UudisedKutsekoda tutvustas möödunud nädalal OSKA isikuteenuste uuringut, milles analüüsiti selle valdkonna olukorda ja erialast ettevalmistust, prognoositi tööjõuvajadust aastani 2027, toodi välja puudused ja esitati ettepanekuid. Uuringu tulemusi tutvustasid OSKA analüütik Mare Uiboupin ja uuringujuht Ingrid Lepik.
Selle valdkonna õppimisvõimalused on mitmekesised. Tasemeõpet pakuvad kümme kutseõppeasutust, sh kolmes erakoolis 18 õppekaval. „Tasemeõppes on olukord hea,“ tõdes Mare Uiboupin. Kutseõppeasutustes kasvab vastuvõetute ja lõpetajate arv. Umbes pooled õppijad on keskharidusega, pooled täiskasvanud ning viimaste hulgas on ka neid, kes töötavad õpitaval erialal ja soovivad end täiendada. Eriti spaateenindajate hulgas on väga levinud töökohapõhine õpe.
Tööturg on kirju
OSKA prognoosi kohaselt kasvab iluteenindajate töökohtade arv, sest suureneb nõudlus teenuse järele. Kuid uuringus jõutakse ka järeldusele, et isikuteeninduse põhikutsealadel on koolituspakkumine lähiaastatel suurem kui uue tööjõu vajadus. Massööride väljaõpe ja vajadus tööturul on prognoosi järgi tasakaalus. Kuid selles valdkonnas töötab ka mitteametlikke ja kõrvaltööna tegutsejaid, kelle tegevus ei kajastu statistikas. Uuring sedastab, et paljudel isikuteenuste pakkujatel tuleb olla ise endale tööandja, mis eeldab selleks tööks vajalikke investeeringuid. Ka ei ole koolilõpetajad tihti valmis kohe ettevõtlusega alustama.
Lisaks kutseõppeasutustele tegutseb selles valdkonnas teisigi koolitajaid, mis muudab pildi koolituste kvaliteedist väga ebaühtlaseks ja osalt ebapiisavaks. Mitte kõigil isikuteenindajatel pole oma tööks piisavalt teadmisi ega oskusi. Samuti on ebapiisavad lühi- ja veebikoolitused. Pakutakse ka keelatud teenuseid, nagu näiteks täitesüstid või tätoveeringute lasereemaldamine. Koolitajate pädevusele ja koolituste sisule puuduvad nõuded ja pole ka järelevalvet. Ekspertide hinnangul tuleb täiendada õigusakte, et oleks tagatud koolitaja kompetentsus, sh seos koolitatava erialaga ja koolituse sisu kvaliteet. Koolituste kvaliteeti aitaks tõsta ka kutsestandardites esitatud nõuetest lähtumine.
Uuring toob üsna pika loetelu oskustest ja teadmistest, millele tuleb nii tasemeõppes kui koolitustel rohkem tähelepanu pöörata. Nimetatud on oskusi alates hügieeninõuetest ja toodete tundmisest ning mikrobioloogiast kuni digiturvalisuse ja õigusaktideni. Uuringus tõdetakse ka, et muutused oskuste vajaduses on seotud tarbijate väärtushinnangutega ja suurema tähelepanuga tervisele ning tarbijate ootused isikuteenuse kvaliteedile on tõusnud.
Ettepanekuid on palju
OSKA uuringud sisaldavad ka ettepanekuid. Näiteks soovitatakse kehtestada kompetentsuse tõendamise nõue, leppida kokku eetikanõuetes. Erialaliitudele tehakse ettepanek panna kodulehele üles tunnustatud teenusepakkujad.
Uute iluteenindajate kompetentsuse kohta pole kokkuleppeid, kuid vaja neid on. Kutseeksamite hindamine erineb komisjoniti ja seegi tegevus vajab nõustamist ning tuge. Isikuteenindajate hügieeniteadmised vajavad teatud aja tagant täiendamist-uuendamist ning oluline on tõsta teenindajate teadlikkust riskidest, mis võivad teenustega kaasneda. Samas kohe kuulajate seas läbi viidud kiirküsitlusest selgus, et iluteenindaja valimisel sai kõige enam poolthääli vastus, millest selgus, et kõige rohkem valitakse endale iluteenindajaks inimene, keda tuttav on soovitanud. Kutsetunnistus pole seejuures määrav. Kutsetunnistus pole ka praegu kohustuslik, ehkki selle üle arutleti juba kümme aastat tagasi. Mare Uiboupina sõnutsi on selle ala inimesed valmis muutma kutsetunnistuse kohustuslikuks.
