Inimeste abistamisega seotud ametid jäävad, ent sinasõprust tehnoloogiaga on vaja igal alal

28. veebruar 2022

küsimärk

Rohepöörde ning kasvava digitaliseerimisega kaasas käivate uute tegevusalade kõrval säilitavad oma tähtsuse mitmed teada-tuntud ametid, sh need, kus tähtsal kohal on inimlik kontakt.

Tööelus on kõige otsitumad need inimesed, kellel on oskused kolmes suunas – ühelt poolt tuntakse hästi oma eriala (ja miks mitte elu jooksul sellega siduda veel üht või mitut eluvaldkonda), teisalt on tugev komplekt üldoskusi – ollakse hea suhtleja, mõistetakse teha meeskonnatööd ja koostööd, ollakse loov, hea analüüsivõimega, enesejuhtimise ja probleemilahendusoskusega, ning kolmandana ollakse tugevad ka digioskustes.

Tehnoloogiaoskused on pilet tuleviku tööellu. Igal elualal on vaja töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat kasutusele võtta, arendada ja hooldada. Eestis on krooniline tehnoloogiaoskuste puudus. Lähiaastatel jääb puudu 2/3 inseneridest ning teistest tehnikaalade töötajatest. Selleks, et teha tulevikus nutikat ja põnevat tööd, tasub õppida inseneriks või spetsialistiks mõnel tehnilisel alal. Digitaliseerimine ja automatiseerimine ning materjalitehnoloogia areng kasvatavad vajadust tööstus- ja tootearendusinseneride järele. Samas tasub tehnoloogiaoskuste kõrval arendada ka loovust, samuti käelisi oskusi, milleta tehnoloogiamaailmas võib hätta jääda.

Kindlasti säilitavad oma tähtsuse ametid, mis on seotud inimeste hooldamise, ravimise, nõustamise, kasvatamise ja õpetamisega. Tehnoloogia saab nendel elualadel nt toetada täpsemat diagnoosimist või teha maailma parimate ekspertide teadmised kergesti kättesaadavaks maailma eri paigus.

Õpetamisega seotud ametitest tõstaks esile reaalainete õpetaja ameti, mille tähtsus ajas kasvab juba seetõttu, et täna on iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja vähemalt 60-aastane. Hinnas on ka hariduse tugispetsialisti (logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoogid), kuna haridusliku erivajadusega õpilased õpivad aina enam tavaklassides.

Vajadus sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste järele kasvab seoses rahvastiku vananemisega, inimeste eluea pikenemisega ning ravivõimaluste arenemisega. Fookus on nihkumas hea tervise ja toimimise hoidmisele ja haiguste ennetamisele. Seetõttu jagub ka tulevikus tööd tervishoiu tugispetsialistidele, nt tervishoiu- ja hambaraviassistendid, apteegitöötajad, füsioterapeudid. Kõige enam oleks aga juurde vaja õdesid, samuti hooldustöötajaid.

Kindlasti on tööpõld lai ametites, mis toetavad inimeste vaimset tervist: psühholoogidel, psühhoterapeutidel, psühhiaatritel, sh eriti on nappus lastele spetsialiseerunud vaimse tervise spetsialistidest.

Kliimamuutus ja rohepööre toovad keskkonnateemad kõikide ettevõtete igapäevaellu ja ka selles valdkonnas tööd jagub. Ühtepidi peaks iga ettevõte suutma oma tööd rohelisemalt ja ressursisäästlikumalt korraldada ja selleks on keskkonnateadmisi vaja kõikidel töötajatel. Teisalt on hulk spetsiifilisi ameteid, mida on rohelisemasse majandusse jõudmiseks vaja, nt taastuvenergia spetsialistid, veeinsenerid, keskkonnatehnoloogid, materjalitehnoloogid, ringmajandusest lähtuvad disainerid, energia- ja ressursisäästliku ehitusega seotud ametid või keskkonnakonsultandid.

Töötajaid on endiselt vaja teenindavates ametites, sest vaatamata automatiseerimisele ja robotiseerimisele soovivad inimesed kogeda inimlikku suhtlust ja kontakti.

Samuti on ka tulevikus tööd turvalisuse, korrakaitse ja päästega seotud ametites, kus töötajaid on pigem puudu. Kasvõi turvatehnikuna jaguks tööd mitu korda enamatele, kui on praegu eriala õppijaid. Ka selles vallas on toimumas põnevad tehnoloogilised arengud, sh küberkaitse ja digiandmete kasutamise suunal.

OSKA tööjõuprognoosidel põhineva hea ülevaate ametialadest, neis vajatavatest oskustest ja töötamise väljavaadetest leiab Haridusportaalist: https://haridusportaal.edu.ee/karjäär.

Soovitused

Soovitusi gümnaasiumilõpetajale:

  • tehnoloogia- ja insenerialad, nt mehhatroonika, energeetika, materjalitehnoloogia, tootmiskorraldus, ehitus
  • IT, sh andmeteadus, küberturve, tarkvaraarendus
  • keskkonnatehnoloogia ja veeinseneeria, ringmajandus
  • õpetajaõpe, sh eriti reaalteadused ja loodusained
  • hariduse tugispetsialistid, sh logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog
  • tervishoid, sh õendus, farmaatsia, füsioteraapia, psühhiaatria
  • vaimne tervis – kliiniline psühholoog, koolipsühholoog, psühholoog-nõustaja
  • teenusedisain, ostu- ja hankejuhtimine, e-kaubandus, kujundus, audiovisuaalne teostus
  • kinnisvarahaldus ja -hooldus

Soovitusi põhikoolilõpetajale:

  • tehnoloogiaerialad – tehnikud, mehhatroonika, automaatika, elektroonika, elekter, trükitehnoloogia ja multimeedia
  • keskkonnatehnika, hoonete tehnosüsteemid
  • hoonete konstruktsioonide ehitus, teedeehitus
  • metall- ja puiduerialad
  • hooldus, tervis
  • heaoluteenused, teenindus, majutus ja toitlustus
  • mootorsõidukitehnik (eriti spetsialiseerumisega veokitele ja liikurmasinatele)
  • kinnisvarahooldus
  • kujundus, audiovisuaalne teostus

Artikli kirjutas Yngve Rosenblad, OSKA peaanalüütik-arendusjuht. See ilmus 25. veebruaril 2022 Õpetajate Lehes.