UudisedEesti tööturg vajab erialase haridusega töötajaid, pooltel lähikümnendil tööturule sisenejatel võiks olla kõrg- ning kolmandikul kutseharidus. Samavõrd oluline on, milliseid erialasid õppida ja õpetada, et omandatud oskustest ka tulevikus tööturul kasu oleks, kirjutab Äripäevas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Euroopa oskuste ja töökohtade uuringu järgi on Eestis töökohtade, töötajate oskuste ning omandatud hariduse lõhed ühed suurimad Euroopa Liidu riikide võrdluses.
Pilet tööellu
Kõrg- või kutsekooli õppima minek on õppijale tahes-tahtmata suur investeering. Isegi kui õppemaksu tasuma ei pea, on vaja võtta õppimiseks aega ja pingutada ning teha kompromisse pere, sõprade, huvialade ja töö arvel. Seetõttu on loomulik õppija ootus, et eriala omandades tehtud pingutus ka ära tasub ning inimene leiab end värskelt omandatud teadmiste-oskustega ühiskonnas ja tööturul oodatuna, mitte varupingilt või lohutusvoorust.
Loomulikult ei ole tööeluks ettevalmistamine kõrg- või isegi kutsehariduse ainus eesmärk, kuid moel või teisel peab iga inimene elus leiva lauale saama. On parim nii inimesele kui ka ühiskonnale, kui seda saab teha tegevusega, mida inimene oskab ja armastab. Õpitud eriala peaks andma n-ö toimiva pileti tööellu, kus saab aja jooksul oma võimeid, teadmisi ja oskusi järjest edasi arendada.
Haridustasemelt ülekvalifitseeritute osakaal (üle 20%, noorte seas veelgi enam) on Eestis ELi riikide võrdluses suurimate seas, kuid samas oli uuringu järgi Eestis suurim osakaal (15%) ka neid, kel ei ole oma tööks piisavalt teadmisi-oskusi. Lausa 40% hindas, et nende teadmiste ja oskuste pagas ei olnud viimasele töökohale asudes piisav. See mõjutab negatiivselt nii töö efektiivsust kui ka töökoha turvalisust ja palka. Hariduse, oskuste ja töö kehv kooskõla toob sageli kaasa nii väiksema rahulolu tööga kui ka kehvema töötasu.
OSKA uuringutes analüüsitakse tuleviku töökohtade ja töötajate oskuste vajadust järgmisel 5-10 aastal ning tehakse ettepanekuid haridussüsteemile, kuidas neile muudatustele paremini vastata. Uuringute tulemuste põhjal saab kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat ning suurendada tööturu vajaduste ja hariduses pakutava kooskõla.
Pehmeid erialasid on ka vaja
IT-sektori pidev nälg lisanduvate töötajate järele on laialt teada, kuid head töö leidmise võimalused on ka inseneridel, mehhatroonikutel jt teistel tehnikaerialade lõpetajatel nii kutse- kui ka kõrghariduses, samuti näiteks andmeanalüütikutel, logopeedidel ja eripedagoogidel, reaalainete õpetajatel ning koolipsühholoogidel, õdedel, hooldustöötajatel, sõidukijuhtidel, hoonete tehnosüsteemide lukkseppadel ja konstruktsioonide ehitajatel.
See ei tähenda, et pehmeid erialasid ja sotsiaalteadusi vaja ei oleks. Kultuuri ja loomemajandusse, toidu ja vaba aja veetmisega seonduvatele aladele, erinevate teenuste osutamisse ning sotsiaalhoolekandesse tuleb töökohti lähitulevikus juurde. Kuid sageli on need ka õppijate seas populaarsed valikud, nii et lõpetajaid saab kokkuvõttes oluliselt enam, kui neile erialast tööd jagub. Võrreldes õppijate ja töökohtade proportsioone, kipub töötajate puudujääk olema pigem tehnika ja tehnoloogiaga seotud erialadel.
