Mailis Reps: haridussüsteem peab mõtlema töökohtadele, mida veel olemas pole

“Peame looma töökohti maavarade teemadel, mida ei kaevandata või võimaliku kolmanda põlvkonna tuumaenergeetikast, kus pole veel tööandjat. Haridussüsteem peaks ette reageerima 6-8 aasta perspektiivis. Järgmise kümne aasta uuringud peaksid tegelema inimeste leidmisega, keda meil veel olemas pole,” ütles haridusminister Mailis Reps tööturu tuleviku teemasid lahkaval OSKA konverentsil.

Repsi sõnul peame kiiresti muutuvas ühiskonnas olema kohanemisvõimelised, kuid omama ka suuremat sihti ja perspektiivi. “Kui vaadata töö- ja õppimisvaldkondade ühendamise paradoksi, siis on selge, et ühelt poolt tahetakse Eestis parimaid lahendusi, parimaid lõpetajaid, aga teiselt poolt peavad ootused kiiretele muutustele tuginema põhimõttelistel otsustel. Seda ootust otsitakse üle maailma,” ütles Reps.

Haridusministri sõnul on OSKA toonud ühe laua taha erinevate valdkondade spetsialistid, kes muidu kohtunud ei oleks. “Mitmed OSKA ettepanekud vähendada valdkondi, mis on ühiskonnas äärmiselt populaarsed on pakkunud huvitavaid ja aeganõudvaid arutelusid. See näitab, et muutused on tulemas. Näiteks kui varem rääkisime peamiselt IT-valdkonna kaldumisest digitaalsele poolele, siis nüüd räägime üha enam inseneeriast,” ütles Reps ja lisas, et haridus- ja teadusministeerium ning koolid lähtuvad OSKA infost ja kuigi tekib vaidlusi, siis on uuringud pikkade plaanide aluseks.

Kaubandus ja tööstuskoja peadirektori sõnul on OSKA meeskond suutnud süsteemi arendada asjatundlikult ning viinud kokku osapooli, kes nii varasemalt kui ka tänasel päeval ei ole kõige ühtsematel seisukohtadel. “Loodan, et OSKA süsteemi arendus jätkub samamoodi nagu ta on siiani olud, edukalt koostöö vaimus ja selges vees, et meil oleks hea teadmine ja arusaam, kuhu liigume ja millised on tulevikuvajadused,” ütles Mait Palts.

Mida näitavad OSKA uuringud?

OSKA arendusjuhi Tiia Randma ja peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on kogemuse põhjal aru saadud, et eriti tähelepanelikult tuleb jälgida arengumuutusi. “Heaks näiteks on keskkonnaerialad, mida kümmekond aastat tagasi õpiti massiliselt, kuid nüüd on sisseastumine vähenenud kolm korda. Ka ärijuhtimise õppijaid on jäänud poole vähemaks,” ütlesid nad.

“Üldiselt võib öelda, et õpitakse liiga vähe tööstusega seonduvaid erialasid ning Eestis on puudu tehnoloogilistest oskustes. Kümne aasta prognoosi järgi jääb puudu kutseharidusega lõpetajatest. Kolmandik töökohti vajab kutsehariduse lõpetajaid, kuid neid on vaid veerand,” rääkis Randma tuleviku prognoosist.

Veel näitavad uuringud, et nooremaid tööealisi jääb aina vähemaks ning see tähendab, et on oluline läbi mõtestada, keda värvata ning koolitada kui noori pole. “Tõsi, kõrg- ja kutsekoolide jaoks on kõige raskem aeg läbi elatud, sest möödas on need põlvkonnad, kelle seas oli sisseastujaid kõige vähem,” lisas Randma.

Analüütikute sõnul on rõõm näha, et õpetajaks ja logopeediks õppijate arv on tõusuteel, kuid see arv pole siiski veel seal, kus oleks vaja. Uurijate sõnul ei ole OSKA võluvits, muutused vajavad aega, kuid on kitsaskohti, kus lahendused on pandud õiges suunas liikuma.

Suurimat krahhi on Tiiu Randma sõnul näha loodus- ja reaalainete puuduse osas. Nendel ametitel töötab palju inimesi, kes on juba väärikas vanuses, kuid kes ei saa töölt ära minna, sest noori tuleb peale liiga vähe. “Tänaseks on õppimisvõimalused laienenud ja probleem hakkab natuke lahenema, aga veel pole täielikult lahenenud. Lisaks ka elektri ja energeetika valdkond. Kui noored seda õppima ei lähe, siis ühel päeval meil pole kedagi, kes meile elektrit üle kannaks, et me saaksime siin kasvõi sellist üritust korraldada,” tõi Randma näiteid kitsaskohtadest.

Tööturu tulevik: uusi töötajaid on vaja otsida üle 35aastaste seast

Tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, aastaks 2027 on suurim vanusegrupp tööturul 35-39aastased. Ka vanemaealiste hõive tõuseb, juba praegu töötab 20% 70-74aastastest.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul ei ole noori piisavalt vanemaealiste töötajate asendamiseks ning robotid samuti nende tööd ära ei tee. “Meil kõigil tuleb töötada ja ka õppida kauem. Tööandjatel tasub oma töötajaid hoida ja arendada, samuti uute töötajate värbamisel vanust mitte takistuseks pidada,” julgustas Randma.

Tiia Randma ütles, et tehnoloogia areng muudab eelkõige töö sisu, mitte niivõrd ameteid. “Uue tehnoloogiaga hakkama saamiseks on vaja töötajatel aga end pidevalt täiendada ja vajadusel ümber õppida. Oluline ei ole mitte töötaja vanus, vaid soov tööturu vajadustega kaasas käia,” selgitas Randma.

OSKA tööjõuprognoosi järgi läheb pooltes ametites tulevikus vaja kõrgharidust ning 1/3 kutseharidust. Kõrghariduse omandab noortest pea pool, kuid kutsehariduse veerand. Seega oleks kutsehariduse lõpetajaid juurde vaja. Töökohti, kus saab hakkama ilma erialase hariduseta, jääb aina vähemaks.

Mailis Repsi sõnul on üks meie tänastest väljakutsetest olla strateegilistele investeeringutele atraktiivne. “Euroopa tasandil otsitakse tänu koroonaepideemia kogemusele strateegilistele investeeringutele uusi pesasid. Meil on nišše mida välja arendada tänu digikuvandile,” ütles Reps ja lisas, et digimaailm ei ole enam sama, mis aastaid tagasi. “Me ei kirjuta enam digioskustega koode, vaid oleme väärtusahelas loojad,” lisas Reps.

Repsi sõnul peab haridus vaatama tulevikku ja OSKA raportites võiks tulevikus tugevamalt sees olla ka need teemad, kuhu tööandjad ei saa sisendit anda, sest neid töökohti pole veel olemas. “Näiteks alternatiivtehnoloogiad, vesinik või personaalmeditsiin, ka kaitseteemad. Peame looma töökohti maavarade teemadel, mida ei kaevandata või võimaliku kolmanda põlvkonna tuumaenergeetikast, kus pole veel tööandjat. Haridussüsteem peaks ette reageerima 6-8 aasta perspektiivis. Järgmise kümne aasta uuringud peaksid tegelema inimeste leidmisega, keda meil veel olemas pole,” lisas Reps.

Artikkel avaldati Pealinnas 23.09.2020