Uudised
Kriis kiirendab tehnoloogilisi uuendusi, mis eeldavad töötajatelt keerulisemaid ja mitmekülgsemaid oskusi, kirjutavad tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi analüütikud Siim Krusell, Yngve Rosenblad ja Anneli Leemet.
Käimasolev kriis sunnib kiiremini kohanema kaugtööga, automatiseerima protsesse ja lisab tuult tiibadesse e-kaubandusele. Ärimudelite kohandamiseks või muutmiseks tuleb oskuslikult uusi tooteid ja teenuseid disainida ning innovatsiooni ja digitehnoloogiat kasutada.
Uute haigestumiste ja surmade ärahoidmise kõrval on üha teravam küsimus, kuidas igapäevaselt toime tulla ning majanduse kokkukukkumist vältida. Isegi kui viirusest päris võitu pole saadud, tuleb välja mõelda lahendus, mis ühelt poolt võimaldaks leiva lauale tuua, aga teiselt poolt ka püsida terve. Seda mitte ainult Eestis, vaid globaalselt.
Kompleksse kriisi lahendamine võtab aega. Kui kaua, ei tea keegi. Väga palju sõltub sellest, kuivõrd võetakse vastu pikaajalises vaates õigeid otsuseid ja mis veelgi olulisem, tehakse omavahel koostööd. Kasvõi näiteks Euroopa Liidus. Eeldus on see, et terve mõistus võidab ja EL riigid ühise regioonina näevad, et teistes tubades elavate korterinaabritega kaklemine on lõpuks kõigile kahjulik. Lekkivat katust on koos teistega märksa efektiivsem ja kiirem parandada. Takistuseks võib saada erinev koroonaviiruse leviku taandumise muster Euroopa riikides. Kriis võib kiirendada Hiina mõjuvõimu kasvu, aga võib minna ka vastupidi. Hiina mõjuvõim võib väheneda, kui sõltumatuse suurendamiseks ja tööturu murede lahendamiseks hakkavad lääneriigid tootmist üha enam kodumaale tagasi kolima. Ahvatlev on ühelt poolt soodustada töökohtade loomist ja samal ajal vähendada väliskaubanduse puudujääki näiteks sellesama Hiinaga.
Töötajate ümberpaigutamine eeldab koolitust
Majanduses on sektoreid, nt põllumajandus, suured toidukauplused ja osa tööstusharusid, kus oleks vaja kiirkorras lühiajaliselt uut tööjõudu hädasti juurde. Ja üha suuremas osas majandusest on vastupidi, näiteks kultuuri- ja meelelahutussektoris, turismis, majutuses ja toitlustuses. Võiks ju olla lihtne – suuname muusikud maasikaid istutama ja traktorirooli. Kuigi lihtsamad põllutööd saab selgeks ka paari nädalaga, on põllumajanduses aina rohkem töid ja seadmeid, mis vajavad märksa enam teadmisi ja oskusi. Saagikoristuse ajaks on Töötukassa, täiendkoolitust pakkuvate koolitusasutuste ja ettevõtete vahelises koostöös loodetavasti suuremad koolitusvajadused lahendatud.
Täiendkoolitus ja abi tööjõu ümberpaigutamisel on kriisi ajal väga oluline, isegi kui inimeste töövõimalused teatud sektorites on ajutised. Pikemas vaates loodame, et näiteks aastal 2027 oleme mitte ainult kriisist välja tulnud, vaid ka jõukamad, nutikamad ja enam lisandväärtust loovad kui praegu. Seda mõjutavad lisaks riigi valikutele ja otsustele majanduse turgutamisel ka olulisel määral need karjäärivalikud, mida teevad nii noored kui ka täiskasvanud praegu.
Digioskuste arendamine tööta ei jäta
Kriis raputab tööturgu jõuliselt ning võib muutusi ka pikemas perspektiivis kiirendada, näiteks aimub juba praegu e-kaubanduse jõulist kasvu. Sellegipoolest jäävad enne viiruselainet alguse saanud pikemaajalised trendid tööturgu mõjutama. Uusi töötajaid on pikemas perspektiivis Eestis ikkagi kõikidele tegevusaladele ja ametitesse vaja. valdkonnauuringud toovad välja kasvava vajaduse erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute ning inseneride järele. Tööd jagub ka õdedele, hooldajatele, füsioterapeutidele, psühholoogidele, äri- ja andmeanalüütikutele, politseinikele, päästjatele, aga ka tööstus- ning teenusedisaineritele. Suurearvulised ametialad, kus töötajate pensionile jäämise tõttu on vabu töökohti rohkelt, on õpetajad, eriti loodus- ja reaalainete ning kutseõpetajad, samuti sõidukite ja masinate juhid, tugispetsialistid lasteasutustes, oskustöötajad ehituses. Tulevikus kasvab erialase väljaõppega tipp- ja keskastme spetsialistide arv ning väheneb selliste ametigruppide osatähtsus, kus piisab põhi- või üldharidusest.
Kõige olulisemad väljakutsed lähemas tulevikus puudutavad kas uusi oskusi või vanade oskuste ajakohastamist.
Tulevikus ootab meid tööturul ees ka virtuaal- ja platvormitöö osatähtsuse kasv, töösuhete muutumine eriilmelisemaks ning töötamine igal pool ja igal ajal ehk siis aja- ja kohapaindlikkus ning tööaja autonoomia. Kaugtöö ulatuslikku kasvu näeme koroonakriisi tõttu juba praegu. Võib arvata, et tõvepuhangu taandudes jätkub see eelneva perioodiga võrreldes uuelt tasemelt. Tehnoloogiliste muutuste puhul võiks esile tõsta tööprotsesside automatiseerimist ning autonoomseid roboteid. Kasvavad tehisintellekti kasutusvõimalused, laieneb nutikate seadmete ning täppis- ja sensorsüsteemide kasutusala. Arenevad virtuaal- ja liitreaalsus, 3D-printimine, asjade internet, pilvetehnoloogiad. Üha olulisemaks muutub kõik andmete, sh suurandmetega seotu, alates analüüsimisest ja tulemuste kasutamisest targemate andmepõhiste äriotsuste langetamisel kuni andmekaitse ja küberturvalisuseni välja. Tehnoloogilised arengud soodustavad ka distantsilt ja mittetraditsioonilisel ajal töötamist.
Tehnoloogiline areng ei ole protsess iseeneses, vaid üldjuhul on uute lahenduste kasutusele võtmise eesmärgiks teha tööd kiiremaks ja efektiivsemaks, pakkudes tarbijale rohkem ja paremaid tooteid ning teenuseid. Samuti on sihiks muuta tarbijakogemus mugavamaks, teenused kiiremini kättesaadavamaks. Tehnoloogilised uuendused eeldavad ka töötajatelt keerulisemaid ja mitmekülgsemaid oskusi. Näitena saaks tuua mehhatroonikud, kes peavad valdama nii hüdraulikat, pneumaatikat, elektroonikat, infotehnoloogiat, optikat kui ka orienteeruma hästi mehaanilistes süsteemides. Samuti pakuvad näiteid oskuste vajaduse kiirest muutumisest arengud ehituses ning metalli- ja masinatööstuses. Ehitised ning nende kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, valgustid, turvaseadmed, heli- ja videoseadmed muutuvad tehnoloogiliselt järjest keerulisemaks ja vajavad koostoimimiseks süsteemset juhtimist. Digioskusi vajatakse üha enam ka põllumajanduses, näiteks uute kõrgtehnoloogiliste traktorite juhtimiseks ja kõigi nende funktsioonide kasutamiseks. Siiski ei saa me läbi vaid digioskustega, sest tehnoloogia ei saa veel hakkama tööülesannetega, mis eeldavad loomingulisust, sotsiaalset intelligentsust ning probleemilahendus- ja koostööoskusi. Neid on praegu ja ka tulevikus eriti vaja.
Käimasolev kriis võib tööturu tulevikutrendide mõju veelgi võimendada. Vajadus hoida sotsiaalset distantsi pikema aja jooksul kasvatab aja- ja kohapaindlikkust. Õppida tasub e-kaubanduse ning e-teenuste osutamisega seotud oskusi, samuti teenuse- ja tootedisaini, tootmise ja teenuste ümberkujundamist. Omandada tasub ka innovatsiooni ja digitehnoloogia kompetentse nii uute ärimudelite loomiseks kui vanade ümberkujundamiseks. Kultuuri- ja meelelahutussektorile võiks huvi pakkuda näiteks ohutute ürituste korraldamise koolitus – kuidas korraldada üritust nii, et oleks tagatud sotsiaalne distants järjekorra haldamisest kuni külastajate lahkumiseni ning seda seotuna infotehnoloogiliste võimalustega.
Kõige olulisemad väljakutsed lähemas tulevikus puudutavad kas uusi oskusi või vanade oskuste ajakohastamist. Loomulikult on soodsamas olukorras need, kel varasemast juba omandatud igasuguste muutustega kohanemist hõlbustav supervõime – oskus õppida. Sõltumata valdkonnast on omaette küsimuseks see, kas leidub piisavalt neid, kes vajalikke uusi oskusi ja teadmisi teistele edasi annaksid.
Artikli koostamisel on lähtutud tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsivate OSKA uuringute tulemustest.
Artikkel avaldati Postimehes 24. aprillil 2020.
