Kõrgharidusreformi järel ei ole kasvanud vastuvõtt erialadele, mille spetsialiste on enim puudu

25. oktoober 2019

OSKA uuringutele tuginedes leidis Riigikontroll, et 14st kasvava tööjõuvajadusega valdkonnast vastab riigi ootustele vaid vastuvõtt IKT, meditsiini ja tervishoiu valdkonnas, selgus kõrgharidusreformi auditist.

Pärast reformi on vastuvõtt pigem kasvanud õppekavagruppides, mille erialade spetsialistide järele vajadus kahaneb, näiteks õiguses, ärinduses ja halduses ning sotsiaalteadustes. Palgauuring näitab, et nende õppekavagruppide lõpetanud on võrreldes teiste õppesuundadega paremini tasustatud, mis võib olla üheks põhjuseks, miks neid erialasid jätkuvalt valitakse.

Kõige kehvemas olukorras on tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupp, mis on küll oluline kasvuvaldkond, aga vastuvõtt on kiiresti kahanenud alates 2012. aastast.

Riigikontrolli üks peamisi soovitusi haridus- ja teadusministrile on üle vaadata erialastipendiumite loend. Selle laiendamine võiks soodustada vastuvõttu nendel erialadel, kus spetsialistidest on kõige suurem puudus. Täna jagatakse erialastipendiume nutika spetsialiseerumise valdkondades ning lisaks ka õpetajakoolituse ja IKT-erialadel, kus vastuvõtu kasvutrend jätkub.

Alates 2017. aastast on ülikoolide halduslepingutes ka nõue jälgida OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoose ning kohandada selle alusel nii vastuvõttu kui ka õppekavaarendust Eesti riigi arengu seisukohalt olulisemates valdkondades.