Uudised
Eesti farmaatsiatööstusel on suur potentsiaal lähikümnendil teadus-arendustegevust ja tootmist laiendada. Praegu suhteliselt väikese töötajate arvuga sektoris võib see tähendada 70% hõive kasvu, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Eestis on tärkamas maailmatasemel ravimiarendus. Hoogustunud on digimeditsiini, biotehnoloogia, suurandmete ja geneetiliste andmete kasutamine ning koos sellega on ettevõtted hakanud tegema uute arenduste ja tootmise laiendamise plaane.
„Farmaatsiatööstusettevõtted paistavad silma kõrgtehnoloogilisuse, innovaatilisuse ja ekspordile orienteeritusega, mis tähendab, et kõik eduka tööstusvaldkonna kriteeriumid on täidetud,“ ütles OSKA uuringujuht Riina Tilk. „Samas on Eesti ravimitööstusel keerukas konkureerida muu maailmaga toodangu hindade ja mahtude osas. Kohalik tööjõud ei ole enam odav ning tootmise kulusisendid on kõrged, mis teeb Eestist võrreldes mitmete teiste riikidega kallima tootmiskeskkonna.“
Riina Tilga sõnul näevad eksperdid, et Eestile võiks konkurentsieelise anda teenusepakkumine ravimite arendusprotsessi kitsamates etappides ning keskendumine keerulisematele ja teadmusmahukamatele tegevustele. Näiteks saab arendada toimeaineid, mille ravimvormi väljatöötamine, registreerimine ja turustamine jääb välismaistele koostööpartneritele. Samuti saab sünteesida uusi toimeaineid, uurida nende omadusi või pakkuda laboriteenuseid ning kvaliteedi- ja stabiilsusuuringuid rahvusvahelistele farmaatsiafirmadele.
Tööjõudu on juurde vaja
OSKA uuringust selgub, et 2023. aasta seisuga töötas Eesti farmaatsiatööstusega seotud põhikutsealadel u 600 inimest. Teadus- ja arendustegevuse ning tootmise laienedes võib hõive järgmise kümne aasta jooksul kasvatada 70%, arvuliselt tähendab see u 400 inimese lisandumist. Lisaks on vaja u 135 töötajat võimalike pensionile jääjate asendamiseks.
Kasvuvajadust prognoositakse kõigil põhikutsealadel. Suurim on täiendava tööjõu vajadus oskustöötajate kategoorias. Juba praegu napib kutseharidusega ja heade käeliste oskustega laborante. „Eestis on võrreldes muu maailmaga märkimisväärselt rohkem magistrikraadiga laboritöötajaid, mis viitab tööjõuressursi ebaefektiivsele kasutamisele ning soodustab töötajate voolavust,“ ütles OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
Ta tõi välja, et laborandiõpe on praegu tugevalt regionaalne, piirdudes vaid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega, kus õppetöö toimub osaliselt vene keeles ning keskendub rohkem põlevkivitööstusele.
OSKA ettepanek on leida tööandjate ja koolide koostöös lahendused kutseharidusega laborantide õppevõimaluste laiendamiseks. Seda enam, et laboritöö universaalsete baasoskustega inimesi vajatakse ka teistes valdkondades – nt tervishoiusektoris, keskkonna valdkonnas, põllumajandus- ja toiduainetööstuses, teimimise ja analüüsiteenuste valdkonnas jne.
Spetsiifilisi oskusi napib
Kuigi farmaatsiatööstusele sobiva kõrgharidusliku ettevalmistusega inimesi on Eestis piisavalt, on siin murekoht spetsiifiliste oskuste puudujääk. „Vajaka on farmaatsiateadmistega ning ravimiarenduse ja ‑tootmise tervikvaatega spetsialistidest. Ravimiteaduse alast teadmist saab omandada üksnes Tartu Ülikooli proviisori õppes, ent õpe on apteegikeskne ning farmaatsiatööstusesse jõuab eriala lõpetanuid vähe,“ rääkis Riina Tilk.
OSKA soovitus on kujundada õppekava paindlikumaks 3+2 bakalaureuse ja magistriõppeks, kus magistriastmes oleks võimalik spetsialiseeruda ka ravimiarendusele ning kuhu võivad kandideerida ka teiste loodusteaduste erialade lõpetajad.
Nagu muudes tööstusvaldkondades, nii ka farmaatsiatööstuses tuntakse puudust inseneridest. Uuringus tõdetakse, et keemia ja sellega seotud erialade õpetamine Eesti kõrgkoolides on pigem akadeemiline ja teadusele orienteeritud, jättes tähelepanuta tööstusinseneeria ja inseneriteaduse praktilise rakenduse aspektid. Seetõttu on keemia- ja farmaatsiatööstusettevõtted sageli sunnitud inseneeriaga seotud kompetentsi välismaalt sisse ostma.
Tutvu OSKA uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus“ SIIN.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
