Uudised
OSKA eksperdid tõdesid hariduse ja teaduse tuleviku tööjõuvajaduse arutelus, et kuigi loodusainete ja matemaatika õpetajate asendusvajadus on tulevikus suurim, napib järelkasvu.
Võrreldes teiste ainetega on keskmisest kõrgem üle 60aastaste õpetajate osakaal füüsikas, keemias, geograafias, bioloogias ja matemaatikas, mis tähendab, et just nende ainete õpetajaid on enim juurde vaja. Paraku ei soovi piisav arv noori loodusainete ja matemaatikaõpetajaks õppida.
Reaalainete põnev ja praktilise eluga seostatud õpetamine on aga hädavajalik, et hoida ning kasvatada noorte huvi reaalainete vastu ja julgustada neid enam tehnilisi alasid õppima. Tulevikus on aina enam vaja hea tehnilise taibu ja valdkonnaspetsiifiliste digioskustega töötajaid, kes oskaksid tehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada ning uusi innovaatilisi lahendusi arendada.
Vaatamata õpilaste arvu kahanemisele tingib Eesti õpetajate kõrge vanus lähiaastatel suure töötajate asendusvajaduse. Kui aineõpetajaks õppida soovijaid napib, siis positiivsena võib välja tuua noorte suure huvi alushariduse, aga ka klassiõpetajaks õppimise vastu.
Ekspertide arutelud on sisendiks OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust prognoosivale uuringule. Hariduse ja teaduse uuring valmib Kutsekojas 2018. aasta esimeses pooles.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.
