OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.

Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele  ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.

OSKA näitas, et 14 000 IKT-tundjat juurde saamata jääb Eesti tööturg juba nelja aasta pärast hätta.

Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.

http://majandus24.postimees.ee/3659085/eesti-on-tegemas-uudset-toojouprognoosi

Kutsekoja tööturu vajaduste prognoosi äsjavalminud esimesest osast selgub, et siiani tulevikuks peetu on juba kohal.

Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti 20.04 toimunud OSKA konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.

Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti täna konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets rääkis, et Eesti inimeste oskuste vastavus tuleviku tööturu vajadustele on heaolu ja majanduse kasvu võtmeküsimus. „Riigil, koolidel ja tööandjatel on vaja teada, milliste oskustega inimesi on lähiaastatel vaja juurde või vähem. OSKA analüüside suurim tugevus ongi eri majandusvaldkondi hõlmav analüütiline teave. See lubab targemaid otsuseid riigil koolitustellimuse, koolidel õppekavade avamise ja sulgemise ning ettevõtjatel näiteks äriotsuste juures,“ ütles konverentsi avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ja OSKA koordinatsioonikogu esimees Mart Laidmets

Praegu, mil tehnoloogia areng on kiire, tekib küsimus millistele inimestele jääb tulevikust tööd ja millistele oskustele inimesed tööturul panustama peavad või asendavad meid kõiki efektiivsed masinad.

Amet, mille sa valisid, et ole miski, mis peab jääma elu lõpuni, sedastati tänasel Kutsekoja konverentsil «Töö ja oskused 2025,» kus arutatakse OSKA esimeste tulemuste valguses tööturu tuleviku üle.

See on nii töötajate kui tööandjate huvides, et inimesed leiaksid oma oskustele vastava ameti. Et saada aru, milliseid ameteid ja oskusi on vaja praegu, milliseid kümne aasta pärast ning mida ja milliseid erialasid tuleks koolides õpetada, lõime uue oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi, kirjutab Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler, OSKA koordinatsioonikogu esimees.

Täna, 20. aprillil toimub Tallinnas, TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory konverents Töö ja oskused 2025. Konverentsil tutvustatakse lähikümnendil Eesti tööturgu ja haridust mõjutavaid muutusi. Päeva jooksul arutatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi OSKA esimeste tulemuste valguses selle üle, kuidas õpet ja tööturu vajadusi paremini siduda.

OSKA on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.