Uudised
Järgmise seitsme aasta jooksul seisavad avaliku halduse valdkonnas ees suured muutused, kirjutavad OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.
Töökohtade arvu kahanemist on oodata avaliku halduse tugiteenuste pakkujatel ning ehituse ja maakorralduse eest vastutajatel. Avaliku halduse töökohti tuleb juurde sotsiaal- ja töövaldkonda ning tervishoidu arendavatele spetsialistidele, samuti IT ja andmekaitse töötajatele.
OSKA avaliku halduse uuringus analüüsiti riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ametiühingute, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning kutse- ja huvikaitse organisatsioonide tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2027 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. Avalikus sektoris töötab kokku ca 132 000 inimest, kellest OSKA avaliku halduse uuringus analüüsiti 25 000.
Avaliku halduse hõive muutust mõjutavad tulevikus eelkõige kaks vastandlikku suunda. Vabariigi valitsus on võtnud eesmärgiks vähendada avalikus halduses hõivet, kärpides töötajate arvu samas tempos tööealiste elanike arvu vähenemisega. Jätkub ka riigireform, asutuste ja ülesannete konsolideerimine nii riigi kui omavalitsuste tasandil. Teisalt soovitakse säilitada ja parandada praeguste teenuste mahtu ja kvaliteeti.
Suhtluse vajadus säilib
Ühe suurima väljakutsena ootab avalikku haldust lähikümnendil ees uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine ning seniste teenuste kohandamine rahvastikutrendidest lähtuvalt. Tuleb osata prognoosida ka selliseid teenuseid, mida vajatakse viie kuni kümne aasta pärast.
Tehnoloogiliste võimaluste areng, nt (suur)andmete analüüs või tugiteenuste automatiseerimine võimaldavad küll erinevaid töid avalikus halduses lähiaastatel tõhustada, kuid sellegipoolest ei kao paljude avalike teenuste osutamisel vajadus personaalse suhtluse järele. Tehnoloogia arengust johtuvad võimalused seavad suuremad nõudmised ka avaliku halduse juhtidele, kellel on tähtis osa trendidega seotud muudatuste algatamisel, eestvedamisel ja rakendamisel.
Kokkuvõttes väheneb prognoosi kohaselt 2027. aastaks hõive avalikus halduses ligemale 1000 inimese võrra. Enim väheneb töökohtade arv avaliku halduse tugiteenuste pakkujatel ning ehituse ja maakorralduse eest vastutajatel. Tugiteenuseid pakkuvate inimeste arvu mõjutab tehnoloogia areng, sh uute tööd hõlbustavate programmide kasutuselevõtt.
Ehituse ja maakorralduse eest vastutajate hõivet vähendab elluviidud maareform, edasiarendatav ehitusregister ning muud senist tööd suurel määral asendavad tehnilised lahendused ja ülesannete konsolideerimine riigi tasandil.
Sotsiaalvaldkonnas rohkem tööd
Vähesel määral kahaneb avaliku halduse õiguse, rahanduse, maksunduse ja statistika, põllumajanduse ja maaelu ning majanduse, transpordi ja energeetika töökohtade arv. Juurde on vaja finantsanalüüsi ja -prognoosi koostavaid analüütikuid, kuid finantsarvestuses töötajate arv nii uute digilahenduste kasutusele võtmise kui ka teenuste konsolideerimise tõttu väheneb. Põllumajanduses aga kasvavad lähiaastatel hüppeliselt satelliitseire kasutusvõimalused ja tehisintellekti kasutamine põllumajandustoetuste taotlemisel, mis vähendab samuti töötajate arvu.
Avaliku halduse töökohti tuleb juurde sotsiaal- ja töövaldkonda ning tervishoidu arendavatele spetsialistidele, samuti IT ja andmekaitse töötajatele. Sotsiaal- ja töövaldkonna ametite puhul on suund võetud teenuste personaliseeritumaks muutmisele. Kasvab vajadus töötajate järele, kes pakuvad (psühholoogilist) nõustamist ja tuge. Samuti kasvab vajadus sotsiaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonna teenusedisainerite järele.
