Uudised
Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA, mis koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes, korraldas Covid-19 eriuuringu.
Eriuuringuga hinnati, mil määral mõjutavad koroonakriisi põhjustatud muutused ühiskonnas ja majanduses Eesti tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu ja -oskuste vajadust eri tegevusaladel. Välja selgitati ka olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendusja ümberõppe kavandamiseks.
Tööhõive ka edaspidi languses
2020. aasta juunist novembrini läbi viidud uuringus vaadeldi Covid-19 põhjustatud muutuste mõju tööturu trendidele nii lühiajalises (1-2 aastat) kui ka keskpikas (kuni 10 aastat) vaates.
Covid-19 kriis on tööhõivet oluliselt vähendanud: võrreldes aasta varasemaga töötas 2020. aasta III kvartalis 25 000 inimest vähem. Tänavu võib tööpuudus kasvada, hõive langust võib oodata ehituses ja tööstuses.
Palju töökohti kadus valdkondades, kus töötavad eelkõige noored: teenindus, majutus, toitlustus, turism. Neis valdkondades pole oodata tööhõive kiiret taastumist. Noorte tulevast tööelu võib mõjutada ka see, et distantsõpe ei võimalda neil omandada oskusi parimal tasemel.
Tööhõive langus võib oodata ka vanemaealisi, sest digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab kohanemisvõimet ja kiiret täiendusõpet.
Töötajate arv kasvas IKT ja finantsvaldkonnas, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, avalikus halduses ja hariduses.
Töötu pole valmis ametit vahetama
Viiruskriis on kaasa toonud plahvatuslikult kasvanud vajaduse täienduskoolituste järele. Juurde oli vaja õppida digitehnoloogia, riskijuhtimise ja -analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ja koostööoskusi, oluliseks on muutunud teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest.
Kriis on hoogustanud tööülesannete mitmekesistumist ja nõudnud töötajatelt suuremat valmisolekut täita senisest erinevaid tööülesandeid. Senisest enam pakuti töötajatele ka organisatsioonisisest ümberõpet. Lähitulevikus lähevad hinda keskkonnateadlikule majandamisele üleminekuks vajalikud oskused.
Paljudes valdkondades – tööstus, IKT-sektor, põllumajandus, sotsiaalvaldkond, tervishoid ja haridus – on jätkuvalt raske töötajaid leida. Töötud ei ole tihti valmis vahetama ametiala ja töövaldkonda, olgu siis psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või mainega seotud põhjustel.
Tööstuses tööle asumiseks vajalikku tehnilist väljaõpet korraldada on aeganõudev ja kulukas. Üheks suuremaks proovikiviks saab tõenäoliselt ümberõppe pakkumine põlevkivienergeetika vallas töötajaile.
Täienduskoolitusi hädasti vaja
Majutus-, toitlustus-, turismi- ja teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe nt sotsiaal-, tervishoiu- ja kinnisvaravaldkonnas töötamiseks, loovisikud võiksid kaaluda oma erialal õpetaja või koolitajana tegutsemist. Teenindussektori töötajatele võiks sobida ümberõpe teiste valdkondade klienditoeks, spaateenindajatele hooldustöötajateks, raamatupidajad saaksid ümberõppe toel liikuda IKT-sektorisse. Igal juhul tasub olla ümberõppeks valmis ja avanevaid võimalusi ära kasutada.
Pakutavad koolitusvõimalused tasub ära kasutada – kunagi ei tea, millistest oskustest-teadmistest võib järgmisele töökohale kandideerides kasu olla. Vida Press
KRISTJAN ARRAS
Artikkel ilmus Õhtulehe Koolituse lisas 23. märtsil 2021.