Isikuteenuste põhikutsealad on juht, juuksur, massöör, iluteenindaja. Iluteenindajad on kosmeetik, spaateenindaja, küünetehnik, tätoveerija, ripsmetehnik, kulmutehnik, püsimeigi spetsialist. Isikuteenuste valdkond hõlmab ka spaade ja massaažisalongide tegevust. Selles valdkonnas töötab umbes 8000 inimest, kellest enim on juuksureid, neist üle 90% on naised. Isikuteenindajaid on kõige rohkem kahes vanuserühmas: 30–39 ja 40–49 aastat, kummaski 24% kõigist isikuteenindajaist. Suur osa neist on üksikettevõtjad, ligi pooled on -FIE-d ning paljud on ise endale tööandjad.
Uuring viidi läbi 2020. a juunist novembrini.
Järeldused koolituspakkumise kohta
- Juuksurite, kosmeetikute, spaa-teenindajate ja küünetehnikute koolitus-pakkumine on uue tööjõu vajadusest suurem.
- Teenuse pakkujate seas on erialase väljaõppeta töötajaid.
- Erialane väljaõpe on vajalik kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamiseks.
- Kutseõpe annab põhjaliku väljaõppe.
Martin Ilves, OSKA raporti töögrupi liige, Eesti massaaži- ja teraapiakooli direktor, tervishoiu kutsenõukogu aseesimees. Teie olite OSKA isikuteeninduse uuringu üks ekspertidest. Mida teie OSKA soovituste ja ettepanekute hulgast kõige vajalikumaks peate?
OSKA annab suurepärase ülevaate hetkeolukorrast ja visiooni suundumusega tulevikku. Need on olulised õppekavade väljatöötamiseks ja strateegiate kujundamiseks ühes või teises valdkonnas.
Kellest peaks muudatused alguse saama, kas haridus- ja teadusministeeriumist ning sotsiaalministeeriumist, kellelt tulevad seadused, tegevusload, kvaliteedihindamine?
Mis puudutab koolituslube, peaksid muudatused alguse saama HTM-ist. Süsteem, kus piisavaks osutub registreerimine majandustegevuse registris, ei ole koolituse kvaliteedi tagamiseks piisav. Kakskümmend ja enam aastat on Eestis kutsete süsteemi arendatud, kuid selle rakendamine on seiskunud sotsiaalministeeriumi suutmatuse taha kehtestada kutsetunnistuse nõue otseselt inimese tervisega seotud kutsete – näiteks massööri, kosmeetiku, tätoveerija, ripsmete paigaldaja jne – puhul.
Eriala ettevalmistusega on seotud Harno uuring täiskasvanute koolitajate taseme kohta. Selle järgi on tase väga ebaühtlane paljudes valdkondades.
Väide on tõene ja oli ka arutlusel OSKA raporti töörühma koosolekutel. Koolitajatele valmistab meelehärmi, et nõrgukesed püüavad HTM-i kehtestatud nõudeid täita võõra vaevaga, kopeerides tugevamate kodulehtedelt õppekavad, rakenduskavad ja üldse kõik, mis võimalik. Isegi kirjavead jäävad samasse kohta, kuhu on originaalis sattunud.
Edasi järgneb ilmselt ka koolitajate kvaliteedi kontroll.
Igati tervitatav, sest kvaliteetsed koolitajad on teinud suuri investeeringuid ja panustanud õppe kvaliteeti.
Turg tõenäoliselt korrastub.
Õiglus võiks pääseda võidule.
Isikuteenuse erialasid õpetavad kümme õppeasutust, sh kolm erakooli. Kui kõrvale jäävad ebapädevad koolitajad, kas siis nende 13 kooli kvaliteetse koolitusega oleks tööturu vajadus kaetud või peaks lisanduma koole, kus neid erialasid avataks?
