Uudised
Teadmusmahukuse kasvatamine ettevõtluses on Eesti majandusele konkurentsis püsimiseks oluline, ent temaatilised fookused vajavad veel kaalumist, leidis novembris kogunenud OSKA koordinatsioonikogu.
OSKA teadus-arendustegevuse (TA) uuringu eesmärk on kaardistada valdkonnad, kus teadmusmahukuse kasvatamine ettevõtluses annaks potentsiaalselt kõige suurema arenguhüppe lisandväärtuse kasvatamise ja kõrgema tööviljakuse suunas.
„Uuringust saadav teave on vajalik selleks, et kujundada sekkumised, mille tulemusel jõuaks ettevõtlussektorisse tulevikus rohkem ettevõtluse vajadusele vastavaid uurimis-arendustöötajaid ning Eesti saaks tulemuslikumalt liikuda teadmiste põhise majanduse poole,“ selgitas OSKA uuringujuht Urve Mets.
Analüüsi läbi viies arvestatakse nii EL innovatsiooniliidrite kogemust kui Eesti majanduse tulevikuperspektiivi. OSKA analüütik Anneli Leemet tõdes, et seos TA-mahukuse ja uuendusmeelsuse vahel on ilmne – innovatsiooniliidritel, nagu Rootsi, Soome, Holland, Taani, Belgia, on ettevõtluses ka suurem teadus-arendustöötajate osatähtsus. Eesti küünib praegu vaid ligi kolmandikuni nende riikide keskmistest näitajatest.
Ent kui võrrelda eri tegevusalasid TA-mahukuse ja tootlikkuse seoste alusel, siis nii üheselt mõistetavat mustrit ei ilmne. Alad, mis on tootlikud, ei pruugi olla teadusmahukad ja vastupidi.
Leemet selgitas, et kõrge tootlikkus ei pruugi olla seotud ainuüksi TA-mahukusega, vaid ka suure kapitalimahukusega (nt kinnisvara, rentimine) või kõrge automatiseerituse astmega (nt keemiatööstus, energeetika). Teisalt võib TA-mahukus teatud klastrites (nt tehnoloogia arendamisega seotud alad) võimendada tootlikkuse kasvu hoopis teistel tegevusaladel.
Keda toetada?
Nii ongi uuringumeeskond dilemma ees: kas õigem on teha ettepanek toetada mahajäämuslõhe ületamist valdkondades, kus teadus-aredustegevus ja ka tootlikkus on praegu tagasihoidlikud võrreldes innovatsiooniliidritega või panustada tegevusvaldkondadele, mis Eesti-siseses tegevusalade võrdluses on nii TA- mahukad kui ka tootlikud?
Koordinatsioonikogu kaalus eri võimalusi ja leidis, et puhtalt ühe või teise suuna kasuks otsustada ei saa, vaja on sünteesi. Ettepanekuid kujundades tuleks arvestada laiemat konteksti: millistes valdkondades on Eestis olemas akadeemiline teadusvõimekus; millised on Eestis olemas olevad ressursid (põlevkivi, puit vms) ja kuidas neid kõige paremini väärindada, millistel aladel teadusmahukuse kasvatamise oleme kokku leppinud riigi arengustrateegiates, aga ka sellega, kuidas meie ettevõtlus saaks olla atraktiivne ja paeluv talentidele üle Euroopa.
OSKA teadus-arendustegevuse uuring valmib 2023. aasta I kvartalis.
OSKA koordinatsioonikogusse kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Ametühingute Keskliidu ja Eesti Töötukassa esindajad.
Artikli autor: Siret Trull, SA Kutsekoda
