Uudised
Logistika valdkonna arengut veavad automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kasvava tähtsusega on ka ressursside säästliku kasutamise oskus ning uute juhtimistrendide tundmine, selgub värskest OSKA uuringust.
Aina laialdasemalt rakendatakse logistika valdkonnas automaattehnoloogiaid, kaupade liikumise andmevooge edastatakse ning logistikaprotsesse juhitakse ja jälgitakse digitaalselt. Pidevalt lisandub uusi programme ja robotseadmeid, mistõttu tuleb valdkonnas töötades olla valmis oma oskusi uuendama.
„Monofunktsionaalseid töökohti jääb logistika valdkonnas automatiseerimise ja digitaliseerimise tulemusena aina vähemaks ning töötajatelt oodatakse võimet erinevate ülesannete täitmiseks oskusi kombineerida,“ ütles OSKA uuringujuht Silja Lassur.
Möödapääsmatult vajalikud on head digioskused. Lassuri sõnul tuleb digitaalse kirjaoskuse õpetamisele tähelepanu pöörata kõikidel logistika valdkonna erialadel nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Vaja on tõsta õppijate oskusi Microsoft Exceli kasutamisel, suurendada teadmisi digiprügist ning küberturvalisusest ning arendada digitaalse suhtlemise oskust.
Samuti peavad logistika valdkonna töötajad arendama roheoskusi, et vähendada keskkonnakoormust ja suurendada ressursitõhusust. Vaja on optimeerida transpordi- ja laovarude planeerimist, kasutada kütusesäästlikke sõidukeid ja alternatiivseid kütuseid, vähendada pakendamise ja ümberpakendamise vajadust, taaskasutada ja ringlusse võtta materjale.
Inimeste oskuslik juhtimine ja töötajate hoidmine on tööandjatele järjest suurenev väljakutse. Juhtimiskompetentside arendamisel tuleb kõrghariduses rohkem tähelepanu pöörata uutele trendidele (juht kui eestvedaja, juht kui võimaldaja), suhtlemisoskuste arendamisele ja erinevas eas inimeste juhtimise spetsiifikale.
Laotöötajaid on puudu
OSKA prognoosi kohaselt jääb enamiku logistika valdkonna põhikutsealade hõive järgneval kümnendil praegusele tasemele, s.o suurusjärku 23,5 tuhat inimest. Ekspertide hinnangul kasvab vajadus tehnoloogiapädevusega laotöötajate järele ning kahaneb postitöötajate arv. Väikest kahanemist nähakse ka tollideklarantide seas.
Uue tööjõu vajadust dikteerib eelkõige töötajate asendusvajadus. Asendus- ja kasvuvajadusest tulenevalt on logistika põhikutsealadele igal aastal tarvis u 500 uut töötajat. Üldiselt katab praegune koolituspakkumine uue tööjõu vajaduse, kuid ebakõlad on veokorraldaja-logistiku ja laotöötaja kutsealadel.
OSKA analüütik Andres Viia selgitas, et kutsehariduses koolitatakse aasta-aastalt järjest enam logistikuid-veokorraldajaid, kes sageli leiavad aga rakendust hoopis ladudes, sest laotöötajaid napib.
„Isegi kui eeldada, et veokorraldajad täidaksid kogu laotöötajate puuduva tööjõuvajaduse, koolitatakse praeguse koolituspakkumise dünaamika jätkumisel pea 900 veokorraldajat rohkem, kui tööturg vajab,“ tõdes Viia.
OSKA ettepanek on vähendada veokorraldaja-logistik kutsekeskhariduse õpet ja suurendada selle arvel põhikooli baasil laotöötaja õpet Harjumaal, kus vajadus laotöötajate järele on kõige suurem. Samuti võiks põhikooli baasil õppima asujatele pakkuda võimalust sisse astuda laiemale logistika erialale, kus spetsialiseerumine veokorraldajaks või laokorraldajaks valitakse hiljem.
Tutvu OSKA uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: logistika“ SIIN.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