Õige lähenemine oleks selline, et turule saavad jääda need koolitajad, kes suudavad anda kutsesüsteemiga määratletud tasemel haridust. Kui Eesti töötukassa lõpetab „solkkoolituste“ ostmise ja nõuab kutsesüsteemile vastavat haridust ning HTM tugevdab kontrolli, korrastub koolitusturg kiiresti. Kvaliteetkoolitajatel on piisavalt vakantsi, et rahuldada riigi vajadus haritud spetsialistide järele. Vajadust uute koolide järgi pole.
Kui kõiki soovitusi, mis puudutavad õppekavade sisu (teadmised tervisest, digiteadmised, igasuguste vahendite koostiste tundmine jne – loetelu oli pikk) peaks arvestama, kas siis pikeneks ka õppeaeg?
Õppekava pikkus peab olema selline, et kõik vajalikud teadmised ja oskused oleksid omandatavad õppeaja kestel. Seega tuleks õppekava koostamisel keskenduda just sisule ja vajalike teadmiste ja oskuste kaetusele.
Marella Kakkum, Kuressaare ametikooli -kutseõpetaja, OSKA ekspert:
Me oleme koolitanud spaateenindajaid alates 2014. aastast vastavalt vajadusele kas tsükli- või töökohapõhises õppes. Kuni möödunud aastani oli meie keskmine spaateenindust õppiv õpilane valdavalt keskealine ja soovis kas oma asutuses töövõimalusi laiendada või midagi endisest täiesti erinevat õppida. Viimane vastuvõtt aga oli üllatuslikult nooremate õppuritega. Kutse-eksamiteni jõuab keskmiselt 12 inimesega õppegrupp. Lõpetanuid satub tööle nii spaadesse kui ka eraettevõtlusesse.
Mis puutub vastandamisse erakool versus riigikool, siis mina arvan, et tulemus sõltub koolitajate enda pädevustest ja entusiasmist. Pigem on iluteeninduse puhul probleemiks kõik need arvutud salongikesed, kes omanimelisi sertifikaate välja annavad, paljud ka riigi raha eest koostöös töötukassaga. Koolitajate enda erialaoskused võivad olla heal tasemel, kuid töötajat ette valmistades on olulised ka oskused teadmisi edasi anda ja kontrollida, millisel tasemel need omandati. Samuti jääb vajaka oskusi lahendada praktika käigus ette tulevaid käitumisprobleeme või muid olukordi.
Ma arvan ka, et sageli on koolide õppebaasid paremal tasemel varustatud ja sisustatud. Kasvõi see väike nüanss, et praegu on koroonakarantiinis viibivatel õpilastel võimalik koolist laenutada õppetööks olulisi digivahendeid, kokkupandavat massaažilauda või siis harjutamiseks nukupead.
Praktika poolelt näen vajadust praktikajuhendajaid koolitada, et kool ja ettevõte oleksid n-ö ühel lainel ja juhendaja saaks aru, mida ja millal temalt oodatakse. Kahjuks kutsekoolide praktikat praegu ei tasustata. Riigikoolil endal seda raha ka tagataskus pole. Spaateenindajate praktikakohad on seni suhtunud õpilastesse hästi ega võta tõrjuvat seisukohta. Mõned teised erialad aga on praktikal FIE-de ja eraettevõtjate käe all ja seal on vahel küll tunda aja- ja motivatsioonipuudust, mida mõningane tasustamine ehk leevendaks.
Ülioluline on ka hea koostöö praktikaasutustega. Me oleme oma koolis spaateenindaja õppekava vastavalt ettevõtete tagasisidele juba ümber kirjutanud, nii et meil on kõik need ettevõtluse, salongikoristuse, digipädevuse jt OSKA järgi soovituslikud teemad juba õppekavas. Nende õpetamiseks on kutseõppes täiesti võimalik teemasid lõimida eri moodulitesse, ilma et õppeaeg pikeneks. Möödunudaastasel kvaliteedihindamisel saime oma õppesuunas maksimaalsed punktid, loodetavasti teeme tõesti head tööd.
Artikkel ilmus 26. märtsi Õpetajate Lehes
