Uudised
Eestit ootab ees inseneride ja teiste töötleva tööstuse spetsialistide põud, mis vajab kiiret lahendust riigilt ja ettevõtjatelt, vastasel juhul kannatab tööstuse areng ja seeläbi riigi maksutulu. OSKA töötleva tööstuse lähituleviku töökohtade ja oskuste vajadusi analüüsinud uuringust selgub, et lähikümnendil jääb puudu 2/3 inseneridest, kirjutavad Ave Ungro (OSKA uuringujuht) ja Rain Leoma (OSKA andmeanalüütik).
Praegu töötab Eesti tööstuses umbes 25 000 juhti, inseneri ja spetsialisti. Järgmise kümne aasta jooksul on vaja koolitada umbes 8 700 uut spetsialisti. Nendest 66% asendamaks pensionile minevaid töötajaid ning kolmandik uutele potentsiaalsetele loodavatele töökohtadele. Potentsiaalsetele töökohtadele sellepärast, et kui pole kõrgtehnoloogiliste oskustega inimesi, kes neid töökohti täidaksid, siis töökohti luua ei saa.
Ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku tööjõuvajadusest
Tööstus vajab keskmiselt umbes 775 uut tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialisti aastas. 2018/2019 õppeaastal koolitati tööstuse jaoks umbes 285 spetsialisti, kellest 246 oli uus tööjõud ning 39 juba töötavad täiskasvanud, kes tõstsid oma kvalifikatsiooni või õppisid ümber. Lõpetajaid jagus vaid umbes 1/3 tööstuse tööjõuvajaduse katmiseks. Kõrghariduses on tehnikalaade ning tootmise ja töötlemise õppesuuna lõpetajate arv märksa väiksem kui töötleva tööstuse uue tööjõu vajadus. Esiteks tuleb suurem osa olemasolevaid töötajaid pensionile siirdumise tõttu asendada ja teiseks pole tehnikaerialad noorte seas populaarsed. Kokku on bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse ja integreeritud õppesse vastuvõetute hulk viimase viie aastaga vähenenud 4%. Suurim langus on tabanud aga just tehnika, tootmise ja ehituse õppesuunda, kus vastuvõetute arv vähenes umbes veerandi võrra. Suurest asendusvajadusest ning madalast populaarsusest tingituna on ka kõige suuremate pingutuste korral raske eeldada, et töötleva tööstuse vajadust kõrgharidusega uue tööjõu järele oleks võimalik katta ainult Eesti noortega.
Puudu jääb tootearenduse ja tootmisprotsesside automatiseerimise oskustest
Küsimus ei ole ainult inimeste arvus, vaid ka nende kvalifikatsioonis ning oskustes. OSKA töötleva tööstuse uuring tõi välja vajaduse muuta tuleviku töökohad kõrgtehnoloogilisemaks. Seega on juurde vaja insenere, kes osalevad aktiivselt nii tootearenduses kui tööstusseadmete ning seadmeparkide arenduses. Töökohtade automatiseerimises on Eestis praegu esirinnas puidu-, toiduainete- ning trükitööstus, kuid arenguruumi jagub neissegi. Samal ajal on enamik tööstusharusid, nt rõivatööstus, väga suure materjaliteaduse ja -tehnoloogiate rakendamise vajaduse ning potentsiaaliga, arvestades ees ootavat rohepööret. Inseneride tulevikuoskuste pagasisse peavad lisaks erialastele oskustele kuuluma ka head üldoskused ning hoiakud nagu meeskonnatöö – ja suhtlusoskus, kohanemisvõime, analüüsioskus, eneseväljendusoskus, õppimisvõime, initsiatiivikus ning loovus.
Mida suurem spetsialistide osakaal tööstuses, seda rikkam riik
Lahenduse leidmine on oluline mitte ainult ettevõtjate vaid ka riigi ja ühiskonna jaoks. 2018. aastal Geomeedia poolt läbiviidud uuring näitas, et mida suurem on spetsialistide osakaal töötlevas tööstuses, seda suurem on riigi sisemajanduse kogutoodang. Tulemus on väga loogiline, sest rikkamates riikides on kõrgema lisandväärtusega tootmise etapid. Eesti pika perspektiiviga eesmärk on jõuda elatustasemelt rikkamatele riikidele järele. Ilma piisava arvu insenerideta on seda keeruline saavutada. Eestisse pole mõtet tuua kõrgema lisandväärtusega tootmist, kui siin pole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu.
Lahendusteed tööjõukriisi leevendamiseks
Inseneride puudust peaks lahendama terviklike, avaliku ja erasektori koostöös loodud meetmetega. Näiteks võiks ellu kutsuda tõhusalt toimiva Inseneriakadeemia, mis looks eelduse inseneeria arendamise abil majanduskasvu saavutamiseks. Programmi peaks välja valima fookusõppekavad ja arendusprojektid ning looma meetmed teadustegevuse ning inseneeria õpetajate ja õppejõudude väljaõppeks. Inseneriakadeemia saaks viia tööstuse inseneriõppe uuele kvaliteeditasemele, mis omakorda meelitaks erialadele rohkem noori õppureid. Kindlasti omaks positiivset mõju ka Inseneriakadeemia ja IT-akadeemia koostöö, sest mõlema eesmärgid toetavad tööstuse automatiseerimist ja digitaliseerimist. Inseneriakadeemia saaks keskenduda konkreetselt tööstuse tootmise ja tehnoloogia ning tootearendusele.
Noori oleks vaja suunata inseneeria juurde juba maast madalast. Uuringus on üheks lahendusteeks pakutud MATIK-õpe kui võimalus, kuidas juba mudilaspõlvest alates tööstuses olulisi oskusi arendada. MATIK-õpe on integreeritud probleemõpe, kus ülesandeid lahendatakse matemaatika, loodus- ja reaalainete, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide tundmist kombineerides. Lisaks alusteadmiste omandamisele aitab MATIK-käsitlus arendada ka hetkel puudulikke üldoskusi nagu kohanemisvõime, valdkondadeülene koostöö- ja meeskonnatööoskus ning loovus.
Töötleva tööstuse tööjõukriisi lühiajaliseks lahendamiseks on vajalikud automatiseerimise ja digitaliseerimise toetusmeetmed ning ka välisspetsialistide senisest suurem kasutamine. Tööandjad on nimetanud töörännet võimalusena spetsialistide puuduse leevandamiseks. Kõige olulisem on silmas pidada, et ühiskondlik vajadus parimal võimalikul moel kombineeruks – ühiskond vajab sidusust, mistõttu peaks vältima rändeprotsessidest tulenevaid lõimumisprobleeme, aga samas vajab Eesti ühiskond ka edukat, kõrgtehnoloogilist ja arenduskeskset töötlevat tööstust, mille mootoriks ei ole seadmed, vaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajad.
Artikkel on koostatud OSKA uuringu põhjal, kus analüüsiti töötleva tööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust lähikümnendil ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.
Artikkel ilmus aprillikuu Directori ja Inseneeria ajakirja ühisnumbris
