Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti 20.04 toimunud OSKA konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.
Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti täna konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets rääkis, et Eesti inimeste oskuste vastavus tuleviku tööturu vajadustele on heaolu ja majanduse kasvu võtmeküsimus. „Riigil, koolidel ja tööandjatel on vaja teada, milliste oskustega inimesi on lähiaastatel vaja juurde või vähem. OSKA analüüside suurim tugevus ongi eri majandusvaldkondi hõlmav analüütiline teave. See lubab targemaid otsuseid riigil koolitustellimuse, koolidel õppekavade avamise ja sulgemise ning ettevõtjatel näiteks äriotsuste juures,“ ütles konverentsi avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ja OSKA koordinatsioonikogu esimees Mart Laidmets
Praegu, mil tehnoloogia areng on kiire, tekib küsimus millistele inimestele jääb tulevikust tööd ja millistele oskustele inimesed tööturul panustama peavad või asendavad meid kõiki efektiivsed masinad.
Amet, mille sa valisid, et ole miski, mis peab jääma elu lõpuni, sedastati tänasel konverentsil «Töö ja oskused 2025,» kus arutatakse esimeste tulemuste valguses tuleviku üle.
See on nii töötajate kui tööandjate huvides, et inimesed leiaksid oma oskustele vastava ameti. Et saada aru, milliseid ameteid ja oskusi on vaja praegu, milliseid kümne aasta pärast ning mida ja milliseid erialasid tuleks koolides õpetada, lõime uue , kirjutab Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler, koordinatsioonikogu esimees.
Täna, 20. aprillil toimub Tallinnas, TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory konverents Töö ja oskused 2025. Konverentsil tutvustatakse lähikümnendil Eesti tööturgu ja haridust mõjutavaid muutusi. Päeva jooksul arutatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi OSKA esimeste tulemuste valguses selle üle, kuidas õpet ja tööturu vajadusi paremini siduda.
OSKA on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
“Töö ja oskused 2025”, 20. aprill 2016, Mektory
Konverentsil tutvustasime olulisemaid tulevikutrende, mis mõjutavad töö sisu, tähendust ja oskuste vajadust. Võtmekõneleja Mark Keese OECD-st avas megatrende, mis mõjutavad tulevikus tööturul hakkama saamiseks vajalikke oskusi ning tööturu toimimise mehhanisme paremate töökohtade loomiseks.
Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.
Neljapäeval, 7. aprillil Kutsekojas toimunud OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, ettevõtjate ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.
Kolmapäeval 16. märtsil kogunenud OSKA nõunike kogu arutas Kutsekojas valminud valdkondlike rakendusuuringute vastavust algselt seatud eesmärkidele, nende tulemuste elluviimist, esimese aasta õppetunde ning järgnevate uuringute tegevuskava.
„OSKA esimeste tulemustega võib rahul olla, kuna saime isegi rohkem kui ootasime,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
