Majandusteadlane: kõrgharidus vajab uut ja paindlikku lähenemist

“Tänane 3+2 süsteem on hakanud ajale jalgu jääma,” ütles majandusteadlane ja sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets, et kõrgharidus vajab uuemaid ja paindlikumaid viise. “Järjest populaarsust koguv trend tasemeõppes on õpetada teatud eriala inimestele, kes on varem midagi muud õppinud. Täna on ettevalmistamisel psühholoogia mittepsühholoogidele, juura mitte juristidele jne.”

Täiskasvanud õppijate arv on tõusnud nii kutse kui kõrghariduses. Kutsehariduses õppis 2019-2020. õppeaastal üle 30. aastaseid õppureid 30%. Kõrghariduses on noorte õppurite arv vähenenud, kuid täiskasvanute arv jäänud enamvähem samaks.

Elukestva õppe vaatest on hea tõdeda, et Eesti inimesed peavad enda täiendamist oluliseks, kuid kuidas peab haridus muutuma, et rohkem noori jõuaks tööturule?

Kõrgharidus vajab paindlikke lahendusi

Majandusteadlase ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa sõnul seisavad lisaks kutseõppele muutused ees ka kõrghariduses. “Tänane 3+2 süsteem on hakanud ajale jalgu jääma. Näeme, et enamik eestikeelses magistrikavas õppivaid tudengeid töötab samal ajal ja otse magistriõpingutesse minemine ei toimi, sellepärast on meil ka tsükliõpe,” ütles Eamets.

Kõrvale on vaja uuemaid ja paindlikumaid viise. “Näiteks üheaastane magistrikava neile, kel on juba magistrikraad olemas või üheaastane magistrikava inimestele, kel on olemas bakalaurusekraad ning kellel on oma erialal piisavalt pikk kogemus,” lisas Eamets.

Teadlase sõnul on täiesti uus ja tulevikuvaatav süsteem ka nanokraadid. “Selle järgi saaksid inimesed võtta paarikuiseid mooduleid ning selle tulemusena omandada mingi perioodi jooksul magistrikraad. Kindlasti on õhus küsimus, kuidas tagada sellise süsteemi puhul kvaliteet ja mis on see aeg, mille jooksul lubame inimestel oma magistrikraadi kokku panna,” rääkis Eamets tulevikulahendustest kõrghariduses.

“Järjest populaarsust koguv trend tasemeõppes on ka see, et üritame õpetada teatud eriala inimestele, kes on varem midagi muud õppinud. Täna on ettevalmistamisel psühholoogia mittepsühholoogidele, juura mitte juristidele jne,” ütles Eamets, kuid lisas, et uued vormid on midagi sellist, mida peaks ka seadusandlus toetama. “Täna ei saa paljusid asju teha, sest seaduseraamid tulevad ette,” lisas dekaan.

Täiskasvanud õppur on teadlikum

Ühelt poolt peab haridus vastama tööturu vajadustele, kuid teisest küljest on oluline ka elukestev õpe ja inimeste valikuvabadus. Kui suur peaks vabadus olema ning kuidas saada tööturule rohkem kutsekoolide lõpetajaid?

Eametsa sõnul oleme liialt kinni selles mõttes, et haridus peab kindlasti vastama tänasele tööturule. Ühelt poolt on õige, et inimene peab töö ja leiva saamiseks läbi mõtlema, mida õppida, kuid oluline on vaadata suuremat pilti. “Kui ütleme praegu, et meil on vaja ainult neid erialasid, siis kinnitame praegust majandusstruktuuri, aga meil oleks seda vaja muuta. Kui me ei tekita tulevikku vaadates töötajate varu, siis ei juhtu kunagi, et siia tuleb üks suur rahvusvaheline korporatsioon,” ütles Eamets.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Petersoni sõnul näevad nad kutseandjana, et täiskasvanud õppija on tööturuks rohkem valmis kui äsja põhikooli lõpetanu, kuid samas ei teata täpselt, mis ajendil keegi on täiskasvanudõppesse läinud ja kas ta ka tööturule jõuab.

