UudisedKuigi kinnisvarateenuste töökohtade arv jääb aastani 2026 samaks, ei õpita neid erialasid piisavalt selleks, et töökohti täita. Kinnisvaras töötab palju vanemaealisi, keda on vaja pensionile jäämisel asendada, selgus OSKA kinnisvarateenuste uuringust.
Kinnisvaraettevõtetes töötab kokku üle 23 000 inimese ehk umbes 3,5% kõigist hõivatutest Eestis. Kinnisvarateenuste töötajate arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud kümnendiku võrra.
Kinnisvaravaldkonna töötajate vajadust mõjutavad üldine majanduslik heaolu, uute hoonete ehitamisel lisanduv pindade maht, karmistuvad keskkonna- ja muud nõuded, keerukamad tehnosüsteemid nii uutes kui ka renoveeritavates hoonetes ning jätkuv trend osta tugiteenuseid sisse. Varem tasustamata kodused tööd on muutunud ka teenusteks, nt koristamine, krundihooldus ja korstna pühkimine. Kõiki ehitise haldamise ja korrashoiuga seotud tegevusi ei ole alati otstarbekas ise teha, kuna see võib olla ajakulukam või napib teadmisi. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kinnisvara kestlikule kasutamisele. Arvestades, et kinnisvara elukaare kõige pikema ja ka kulukama osa moodustab selle kasutusaeg, on tähtis hoida hoone ülalpidamiskulud madalad, säilitada seejuures kinnisvara väärtus ning ohutu ja mugav töö- ja elukeskkond. Kinnisvara korras hoidmise tähtsust on omanikud ka üha enam mõistma hakanud ning seegi kasvatab nõudlust korrashoiu teenuste järele.
OSKA kinnisvarateenuste tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu kohaselt tekib töökohti juurde kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtidele, kinnisvarahalduritele, heakorra- ja tehnohoolduse meistritele ja puhastustööde juhtidele. Samas on nõudlus suur ka kinnisvara hoolduse ja heakorraga otseselt tegelevate töötajate, nt puhastusteenindajate ja kinnisvarahooldajate järele. Arvestades, et tervikuna jääb töökäsi tulevikus Eestis vähemaks, ei ole tõenäoline, et kinnisvaras saaks kasvavate tööülesannete täitmiseks suurel arvul inimesi juurde palgata. Suurenevate töömahtudega toime tulemiseks on vaja olemasolevate töötajate tööd efektiivsemalt ja teadlikumalt korraldada. Tõhusa haldus- ja korrashoiuteenuste tagamiseks on vaja senisest rohkem kompetentseid, erialase väljaõppega korrashoiu tööjuhte. Lisaks võivad kvalifikatsiooninõuded korrashoiuteenuste osutamisel suurendada vajadust kutsetunnistusega töötajate järele, eelkõige korrashoiu- ja haldusjuhtide, tööjuhtide ja haldurite seas.
Tööülesandeid tuleb juurde ka korstnapühkijatele. Tuleohutuse tagamise eesmärgil on korstnapühkijatele antud lisakohustus kanda küttesüsteemi kohta käivad andmed Päästeameti elektroonilisse küttekollete registrisse. See võib kasvatada ka töökohtade arvu, kuna lisaülesannete tõttu ei pruugi praegused korstnapühkijad jõuda kõiki tellimusi enam piisavalt kiiresti täita.
Maakorraldajate ja maamõõtjate, kinnisvara hindajate ja kinnisvaramaaklerite, kinnisvarahooldajate, puhastusteenindajate ja kahjuritõrjujate töökohtade arv jääb lähitulevikus samaks.
Kinnisvarateenuste erialade lõpetajatest ei piisa tuleviku töökohtade täitmiseks
Võrreldes teiste majandussektoritega töötab kinnisvara tegevusaladel kõige enam vanemaealisi, üle poolte töötajatest on 50-aastased või vanemad. Kuigi tööülesandeid saavad täita ka nemad, on järelkasvu tagamiseks ning valdkonna arenguks siiski vaja juurde ka nooremaid töötajaid.
Kinnisvarateenuste erialasid saab praegu õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Eesti Maaülikoolis ning mitmetes kutsekoolides. Kinnisvara valdkonnaga seotud erialadel lõpetab õpingud u 230 inimest aastas – valdav osa kutsehariduses ja umbes kümnendik kõrghariduses. Kinnisvara erialade tasemeõppe lõpetajate arv on palju väiksem, kui on tulevikus neile töökohti. Kinnisvaras on aastani 2026 vaja ligikaudu 700 uut töötajat aastas. Samas ei ole kõigil kinnisvarateenuste ametikohtadel töötamise eelduseks tingimata erialase tasemeõppe lõpetamine ja väljaõppeks sobivad ka täienduskoolitused. Siiski tunnevad tööandjad puudust erialaste oskuste ja teadmistega töötajatest.
Kuigi õppevõimalusi on, ei soovita piisavalt õppida hooldusmeistriks ja puhastusjuhiks, korrashoiu- ja haldusjuhiks ning kinnisvarahooldajaks. Neid ametialasid tasub karjäärivalikuid tehes kindlasti kaaluda, sest töökäsi jääb puudu ja töötajad on hinnas. Erialase väljaõppega spetsialistid on tööturul väga oodatud ka nt maakleri, maakorraldaja ja puhastusteenindaja ametikohtadel.