See paistab välja ka selle aasta sisseastumiskonkursside statistikast: enim soovijaid ning tihedamad konkursid olid ärinduses, halduses ja juhtimises, disainis, raamatupidamis-ja finantserialadel, keskkonnakaitses ja -korralduses, personalitöös, psühholoogias, reklaaminduses ja suhtekorralduses, õiguses; kutseõppes näiteks autoremondi erialadel, aianduses ja siseviimistluses. Paljud neist erialadest on olnud koolides populaarsed ja rohkete õppijatega juba aastaid. Seetõttu on tööturul selle haridusega inimesi palju ning praegused töökohad juba hõivatud suhteliselt noorte inimestega. Uutel tulijatel on sellevõrra keerulisem jalga ukse vahele saada ning osa lõpetajaid erialast tööd ei leia.
Suured käärid
Näiteks psühholoogiat soovis õppima asuda üle 800 tudengikandidaadi, kuid tööturg vajab neid aastas umbes 70. Geenitehnoloogiks saada soovijaid oli kahe ülikooli peale kokku 300, samas vee- või keskkonnatehnika insenerierialadele kandideerijaid alla 50. Uusi matemaatikaõpetajaid oleks igal aastal vaja üle 60, kuid Tartu ülikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialale esitati sooviavaldusi vaid 26. Ainult 10 sisseastumisavaldust laekus Tallinna ülikooli loodusteaduslike ainete õpetaja erialale, kusjuures neidki õpetajaid oleks igal aastal vaja juurde sama palju kui matemaatikaõpetajaid.
Sotsiaaltöös tulevikus küll hõive kasvab, juurde on vaja nii hooldajaid kui ka kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid, kuid ometi tõi OSKA uuring välja, et kõigile kõrgharidusega lõpetajatele sobivaid töökohti ei jagu. Samas hooldajatest, kelleks saab õppida kutseõppes, on tööturul väga suur puudus. Kuna sotsiaaltöö erialad on kõrgkoolides olnud õppijatele aastaid levinud valik, on isegi hõive kasvu arvestades lõpetajaid märkimisväärselt enam kui tulevikus töökohti.
Õnneks on sisseastujate seas populaarsed ka mitmed erialad, mille lõpetajad on tööturul väga otsitud, nagu IT-erialad, eripedagoogika, robotitehnika, arstiteadus.
On ka erialasid, näiteks kokk, pagar, rätsep, kliiniline ja koolipsühholoogia, mis on õppijate seas väga populaarsed, kuid tööandjatel on sellegipoolest raske töötajaid leida. Siin on ilmselt probleemiks töötingimused: palk, füüsiline ja vaimne koormus, töökeskkond, ligipääsetavus, graafik vm.
Töötingimuste sobivus on seda olulisem, et aina enam töötavad ka vanemaealised, erivajadustega inimesed, väikelaste vanemad jt. Seetõttu ongi võimalik, et kuigi tööealisi on viimase kümne aastaga jäänud üle 30 000 võrra vähemaks, on tööga hõivatute arv samal ajal pidevalt kasvanud. Muidugi on siin kaasa aidanud ka kasvanud sisseränne.
Keskeas tasemeõpe on levimas
Üha tavapärasemaks muutub, et 40ndate piirimail või hiljemgi minnakse taas tasemeõppesse õppima, et ennast täiendada ja oskusi värskendada või eriala vahetada. Vajadus selle järele kindlasti on, kuna paljude inimeste haridus on omandatud aastakümnete eest, kuid majandus ja töökohad on selle aja jooksul läbi teinud tohutu muutuse. Ka Euroopa oskuste ja töökohtade uuringu järgi oli Eestis võrdluses teiste Euroopa riikidega enim neid töötajaid, kes hindasid just oma tehnoloogia-alaseid oskusi vananenuks. Nii on mõistetav, et kutseõppes on möödunud õppeaastal täiskasvanud õppijaid juba 40%, kõrghariduses 29%.
Samas võib inseneri- jm tehnilistele erialadele õppima minek tunduda vanuses, kus reaalainete õppimisest on möödunud aastaid, ületamatult keeruline. Seetõttu jõuab tehnilistele erialadele, mis oleks erialavalikuna just perspektiivikad, täiskasvanuna kooli tagasipöördujaid vähe.
Lisaks ühiskonna ja majanduse kasule on ennekõike õppima asujate suhtes aus, kui koolides pakutav on töömaailmaga paremas vastavuses. Õppimisvalikuid tehes tasub end kurssi viia ka tulevikus tööturul toimuvaga. OSKA uuringute info põhjal saab teha targa karjäärivaliku, vt täpsemalt haridusportaalist haridusportaal.edu.ee/oska.
