Uudised
Nutitelefonist uudiste lugemise ja sotsiaalmeedia tarbimisega saad hakkama, e-kirju oskad saata, Wordis lood tekste ja Excelis teed vajalikud graafikud valmis, arvutit ja veebi kasutad turvaliselt. Baasdigioskuste kirjelduse järgi oled iseseisev kasutaja, kellel on kesktaseme oskused.
Kas sellest piisab, et aina enam digiteeruvas maailmas oma töö- ja eraeluga hakkama saada?
Eri elualadel on just valdkonnaspetsiifilised digioskused praegusel ajal hinda läinud ning oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste täiendamist tuleb võtta investeeringuna tulevikku. Ettevõtted omakorda on üheks oma arengu takistuseks pidanud töötajate digioskuste nappust ja mittevastavust tehtavale tööle. Digiteerimine ja automatiseerimine eeldab paljudel ametikohtadel uusi oskusi.
Kriisiolukord oli nagu kiirendi, mis tõi tööturu tuleviku kiiremini kohale. Tänasel tööjõuturul on muutunud paljud nüansid, mille tagasipöördumist ei ole näha: automatiseerimist ja digiteerimist võib pidada tugevaima mõjuga arenguteguriteks, mis meie töömaailma muudavad.
Selge on, et see pole enam sama majandus, mis enne kriisi. Aga me saame seda kriisi kasutada majanduse uuendamiseks ja töötajate oskustaseme tõstmiseks.
Ülekaalukalt on kõige tugevam mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele peaaegu kõigis eluvaldkondades digiteerimisel ja automatiseerimisel. See aitab vähendada töötajate arvu ning suunata neid suuremat lisaväärtust loovaid ülesandeid täitma. See omakorda tähendab, et kõigil elualadel on vaja praegusest paremate oskustega, targemat tööd tegevaid inimesi. Enamikul ametialadel kasvab ka tehnoloogiaga seotud töökohtade arv.
Digiteerimine ja automatiseerimine võimaldab tööjõudu kokku hoida, efektiivsemalt tegutseda, vähendada kulusid ja suurendada tootlikkust, arendada toodete-teenuste kvaliteeti ning luua innovaatilisi ärimudeleid.
Digioskusi läheb vaja pea igal elualal. Ehituses ning kinnisvarahalduses näeme lähitulevikus infomudelite suuremat kasutamist, mis toob kaasa töökohtade kasvu ehitiste projekteerimisel ja ettevalmistamisel ning vähendab oskustöötajate ametikohtade arvu. Tehaseline tootmine ja standardlahenduste laialdasem kasutamine vähendab objektil ehitamise töömahtu, aga ka inimtööjõuga seonduvat riski.
Energeetikas võimaldavad automatiseerimine ja digiteerimine tublisti suurendada tootlikkust ning vähendada tööjõuvajadust ja -kulusid, nt vähendavad kaugjuhitavad kaevandusmasinad vajadust töötajate järele. Stabiilsed elektriühendused on digiühiskonna alustala. Andmepõhised energeetika ja tarbimise juhtimise lahendused, targad elektrivõrgud ja energiasüsteemide juhtimine kasvatab vajadust IKT-oskustega töökohtade, samuti automaatikainseneride järele.
Finantssektoris on juba praegu paljud rutiinsed tööprotsessid ning ka kliendipäringutele vastamine muudetud masintööks. Tehisintellekt suudab näiteks välja selgitada kliendi finantsseisu, kulude jaotuse ja potentsiaalse rahalise säästmise mastaabi ning selle põhjal pakkuda talle sobivaid finantstooteid. Selline optimeerimine tulevikus jätkub ning klienditeenindajaid läheb vaja vähem.
Kaubanduses tuleb edasi arendada e-poode, mis peavad olema valmis pakkuma konkurentsi ka üleilmsetele hiidudele.
Muuseumides laiendaks tehnoloogiliste võimaluste kasutamine sihtrühmade ringi, nt vanadekodude kliendid, erivajadustega inimesed. Iseteeninduslikud raamatukogud võimaldavad inimestel ilma raamatukoguhoidja poole pöördumata teha lihtsamaid toiminguid, vestlusrobotid täidavad rutiinsemaid ülesandeid.
Turundus liigub suurema personaliseeritusega pakkumiste ja reklaami poole, mis põhinevad suurandmetel. Meediatekste võib suuta luua tehisintellekt (juba kohati kasutusel).Lihtsam arvestusalane töö, nt andmesisestus, on suures osas võimalik automatiseerida.
Raamatupidamises suureneb eri tüüpi andmestike kasutamine, sh suurandmed, mis vajab mitmekesiseid andmeanalüüsi oskusi, samuti tehisintellekti kasutamine.
Tervishoiu digiteerimine kasvab kiirenevas tempos, lisanduvad mitmekesised digilahendused nii diagnostikas, prognostikas kui ka ravis, kaugteenuste ulatuslikum kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel. Tehisintellekti kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel eeldab muudatuste tegemist seadustes ja töötajate põhjalikku väljaõpet.
Viiruskriisi ajal kasvas töötajate arv nii telekommunikatsiooni alal, veebimajutuses, programmeerimises kui ka arvutite paranduses. Konsultatsiooni ja tarkvaraarendust pakkuvate ettevõtete olukord sõltub otseselt klientide (teiste sektorite ettevõtete) käekäigust – kui tellijal läheb kehvasti, siis uusi arendusi ei planeerita.
Kriis sundis ka IKT-ettevõtteid optimeerima: hinnati mitmesuguste töökohtade vajalikkust ja tegevuskulusid, pigem koondati abipersonali, mitte erialaspetsialiste. Vahel muutus töö sisu ning spetsialiste suunati teistesse projektidesse.
Täiskasvanud ümberõppijatel on võimalus leida IKT-sektoris üsna mitmesuguseid töid. Uusi tarkvaraarendajaid on lisaks õppeasutuste lõpetajatele ja välisspetsialistidele leitud ka IT-ettevõtjatega koostöös ellu viidud koolitusprogrammi «Vali IT!» abil.
Ettevõtete digivõimekuse kasvatamiseks on TalTechis magistriõppe õppekava «Digimuutused ettevõttes» ja Tartu Ülikoolis «Informaatika mitteinformaatikutele». Tartu Ülikool koolitab tipptasemel andmeteaduse spetsialiste, keda tikutulega otsib. Töötajad eelistavad paindlikke õppevõimalusi vajalike digiteadmiste saamiseks või täiendamiseks näiteks haridusampsudena.
Majanduse taastumisel on just digitaalvaldkonnal oluline koht. Euroopa Komisjoni raportites rõhutatakse, et äärmiselt oluline on võtta kasutusele suure läbilaskevõimega sidevõrk, arendada 5Gd, digiteerida ettevõtete ja avaliku sektori asutusi ning arendada inimeste digioskusi.
Elukestev valmidus oma oskusi kohandada, et sobida soovitud tööd tegema, hakkab kujunema normiks. Iseendasse investeerimine enesetäienduse kaudu on tark otsus.
