Täna, 20. aprillil toimub Tallinnas, TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory konverents Töö ja oskused 2025. Konverentsil tutvustatakse lähikümnendil Eesti tööturgu ja haridust mõjutavaid muutusi. Päeva jooksul arutatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi OSKA esimeste tulemuste valguses selle üle, kuidas õpet ja tööturu vajadusi paremini siduda.

OSKA on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.

“Töö ja oskused 2025”, 20. aprill 2016, Mektory

Konverentsil tutvustasime olulisemaid tulevikutrende, mis mõjutavad töö sisu, tähendust ja oskuste vajadust. Võtmekõneleja Mark Keese OECD-st avas megatrende, mis mõjutavad tulevikus tööturul hakkama saamiseks vajalikke oskusi ning tööturu toimimise mehhanisme paremate töökohtade loomiseks.

Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.  

Neljapäeval, 7. aprillil Kutsekojas toimunud OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, ettevõtjate ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.