Kinnisvarateenuste valdkonna eestvedajad ja tööandjad tegelevad aktiivselt uute tasemeõppe õppekavade loomisega, et tagada töötajate järelkasv. Paar aastat tagasi alustati kinnisvaramaaklerite kutseõppega, selle vastu on olnud suur huvi. Lisaks on välja töötamisel kinnisvarahalduri kutseõpe. Seoses keerukamate tehnosüsteemidaga on tuleviku töökohtade täitmiseks kindlasti vaja rohkem kinnisvarahooldajaks õppijaid, kuid praegu tehnosüsteemide hooldust veel kutseõppes ei õpetata. Õpet on vaja pakkuda erinevates kutsekoolides üle Eesti, sest ka töökohad asuvad Eesti eri piirkondades. Samuti tuleks ka juba töötavatele inimestele jagada infot õppimisvõimaluste kohta.
Kuna kinnisvarateenuste valdkonnas on mitmeid ametikohti, mis ei eelda tingimata erialase tasemeõppe lõpetamist ning lõpetajaid on vähem kui töökohti, siis on vajalik pakkuda paindlikke täienduskoolitusvõimalusi. Koolitusi vajavad nii uued kui ka olemasolevad töötajad. Näiteks puhastusteenindajad vahetuvad tihti ning tööle tullakse sageli mõnelt teiselt erialalt vanemas eas. Seega on täiendus- ja ümberõppe vajadus pidev.
Olemasolevad töötajad vajavad koolitusi, et olla uuendustega kursis, nt muutuvate õigusaktide või uute tehnosüsteemide lahendustega. Täienduskoolituste puhul on oluline, et need oleksid praktilised ja vastaksid tööandjate vajadustele. Tööandjad võiksid ka ise aktiivsemalt uurida koolitusvõimalusi, toetada oma töötajate enesetäiendamist ja kindlasti pakkuda omalt poolt koolitajatele vajalikke koolitusteemasid.
Kinnisvaratöötajatel on vaja head arusaama hoonete tehnosüsteemide koostoimimisest ning tuleb end pidevalt kursis hoida muutuvate õigusaktidega
Kinnisvarateenuste valdkonnas toimuvate muudatuste tõttu tuleb töötajatel oma oskusi pidevalt arendada. Ehitised muutuvad järjest keerukamaks, karmistuvad nõuded sisekliimale ja ohutusele, rohkem pööratakse tähelepanu energiasäästmisele. Hoonetes on üha enam erinevaid uudseid tehnosüsteemide lahendusi ja nende korrashoidmine muutub keerulisemaks. Tehnosüsteemide kasutamine nõuab senisest laiemaid teadmisi kõikidelt kinnisvaratöötajatelt ja head arusaama süsteemide koostoimimisest. Suureneb ka nõudlus spetsialistide järele, kes suudavad mõista ja jälgida erinevate tehnosüsteemide hooldusvajadust.
Tehnoloogilised lahendused eeldavad ka häid erialaseid digioskusi. Tänapäeval kasutusel olevad tehnoloogilised lahendused, nutiseadmed, andurid jmt võimaldavad objekte distantsilt jälgida, juhtida ja operatiivselt probleemidele reageerida ning samas suurel hulgal andmeid koguda. Seetõttu vajavad näiteks kinnisvara haldusjuhid ja haldurid head analüüsioskust, et osata andmeid tõlgendada, tõhustada protsesse ja optimeerida kulusid.
Lisaks tehnilistele oskustele muutub järjest tähtsamaks suhtlus- ja probleemilahendusoskus ning töö sisus suureneb konsultatiivne pool, sest kinnisvara kasutajad ja omanikud ootavad professionaalset nõustamist ja tõhusaid haldus- ja hooldusteenuste lahendusi. Teenindusvalmidust ja head suhtlusoskust läheb vaja igal kinnisvaratöötajal.
Töötajate oskuste vajadust mõjutavad veel karmistuvad keskkonna-, energiatõhususe ja muud nõuded, mistõttu on vaja end pidevalt kursis hoida muutuvate õigusaktidega ning olla teadlik ka energia ja muude ressursside säästmise võimalustest. Kasvab ka jäätmete nõuetekohase käitlemise tähtsus.
Tähtis teema, mis seostub nii kinnisvaratöötajatega kui ka teiste valdkondade ametialadega, on biotsiidide kasutamine. Töötajad, kes kasutavad oma igapäevases töös biotsiide, peaksid nende ohutuks kasutamiseks läbima koolituse. Biotsiidide kasutamisele on seni eri tegevusaladel liiga vähe tähelepanu pööratud ning oleks vaja parandada üldist teadlikkust biotsiidide kasutamisest.
OSKA kinnisvarateenuste tööjõu- ja osksute vajaduse uuringus analüüsiti ehitise haldamise, hooldamise ja heakorra ning teiste kinnisvaraga seotud töötajate tööjõu vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas tagada sobivate oskustega töötajate olemasolu. Tutvu uuringuga haridusportaal.edu.ee/oska.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab 2020. aasta lõpuks kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Autorid: OSKA uuringujuht Ingrid Lepik ja OSKA analüütik Mare Uiboupin.
Artikkel avaldati Äripäeva kinnisvarauudistes 12.03.202