Kõrgharidusega kutseõppur Piret Jeedas on käinud peale ülikooli end mitmes kutseõppeasutuses täiendamas. Tema sõnul näeb ta enda ja kaasõpilaste pealt, et üldjuhul on täiskasvanud sisemiselt motiveeritud, uudishimulikud ja pühendunud, sest nad on kooli astudes väga teadlikud. “Aktiivne õppimine mõjutab inimese üldist toimetulekut ühiskonnas. Kui vaatame uut haridusstrateegiat, siis esimene suur fookus on see, et inimene tuleb elus toime. Haridus peab seda toetama väga erinevates vormides,” ütles Jeedas.

Kutseõppur lisas, et tema eeskujul on mitmed inimesed läinud samuti kutsekooli, selle edukalt lõpetanud ning paljud on õpitut ka oma tööga kombineerinud. Jeedas ise ei ole karjääripööret teinud. “Näen selle hariduse mõju oma igapäevaelus ja võib-olla teen muutuse kümne aasta pärast. Pigem olen aga rohkem valmis muutusi tegema, sest olen pidanud kohanema erinevates õpikeskkondades,” ütles Jeedas.

Räpina aianduskooli direktor Kalle Toomi sõnul peab täiskasvanud inimene õppima, sest nii areneb ka ühiskond. “Täiskasvanud inimene teeb valikuid palju teadlikumalt. Loome teatud valmisolekut. Kui täiskasvanud inimene õpib midagi juurde, siis ta võib seda kombineerida oma tööga ning sealt võib sündida uus kvaliteet. Inimene, kel on suurem oskuste ja teadmiste pagas on vabam oma tegevusala valima kui ta ühel hetkel soovib teha karjääripööret või võtta kõrvalkarjäär,” ütles Toom.

Kas kutseõpe peaks muutuma tasuliseks?

Indrek Petersoni sõnul on täna küsimus selles kui palju võiks kutseharidus olla vaba valiku võimalus ja kui palju peaks see olema riiklikult suunatud. “Küsimus on ka motivatsioonis, kui on vaja väga õppida, siis olen nõus huvihariduse eest ka maksma. Täna on küsimus, kes selle kinni maksab. Tänane kutseharidussüsteem ei vasta tööturu vajadustele ja seda saab rahaliselt motiveerida või suunata,” ütles Peterson.

Raul Eametsa sõnul ei saa tasuta hariduse puhul inimene ega tööandja õppuri eest maksta ka siis kui tahetakse. “See on riigi seisukohast jabur, et loobume erarahast,” ütles Eamets. “Kui vaatame täiendkoolitusi laiemalt, siis toimub kooreriisumine. Need, kes on aktiivsed ja muidu tublid käivad koolitustel ja need, kes on madalapalgalised ja teevad väiksemaid töid ei saa seda endale lubada. Siin on riigi roll meetmetega tugevalt sees.”

OSKA vanemanalüütik Siim Kruselli sõnul on keeruline tõmmata piiri hobiõppe ja kutseõppe vahele, sest inimene, kes läheb kutsekooli esialgu oma aias toimetamist õppida, võib mõne aasta pärast omada firmat, mis tegeleb sama valdkonnaga.

Indrek Petersoni sõnul peaksime leidma mõistlikkuse piiri, mitu ringi haridust on mõistlik tasuta omandada. “Täna kuuleme palju, et valida võib veel ja peaasi, et ükskord oma tee leiad. Mulle tundub, et paljud noored satuvad mugavustsooni ja jäävadki otsima. Kuvand ei peaks olema ainult see, et läbi elu otsime ja täiendame, vaid suund võiks olla ka see, et täiendan end oma valdkonnas, aga kuni tööperioodi lõpuni,” ütles Peterson.

Raul Eametsa sõnul elukestvaid ameteid tulevikus pole. “Sellele, et inimene ei saaks lõpmatult valida, on lihtne lahendus: esimene haridus on tasuta ja edasi tuleb inimesel maksta. Kui on raha, et end kuni surmani koolitada, siis miks me seda keelame,” lisas Eamets.

Artikkel on kirjutatud OSKA ekspeditsiooni paneeldiskussiooni “Kariderohkes lahes: täiskasvanud õppija tasemeõppes” põhjal ja avaldatud Pealinnas 24.09.2020