Noorte huvi kõrghariduses tehnilisi erialasid õppida on viimastel aastatel kasvanud, kuid kutseõppes ei ole olulist muutust veel toimunud. Tööturul on lisaks inseneridele aga suur vajadus ka tehnikaalaste teadmistega oskustöötajate järele.
Noorte huvi kõrghariduses tehnilisi erialasid õppida on viimastel aastatel kasvanud, kuid kutseõppes ei ole olulist muutust veel toimunud. Tööturul on lisaks inseneridele aga suur vajadus ka tehnikaalaste teadmistega oskustöötajate järele.
OSKA uuringutes tehtud ettepanekud ja ülevaade nende ellu viimisest on nüüd koondatud ühtsesse veebikeskkonda, kust saab uurida, milliseid samme on Eestis oskusliku tööjõu olemasoluks astutud.
Omandatud haridus ei näita tingimata inimese tegelikke oskusi, mistõttu võib haridustaseme ja ametikoha ebakõla olla üksikisiku vaates selgelt põhjendatud. Kui mõnel tegevusalal tuleb aga järjepidevalt värvata kvalifikatsioonile mitte vastavat tööjõudu, võib see osutada vajadusele regulatiivsete või hariduskorralduslike muudatuste järele.
OSKA tiim palus nõunikke sel korral kaasa mõtlema eelduste üle, mida võtta tulevaste tööjõuprognooside aluseks olukorras, kus trendide suunda on üha raskem ette näha.
Nagu ülejäänud Euroopa, seisab ka Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus küsimuse ees, kuidas konkureerida hiiglasliku Aasia turuga ning tagada, et vähemalt strateegiliselt oluline tootmine jääks kohapeale alles.
OSKA uuringujuht Silja Lassur tõdes Kuku raadio „Sihiku“ saates, et olukord tööjõuga on Ida-Virumaal on keeruline. Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud Ida-Virumaa regionaalne tööjõuprognoos on koostatud eesmärgiga anda olukorrast pilt poliitiliste otsuste tegijatele, võimaldamaks neil teha piirkonna arengut toetavaid otsuseid.
Kutsekoja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös on valminud esmakordne Ida-Virumaa regionaalne tööjõuprognoos.
OSKA keemiatööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et valdkonna arengut mõjutavad järgneval kümnendil tugevalt keskkonnapoliitilised eesmärgid, mis näevad ette süsinikuheite vähendamise, energiatõhususe suurendamise ning toodete ja tootmisprotsesside ohutuse ja kestlikkuse suurendamise.
Eestisse tuumajaama rajamine on väljakutse Eesti haridussüsteemile – tarvis on leida võimalused tuumaenergeetika moodulite või õppeainete lisamiseks energeetika õppekavadesse ning tuua valdkonda juurde tehnikaalaste teadmistega oskustöötajaid, kellest on aga nappus üle kogu majanduse, selgub OSKA uuringust.
OSKA 2026. aasta uuringute kavva lisandus kaitsetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimine.