Dramaturgide, lavastajate ja stsenograafide õppes on käimas uue lähenemise otsingud. Viimastel aastatel koolide õppekavades tehtud muudatused keeravad senised õpetamisviisid paljuski pea peale.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA), TÜ Viljandi kultuuriakadeemias (TÜ VKA) ja Eesti Kunstiakadeemias (EKA) käib õppekavade arendamine ning erialade ühis- ja lahusosade piiride paika rihtimine.
Vajadusele õppekavasid ajakohastada osutati tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kultuuri ja loometegevuse 2019. aastal avaldatud uuringus. Uuringus tõsteti esile lavastajate ja dramaturgide tasemeõppe läbinute ebaühtlast taset ning märgiti, et õppekavad on liialt näitlejakesksed, mistõttu jääb lõpetajatel puudu tööks vajalikust teoreetilisest baasist.

Tänavu kevadel toimunud OSKA seireseminaril, kus arutati koos etendusasutuste esindajatega 2019. a uuringus esile kerkinud kitsaskohtade lahendamist, toodi välja, et käimas on lavastaja ja dramaturgi õppe põhjalik ümberkorraldamine.

EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits selgitas, et nii lavastaja kui dramaturgi õpe on endiselt tihedalt põimitud näitlejaõppega, kuid varasemast enam õpetatakse üldoskusi ning suurendatud on erialaainete mahu. Näiteks kui seni oli lavastajaks õppijatel näitlejakursuste läbimise kõrval vaid üks lavastajatöö erialatund nädalas, siis nüüd toimub see igapäevaselt.

„Lavastaja töö areaalis ja arsenalis on teisi suuri teemasid lisaks tööle näitlejaga veel: töö algmaterjaliga, töö kunstnikuga, töö teatriga – kuidas juhtida ja hallata protsesse, interpreteerimisoskus jne,“ loetles Koldits. Et seda kõike õpetada, otsustatigi erialatunde lisada.

Koldits tõdes, et nõuded ja ootused lavastajale on varasemaga võrreldes „eksponentsiaalselt kasvanud“. Lisaks sellele, et lavastajalt oodatakse tänapäeval igasugusele algmaterjalile lähenemist autoripositsioonilt (seda ümber kirjutades, näitlejatele vastavalt kohandades jne) on lavastaja vastutusel ka kogu etendusega seotud kommunikatsioon ja suurte protsesside juhtimine.

„Lavastuse esimene stseen on plakat, teine pressiteade – sealt hakkab pihta etendusele fooni loomine ja ka neid tegevusi peab lavastaja juhtima,“ sõnas Koldits. Nii on lavastaja töös väga oluline mahukate protsesside juhtimise võime: sujuv korraldus ideest kuni esietenduseni välja, seejuures nii enda kui kolleegide tööd ja pingutust proportsionaalselt jaotades.

Kuigi senine lavastajaõpe on ekspertide hinnangul olnud liialt näitlejakeskne, on Kolditsa sõnul nii teatri- kui filmilavastajate valusaim puudujääk ikkagi vähene oskus näitlejatega tööd teha, neid aidata ja suunata. Seetõttu nähti suurt vajadust magistriõppe järele, kus fookus oleks just tööl näitlejaga läbi praktilise koolituse. Esimene vastuvõtt uuendatud magistriõppesse toimub tänavu kevadel.

Lavastajaõppe ABC on alles loomisel

Kuna seni on lavastajaõppes olnud valitsev seisukoht, et lavastajaks ei saa õpetada, vaid selleks tuleb igaühel endal areneda, siis on vaja lavastajaõppe põhialuseid uue õppekava raames paljuski alles looma asuda.

“Varasemalt näitlejatöö varjus toimunud lavastajaõppel puudub selge erialaspetsiifiline metoodika,” tõdes TÜ VKA lavastajate erialajuhi Lennart Peep. Ka TÜ VKA lavastajaõpe on uues etenduskunstide õppekavas näitlejaõppest iseseisvunud. Lavastajatööd õpitakse tundma praktika, teooria ning iseseisva uurimistöö kaudu. Samal ajal käib õppekava intensiivne arendamine. Peebu sõnul toimub metoodika arendamine ja selle uurimine nii rohujuure tasandil igapäevases õppes kui ka laiemalt traditsiooniliste viiside kaasajastamise teel.

Mart Koldits täiendas, et üheks murekohaks lavastajaõppes on õppejõude leidmine – ka lavastajad ise ei oska sageli oma tööst rääkida, vaid ütlevad, et see on midagi, mida tehakse tunde peal. Kolditsa sõnul soovitakse EMTAs nii bakalaureuse kui eriti magistriõppe tudengite õpetamisse kaasata õppejõude välismaalt.

Et dramaturgi ja lavastaja erialad on tugevalt läbi põimunud ning erialatunnid esimesel kahel aastal ühised, on õppe ümberkorraldamise väljakutsed sarnased. Ka dramaturgide uuenenud bakalaureuseõppes pannakse senisest enam rõhku erinevate töövõtete õpetamisele.

Erialad segunevad

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) stsenograafia osakonna uus juht Ene-Liis Semper märkis, et tänases teatris ongi tugev tendents erinevate erialade segunemisele ja sulandumisele. Nii nagu dramaturgidest kasvavad sageli lavastajad, nii ei piirdu ka kunstnike panus kaasaegses teatris pelgalt lavastuse visuaalse tasandiga.

„Paljudel juhtudel algab kaasaegne lavastuskontseptsioon mõnest struktuuri- või vormivõttest, mida viiakse läbi tihedas koostöös kunstnike, heli- ja valguskujundajatega. Seega on meie osakonna uues õppekavas võrdselt rõhku pandud reaalsele loovtöö kogemusele erinevate tähendustasandite loomisel etenduskunstides, aga ka koostöös noorte filmiloojatega,“ selgitas Semper. Nähes ette võimalust, et mõnestki kunstnikust võib tulevikus saada iseseisev autor või režissöör, püütakse EKAs julgustada ka kõiki katseid valdkondadevaheliseks koostööks kunstniku algatusel.

Semper tõi välja, et erialases õppes kasutatakse teooria kõrval varasemast enam praktikat: “Me elame maailmas, mis muutub järjest kirjeldavamaks— aga kunstnikutöö ei ole teoreetiline. Kunsti keel on miski, mida on võimalik tajuda läbi erinevate praktiliste ülesannete. Areng saab toimuda ainult selgelt fokuseeritud reaalsetes tööprotsessides.“

Nii on EKAs stsenograafide õppe programmi täiendanud ka mitmete tehniliste oskustega, mille kasutamine praktikas on osutunud vajalikuks: EKA lõpetajad kasutavad igapäevaselt video- ja fotokaamerat, monteerivad ja helindavad ise omi koolitöös sündinud filmi- ja videoprojekte, loovad 3D-mudeleid oma kujundustest jne. Samuti suudavad nad läbi viia lihtsamat heli- ja valgustehnika ülesehitust, seista ise heli- ja valguspuldis jne. See kõik on vajalik, et saavutada sõltumatus ja kontroll tervikprojekti toimimises, sõnas Semper.

Lisaks tegeletakse palju kunstilise kujundi praktilise kasutusega loometöös. Stsenograafia osakonna juurde loodi eelmisel aastal Kujundliku Mõtte Labor, mis uurib muuhulgas noorte kunstnike võimekust kontseptuaalse kunsti, aga ka kontseptuaalsete etenduskunstide välja sekkumisel.

EKAs avatakse 2022. sügisest ka uuenenud stsenograafia magistriõppe programm.

Nominaalne õppeaeg stenograafia erialal on teistest lavakunsti erialade õppest erinev – stsenograafia osakonnas kestab bakalaureuseõpe kolm, teistel aladel neli aastat. Semperi kinnitusel püütakse sellele vaatamata teha koostööd teiste erialadega kogu õppeaja vältel. Näiteks osaleti täies koosseisus eelmise aasta kevadel toimunud CPPM (rahvusvahelise füüsilise teatri magistratuuri) lõpulavastuste meeskonnas.

OSKA seireseminaril leiti, et ideaalis võikski erinevate koolide etenduskunstide erialade tudengite diplomilavastused sündida ühistööna, kuigi see nõuab suurt koordineerimist.

…..

Lisalugu

Teatrid tunnevad puudust tehnilistest töötajatest

Tehniliste erialade oskustöötajatest, nagu valgustehnikud, helitehnikud, videotehnikud, multimeediaspetsialistid, on etendusasutustes suur puudus. Uute õppekavade arendamisel on silmas peetud, et tulevastel tehnikutel oleks senisest laiem profiil.

Tallinna Polütehnikumi meedia erialaosakonna juhataja Marko Levini sõnul otsitakse looverialadele tehnilist tuge pakkuvaid töötajaid tikutulega. Originaalsed tehnilised lahendused, spetsiifiline tarkavara ning automatiseerimine on audiovisuaalmaailmas aasta-aastalt üha keerukam ning tunginud ka sellistesse valdkondadesse, kus varasemalt sai loovisik ka üksi hästi hakkama. Täna on projektide õnnestumine seotud paljuski tehniliste lahenduste mõistliku rakendamisega, kus tehnikutelt eeldatakse ka võimet kaasa rääkida ideede tasandil.

OSKA 2019. a etenduskunstide uuringus tehti ettepanek pakkuda tasemeõppe raames tehniliste töötajate väljaõppeks sobivaid spetsialiseerumisi ning selles suunas on koolid koostöös Eesti Etendusasutuste Liiduga nüüdseks ka liikunud. 2021. aasta sügisel alustas Tallinna Polütehnikumis esimene õpperühm lavavalgustehnikuid.

Endla Teater juht ja Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige Roland Leesment rääkis, et Tallinna Polütehnikumi lavavalgustehniku õppekava sisu on märksa laiem kui nimetus. Õpe koosneb kolmest põhimoodulist, millele lisanduvad üld- ja valikmoodulid. Valgustamise ja valgustehnika kõrval õpitakse elektrotehnikat ja elektripaigaldisi, et installeerida etendusasutustes elektrilisi lahendusi tänapäevastele ohutusnõuetele ja töömeetoditele vastavalt. Oluline roll on IT süsteemide moodulil, sest kõik etendusasutuse seadmed on tänapäeval juba nutikad IT-põhjaga masinad. Selline laiapõhjaline haridus võimaldab lõpetajatel tulevikus täita etendusasutustes erinevaid tehnilise töötaja rolle.

Tallinna Polütehnikumi õppealadirektor Helen Pärk lisas, et kooli on järgevatel aastatel ootamas ees põnev koostöö ka teiste audiovisuaal-tehnilisi töötajaid vajavate sektorite ja organisatsioonidega, kuid need kokkulepped on veel algusfaasis.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on valmistanud koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega ette valgustehnikute õppe läbiviimist, toetades kutsekooli nii õppemetoodika väljatöötamisel kui õppekava mehitamisel.

TÜ VKA etenduskunstide osakonna programmijuht Eve Komissarov tõi välja, et loovtehnilistel erialadel on TÜ VKA suund olnud alati nii üliõpilaste kreatiivsete võimete kui tehniliste pädevuste arendamine. Etenduskunstide ühendõppekava loomine suurendab erialade sünergiat, võimaldades erinevate erialade üliõpilastel omandada teiste erialade spetsiifilisi oskusi, mis tulevad eriti kasuks tulevikus väiksemates teatrikooslustes töötamisel.

Artikli koostas Siret Trull, Kutsekoja kommunikatsioonijuht. See ilmus 6. aprillil 2022 ajalehes Eesti Päevaleht. 

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valmisriietest loodud kollektsioon sai mullu ikoonilisel ERKI moeshowl eripreemia. FOTO: Eesti Kunstiakadeemia

EMTA lavakunsti osakonna lavastajaüliõpilane Margaret Sarv (paremal) oma bakalaureuselavastuse “Abel Sánchez. Ühe kire lugu” proovis.
Pildil ka näitlejad, vasakult: Argo Aadli, Märt Pius. Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater

Mart Koldits EMTA lavakunsti osakonna sisseastumise infotunnil. Foto: Joonas Kreuz

VAT Teatri “Netis sündinud”. Foto: Urve Mets