Värskelt uuendatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute metoodika käsiraamatusse on lõimitud varasemad kogemused ning metoodilised edasiarendused.
Veel hiljuti tunnetati, et robotid võiksid inimesi aidata või asendada lihtsates töödes. Tehisintellekti (AI) kiire arenemine on pilti muutnud ja rohkem võib see mõjutada hoopis töökohti, kus on vaja keeruliselt mõtlemise, seoste loomise, suurte andmehulkade läbitöötamise oskust, kirjutab OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Logistika valdkonna arengut veavad automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kasvava tähtsusega on ka ressursside säästliku kasutamise oskus ning uute juhtimistrendide tundmine, selgub värskest OSKA uuringust.
OSKA uuringus “Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused” analüüsiti kutseõppe lõpetajate erialast rakendumist tööturul.
OSKA arvestusala ja ärinõustamise valdkonna uuring prognoosib valdkonna oskuste ja tööjõu vajadust aastani 2032.
OSKA uuring kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest rakendub hiljem tööturul põhitööl erialaselt vähem kui 40%. Sageli õpivad neil õppekavadel täiskasvanud, ent on ka n-ö noorte erialasid, kuhu lõpetamise järel tööle ei minda, selgub värskest OSKA uuringust.
OSKA lükkab tänavu käima viis uut tööjõu- ja oskuste vajadust prognoosivat uuringut. Varasemast enam on tööjõuteemadesse süvitsi vaatavaid uuringuid, samuti senisest põhjalikum seireuuring ning tervishoiu tööhõive kiirprognoos.
Arvestusala ja ärinõustamise valdkonna järgneva kümnendi suurim väljakutse on töötajaskonna oskuste uuele tasemele viimine, et tulla toime kestlikkuse aruandlus- ja auditeerimiskohustuse täitmisega, rahvusvaheliste tehingute ja teenuste hulga kasvuga ning pidada sammu tehnoloogia arenguga.
Inseneridest on Eestis terav puudus ning see pärsib majanduse arengut. OSKA on probleemile aastaid tähelepanu juhtinud, aga hea meel on tõdeda, et kõrgkoolidesse sisseastujate viimaste aastate statistikast võib välja lugeda lootustandvaid trende, kirjutab OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
