Uudised
Värskelt koolitatud spetsialistide nappus tööturul puudutab nii õdesid kui ka õpetajaid, IT-spetsialiste ja insenere. Riik, tööandjad ja haridusasutused on juba aastaid ühiselt pingutanud, et leida Eestis, kus rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, tasakaal riigi toimimiseks vajalike erialade õpetamisel. Ehkki arenguruumi veel on, näitavad arvud seniste jõupingutuste esimesi vilju.
Ühiskonna nõrkade kohtade leevendamiseks on enamasti vaja valdkondadeüleseid kokkuleppeid. Haridussüsteem üksi ei saa lahenda kõiki probleeme, ka mitte tööjõupuudust ühes või teises valdkonnas.
Koolitusmahu suurendamine meie õppeasutustes ei võrdu piisava hulga spetsialistide siirdumisega Eesti tööturule. See võib tähendada hoopis koolist väljalangevuse suurenemist, kuna napib motiveeritud ja võimekaid sisseastujaid. Pole haruldane seegi, kui värske diplomeeritu pühib kodumaa tolmu jalgelt. Ärme unusta, et palka maksavad neile siiski tööandjad, mitte õppeasutused ega „mugav ülepaisutatud” ametnikkond, mida sarjab oma artiklis ettevõtja Jaak Nigul (EPL 7.6).
Ärme võrdle siga ja kägu
Nigul kirjutab, et loomeerialade õppekohtade riiklik tellimus (796) on mitu korda suurem kui õdede oma (236). Kahetsusväärselt on see võrdlus täiesti aia taha läinud. Asjatundmatult võrdleb Nigul loomeerialade õppekohtade arvu tervishoiu valdkonna õppekohtade arvuga kutsehariduses. Viimaste hulka kuuluvad sellised erialad nagu hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehnik, lapsehoidja, abivahendispetsialist, tegevusjuhendaja, hambaraviassistent. Õdesid koolitatakse Eestis kõrgharidusõppes.
Kui võrrelda loomevalda tervise valdkonnaga, on asjakohased hoopis teistsugused arvud. Mullu sügisel oli kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetuid kunstide, muusika ja teatrikunsti õppekavagrupis 494. Meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas, kuhu kuuluvad ka arsti- ja õeüliõpilased, oli vastuvõetuid 1060.
Teisisõnu, meditsiini ja tervishoiu õppekavagrupi vastuvõtt on ligikaudu kaks korda suurem kunstide ja muusika omast. Kui võrrelda vastuvõttu õppeaastatel 2013/2014 ja 2020/2021, siis kunstide, muusika ja teatrikunsti puhul vähenes see 7%, meditsiinis ja tervishoius aga kasvas 20%.
Uued koolitustellimused
Nii Tartu kui ka Tallinna tervishoiu kõrgkool taotlevad järgmistel aastatel koolituskohtade arvu suurendamist eelkõige hooldustöötajate õppe suurendamiseks, aga ka uue tervishoiusekretäri õppekava avamiseks. Vajadusele tervishoiusekretäride järele osutab ka OSKA analüüs.
Kumbki tervishoiu kõrgkool taotleb juurde sada koolituskohta ning 2022. aastal on need kavas ka lisada.
COVID-19 levikust tingitud kiireloomulise tööjõuvajaduse leevendamiseks rahastas haridus- ja teadusministeerium nii eelmisel kui sel kevadel senisest suuremas mahus täienduskoolitusi. Kursustel pakuti enamasti vajalikke oskusi kiireks tööle asumiseks hooldustöötajana. Õppekavad töötati välja koos haiglate, hoolekandeasutuste ja Terviseametiga. Nii sai 2020. aastal 340 inimest omandada uusi oskusi kokku 36 kursusel.
Tänavu on rahastatud ja elluviimisel kokku 43 täienduskoolituse kursust 536 õppijale. Sedapuhku lisandusid ka mõned õdedele suunatud koolitused, kus neile anti lisaoskusi COVID-osakonnas töötamiseks.
Õppijale praktikat ja töötajale palka
Kõrghariduses ei ole riiklikku koolitustellimust juba 2013. aastast. Kõrgkoolid otsustavad koostöös tööandjatega, kui palju üliõpilasi on otstarbekas vastu võtta. Riik on juhtinud tähelepanu koolitusmahtude suurendamise vajadusele neil erialadel, kus OSKA prognoos näitab puudujääki – lisaks õdedele ka eripedagoogid, logopeedid, IKT-spetsialistid jt.
Õe erialale võetavate tudengite hulk on kokku lepitud sotsiaalministeeriumi juures tegutsevas mitmekülgses tervishoiutöötajate ja tervishoiuspetsialistide koolituskomisjonis. Kui neli aastat tagasi võtsid Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkool õe põhiõppesse vastu kokku 405 üliõpilast, siis 2020. aastal võeti kahe kooli peale vastu 546 üliõpilast. Arvestades, et õeõpe kestab 3,5 aastat, siis vastuvõttu samal tasemel hoides kasvab õppurite koguarv ka järgmistel aastatel.
Õdede õppe juures on väga tähtsal kohal praktika, mis moodustab õppe mahust pea poole. Tudengid peavad läbima erialase praktika lapse õendusest eakate õenduseni ning nii vaimse tervise kui intensiivõenduse praktika. Vastuvõetavate õdede arvu suurenemisel on lisaks koolide valmisolekule oluline roll haiglatel jt tervishoiuasutustel, et tudengid saaksid oma stuudiumi vältel sooritada kogu vajaliku praktika koos pädeva juhendamisega töökohal.
Õeõppes nagu ka teistes valdkondades kehtib põhimõte, et praktikakulu jääb tööandja kanda. Teema riikliku prioriteetsuse korral rahastatakse tööandja juures toimuvat praktikat valdkondliku ministeeriumi eelarvest. Nii on oma praktikatoetused maaeluministeeriumil, õdede praktika toetamine on sotsiaalministeeriumi pärusmaa. Kujuneb ju juhendajate palk sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste ja ametiühingute diskussioonis ning sõltub haigekassa eelarvest.
Hoolimata üha vähenevast rahvaarvust on riik suurendanud õdede ja teiste tervishoiutöötajate koolitamist. Kuid nagu juba öeldud, tööjõupuudus pole ainult koolitamise küsimus. Kui neli tuhat arsti ja teadmata hulk õdesid töötab välismaal, nagu kirjutab Nigul, siis võib-olla pole me neid liiga vähe koolitanud, vaid neile ei pakuta siin piisavalt häid töötingimusi. Selle häda ravimiks ei saa olla koolitusmahu kasv.
Lisainfo
Meditsiiniõppe koolitusmaht üksnes kasvab
Koolitustellimusi (inimest, 2020 sügis)
Kunst, muusika, teater – 494; vahe 2013. aastaga -7%
Meditsiin ja tervishoid – 1060; vahe 2013. aastaga +20%
Õdede vastuvõtt Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli
2017 – 405 üliõpilast
2020 – 546 üliõpilast
COVID-19-ga seotud täiendkoolitused
2020 – 340 õppijat
2021 – 536 õppijat
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Autor: Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler. Artikkel ilmus 8.6.2021 Eesti Päevalehe arvamusküljel.
