinnisvaraomanikud) korrashoid!”

Jüri Kröönström

Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, tegevjuht

“Tööandjad ootavad laia silmaringi ja magistrikraadiga õigusteadlasi, kel on lisaks headele praktilistele oskustele hiilgavad alusteadmised õigusest ja õigussüsteemist ning suurepärane analüüsioskus.”

Kai Härmand

Justiitsministeerium, õiguspoliitika valdkonna asekantsler

“Ringmajandusele üleminek nõuab ümberkorraldusi loodusressursside majandamises, toodete uuel moel disainimist ja valmistamist, tekkivate jäätmete ulatuslikumat taaskasutamist. Nende rakendamiseks vajavad ettevõtted ja asutused pädevaid töötajaid.”

Erik Kosenkranius

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

“Järjest enam oleme nii tööl kui ka vabal ajal seotud ekraanide vahendusel kulgevate lugudega - neid lugusid ise luues või siis teiste loodut jälgides ja jagades. Me oleme kilud (ki-rjutajad ja lu-gejad) üleilmses kirevas-vürtsikas meediakonservis.”

Andres Jõesaar

Tallinna Ülikooli arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal

“Mis viib rähnipoja puu otsa? Eks ikka sisemine sund – see, et ta on just rähn, mitte kana või mäger või koer. Niisamuti soovib kultuurirahvas olla osa kultuuriloomes ning treenerid aidata inimestel jõuda seatud eesmärkideni, olgu selleks parem tervis või head tulemused võistluselt.”

Tarvi Sits

Kultuuriministeeriumi kantsler

“Tööjõupuudus kaubanduses lähitulevikus ei kao, mistõttu tuleb hakkama saada väiksema hulga töötajatega. Edukad on ettevõtted, kes olemasolevaid töötajaid hoiavad ja arendavad, pakkudes neile pidevaid enesetäiendamise võimalusi.”

Nele Peil

Kaupmeeste Liit, tegevjuht

“Majutuses, toitlustuses ja turismis muutub lähitulevikus järjest olulisemaks töötajate hoidmine ja arendamine, uudsete teenuste loomine ja teeninduskvaliteedi tõstmine. ”

Helle Gern

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse projektijuht

“Tegelikud tuleviku loojad on õpetajad ja teadustöötajad, kes teevad oma tööd klassis ja auditooriumis, laboris ja õppekäikudel. Tuleviku ehitamine on üks mõttekamaid asju, millele oma elu pühendada”

Mati Heidmets

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor

“Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtjate suurimaks väljakutseks on leida võimalused lisandväärtust järsult suurendada. See lubab oluliselt tõsta ka töötajate palka.”

Meelis Virkebau

Rõiva- ja tekstiilitööstuse edendaja

“Personalijuhid peaksid kuuluma juhtkonda, et tagada tööjõu tark planeerimine. Seega tuleb erialaõppesse liita rohkem majandusõpet, strateegilist planeerimist, disainmõtlemist, protsesside juhtimist, automatiseerimist, tehnoloogia tundmist, ennustavat analüütikat jms, mis aitab personalijuhil olla vääriline partner tegevjuhile.”

Tiina Saar-Veelmaa

karjäärinõustaja ja töö-õnne uurija

“Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes on toimumas suur põlvkondade vahetus. Uute tehnoloogiate abil täppistootmise laialdasem kasutusele võtmine ning investeeringud tooraine väärindamisse loovad võimalused sektori uuele tasemele viimiseks. ”

Tiina Saron

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige

“Eesti ehitussektori arengu tagamiseks, tootlikkuse kasvuks ja muu maailmaga sammu pidamiseks tuleb tõhustada innovaatiliste lahenduste ja koostööd väärtustavate juhtimispõhimõtete kasutamist ehituses ning suurendada ehitusega tegelevate inimeste erialast kompetentsust.”

Jüri Rass

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

“Transpordi, logistika ja mootorsõidukite remondi ja hoolduse lähitulevik on seotud eelkõige tehnoloogiliste trendidega. Digitaliseerimine, isejuhtivad- ja elektrisõidukid ning uued ärimudelid muudavad tööjõu- ja oskuste vajadust.”

Rami Morel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond

“Autod, telefon, uued ravimid, arvutid ja internet on vaieldamatult mõjutanud tervishoiu erinevaid tahke. Kuid tervishoiusüsteem on märgatavalt vähem muutnud võrreldes tööga vabrikutes, pankades, transpordis või meediaettevõtetes. Õhus on märgid, et alanud värskeim tehnoloogiline hüpe muudes sektorites kisub sedapuhku kaasa ka end konservatiivsusega tagasi hoidnud tervishoiusüsteemi.”

Kristjan Port

Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent

“Kuigi energeetika ja kaevandamise ettevõtteid väärtustatakse tööandjatena kõrgelt, on mitmetel erialadel nõudlus uute inimeste järele oluliselt suurem kui noorte soov valdkonna erialasid õppida. Energeetikat on küll keeruline õppida, kuid samas tagab see lõpptulemusena tasuva ja hinnatud töö äärmiselt huvitavas valdkonnas. ”

Einari Kisel

Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht

“Keemia- ja materjalitehnoloogia kiire areng loob tulevikus valdkonda nutikaid ja põnevaid töökohti. Valdkond vajab jätkusuutlikuks arenguks tootearendus-, keemia- ja tööstusinsenere.”

Hallar Meybaum

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor

“OSKA uuring on viimase aja põhjalikum ja vajalikum tulevikuprognoos masina- ja metallitööstuses. See annab kinnitust, et tööstusega seotud erialasid tasub õppida, nutikaid spetsialiste on Eestil vaja kohe praegu ja ka tulevikus.”

Indrek Rohtma

Eesti Masinatööstuse Liit, juhatuse esimees

“Õppe kohandamiseks tööturu vajadustega ja Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate hulka.”

Margus Tammeraja

Eesti Raamatupidajate Kogu

“Tööandjad ootavad tasemeõppest „suure pildi“ nägemise oskusega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks peab õpe muutuma praktilisemaks.”

Pille Meier

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

OSKA metoodika

OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase ettevalmistuse analüüs. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ning grupiaruteludena kogutud infot.

Loe veel OSKA metoodikast

OSKA juhtimine

OSKA elluviimist juhib OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ja ettepanekutest valitsusele.

OSKA valdkondlike tööjõu ja oskusete prognooside koostamiseks on Kutsekoja juures moodustatud OSKA valdkondlikud eksperdikogud.

Loe veel OSKA juhtimisest