Aastasse 2035 vaatavasse tulevikutrendide kogumikku on koondatud ülevaade nii üleilmsetest kui ka kohalikest suundumustest, mis mõjutavad Eesti tööturgu ning inimeste oskusvajadust lähiaastatel.
OSKA kummi- ja plastitööstuse uuringust ning ehitusmaterjalide tööstuse uuringust kerkib esile hulk valdkonnaspetsiifilisi tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohti, ent ka probleeme, mis kimbutavad Eesti tööstussektorit tervikuna.
Eesti ehitusmaterjalitööstusel on potentsiaali konkureerida oma innovaatiliste lahendustega Euroopa turul, ent tehnoloogiaoskustega töötajate nappus võib valdkonna arengule takistuseks saada, selgub värskest OSKA uuringust.
Tööjõuprognooside koostamine võimaldab tulevikuks paremini valmis olla ning ka ootamatustele paindlikumalt reageerida. Viis, kuidas Eesti OSKA uuringutega tööjõu ja oskuste vajadust prognoosib, on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu ja tunnustust.
Sotsiaaltöö valdkonnas on viimastel aastatel astutud olulisi samme tööjõu puudjäägi katmiseks, ent tööjõuvajadus on endiselt suur ning jõupingutustega tuleb jätkata, selgub OSKA seireanalüüsist.
OSKA on avaldanud kinnisvarateenuste valdkonna uuringu, mis keskendub valdkonna kutsealade tööjõuvajaduse prognoosile kümne aasta jooksul.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud foorumil „Vajalikud spetsialistid kõrgkoolist, välismaalt või YouTube’ist?“ arutleti kõrghariduse rolli, vastutuse ja võimaluste üle vajaliku tööjõu koolitamisel.
Kuidas need erinevad tavapärastest ametioskustest ja miks räägitakse neist järjest rohkem just strateegilise juhtimise, tehnoloogiliste investeeringute ning tööturu arengu kontekstis?
Kutsekoda avaldas OSKA uuringu, kus analüüsitakse välistööjõu vajadust aastani 2035.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