Mõnevõrra suureneb avaliku halduse hõive kommunikatsiooniga seotud ning välis- ja julgeolekupoliitika ametites. Välis- ja julgeolekupoliitika töötajate hõivet mõjutab soov toetada rohkem Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi ning olla välispollitiliselt enam nähtav Aasias ja Aafrikas. Kommunikatsioonitöötajate arv kasvab, kuna suureneb vajadus info ja sõnumite professionaalse koostamise ja suunamise järele. Hõivatute arvus ei ole suuremat muutust oodata kultuuri ja spordi, hariduse ja noorsootöö ning keskkonnaga seotud avaliku halduse töökohtadel.
Lisaks teadmistele riigi ja ühiskonna toimimisest ning mingi kitsa eriala valdamisest on kõigil avaliku halduse töötajatel üha rohkem vaja teadmisi ja oskusi teenuste disainist, Euroopa Liidust, õigusest, küberturvalisusest ning andmeanalüüsist. Sealjuures pole oluline ainult kvantitatiivsete andmete analüüs, vaid ka kvalitatiivne – see tähendab näiteks igapäevasuhtluse käigus kogutud kogemusi ja teavet, mida lisaks numbrilisele andmestikule analüüsis kasutada.
Tulenevalt paljude tööde projektipõhiseks muutumisest kasvab projektijuhtimisoskuste tähtsus, sealjuures nt eelarvestamine, aja- ja enesejuhtimine, administreerimine ja ressursside juhtimine. Üleilmastumise tingimustes ja rahvusvahelise koostöö tihenedes on ilmseks konkurentsieeliseks tööturul ka võõrkeelte oskus, lisaks inglise ja vene keelele prantsuse keel, eriti välisteenistuses.
Kasvava olulisusega on ka koostöö- ja suhtlemisoskus, sealjuures head läbirääkimisoskused, oskus teha kompromisse, juhtida konflikte ning kaasata partnereid. Sarnaselt riigisektoriga on üha vajalikum tegeleda töötajate teadmiste ja oskuste arendamisega süsteemsemalt ka omavalitsustes ning vabaühendustes, kuna sealsete töötajate teadmiste ja oskuste tase mõjutab kogu riigivalitsemise kvaliteeti.
Enesetäiendamise vajadus
Uuringus võrreldi avaliku halduse hariduse õppekavu tööjõuprognoosi ja oskuste vajadusega. Analüüsimiseks valiti välja erialad, nt avalik haldus, politoloogia, rahvusvahelised suhted, mille lõpetajad võiksid asuda tööle avaliku halduse ametitesse. OSKA avaliku halduse uuringus analüüsitud ametites töötas 2019. aastal 30% neist, kes olid aastail 2006–2019 lõpetanud õpingud avaliku halduse hariduse õppekavade alusel.
Arvestades senist tööle asumist, on tulevikus avaliku halduse hariduse omandajaid vaja umbes 70 lõpetajat aastas. Koolilõpetajaid seevastu on aga igal aastal oodata 120. Seega ei pruugi kõigile avaliku halduse hariduse omandanutele jaguda erialast tööd. Valdavalt leidsid tööandjad, et avaliku halduse haridus ei pruugi anda võrreldes teiste kandidaatidega värbamisel eeliseid ja eriti kohalikud omavalitsused eelistavad erialase, näiteks sotsiaaltöö- või keskkonnaharidusega kandidaate. Selge nõudlus ainult avaliku halduse hariduse järele on uuringu tulemuste põhjal suhteliselt vähestes ametites, eelkõige nende puhul, mis eeldavad n-ö suure pildi nägemise oskust.
Samas leiti, et sageli jäävad üksnes erialase haridusega juhid ja spetsialistid hätta, sest neil pole teadmisi ühiskonna toimimisest, riigihaldusest ja selle protsessidest ning funktsioonidest. Seetõttu peeti sobivaks mudelit, mille puhul erialase haridusega avaliku halduse töötajad täiendavad end avaliku halduse teadmistega valdavalt magistriõppes.
Artikkel avaldati Äripäeva veebis 4. jaanuaril 2021.
