UudisedInseneri, disaineri ja turundaja senisest parem koostöö võiks viia lisandväärtuse kasvu ja uute ärimudeliteni, mis omakorda võimaldavad ettevõtjatel palgataset tõsta ning meelitada siia töötajaid ka Lääne-Euroopast, kirjutab OSKA vanemanalüütik Siim Krusell Äripäevas.
Ettevõtjate sõnul on viimastel aastatel töökäte nappus pärssinud nii ettevõtete kasvu kui ka isegi tootmise jätkamist. Ettevõtjad viitavad ka tootmise ja seega tulude viimisele teistesse riikidesse, kui sisserännukvoote ei suurendata. Mõnevõrra vähem räägitakse sellest, et töötajaid ei jagu praeguse pakutava palgataseme juures ja seda praktiliselt kõigis sektorites. Kui see nii ei oleks, tekiks õigustatud küsimus vaba tööjõuturu funktsioneerimise kohta Euroopa Liidus, kuna saab ju tuua ehitajaid või insenere kasvõi Soomest. Soomlasi töötab Eestis küll, aga eestlasi Soomes senimaani kordades enam.
Lihtne öelda, raske teha
Lihtne on ettevõtjatele öelda, et makske siis rohkem palka, muutke ärimudeleid ning müüge kallimalt. Enamik ettevõtjaid võtaks rõõmuga vastu retsepti, kuidas seda kõike kohe teha.
Kohe aga ei juhtu midagi ja tulemusteni jõudmiseks läheb mõnikord mitu aastat või enamgi. Hea näide on tipprežissööri Chris Nolani valik oma uue filmi võttepaigana Tallinna kasutada, mis on ka Eesti filmitegijate aastatepikkuse töö tulemus. Ka meie IT-sektori ja paljude teiste ettevõtete edu ei ole tulnud kiiresti.
Kutse- ja kõrghariduses õpetatava planeerimisel tuleb samuti vaadata tulevikku, mitte lahendada praegusi probleeme. Muidu jäämegi neid lahendama ja oleme igavesti sabassörkija rollis.
Eesti tuleviku tööjõu ja oskuste vajadust analüüsivate OSKA uuringute põhjal on tulevikus juurde vaja eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialiste, tehnikuid ja mehhatroonikuid, insenere ning äri- ja andmeanalüütikuid. Neil erialadel ei ole piisavalt lõpetajaid tuleviku töökohtade täitmiseks.
Tulevikutöötaja on mitmekülgne
Tuleviku erialasid ja oskusi analüüsides selgub, et nii kõrg- kui ka kutsekoolide õppe sisu ja meetodeid on vaja praktilise tööeluga paremini siduda. Ideaalse tulevikutöötaja teadmised on interdistsiplinaarsed – tal on süvateadmised vähemalt ühel alal ning oskus mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi alasid. Lisaks väga headele erialastele oskustele ning oma eriala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tundmisele tuleb edukalt toime tulemiseks osata ka teha meeskonnatööd, lahendada probleeme, kriitiliselt mõelda, selgelt esineda jmt.
Ka teised tulevikutöö uurijad, nt McKinsey instituut ja OECD toovad välja, et tehisintellekti, robootika, infotehnoloogia ning automatiseerimise areng vähendab vajadust manuaalsete ja rutiinsete tööülesannete järgi senises mahus. Töökohtade arv tööstuses kahaneb, kuid teenuste pakkumises kasvab. Keeruline on automatiseerida loomingulise intelligentsi ja originaalse ideeloomega seotud töid, samuti tööülesandeid, mis eeldavad empaatiat, inimlikku suhtlemist ja nõustamist ning kus on vähe rutiini.
Tulevikus on meil rohkem vaja ka näiteks disainereid ja turundajad, kes tõsi küll, kasutavad üha paremaid tööriistu ja tehnilisi lahendusi, mis tööd kiirendavad. Samas vajadus uue toote või teenuse idee väljamõtlemiseks jääb. Kasvav vajadus teadmiste interdistsiplinaarsuse järele võiks aga väljenduda kasvõi selles, et head keele ja kultuuri asjatundjad, kellele omal erialal töökohti ei jagu, võiksid juurde õppida turundust ja müügioskust ning edukalt läbi lüüa näiteks ekspordijuhtidena.
Kuidas klaaslaest läbi murda?
Tulles aga tagasi töökäte vähesuse juurde, mis mitmel elualal tingitud suutmatusest konkurentsivõimelist palka maksta või soovitud töötingimusi pakkuda, siis Eesti majanduse võimele klaaslaest läbi murda võiks oluliselt kaasa aidata järgnev. See on mitte ainult praeguste ja tulevaste koolilõpetajate erialane rakendumine, vaid veelgi enam mitmekesiste, teineteist täiendavate ja terviklike meeskondade kasutamine. Sellises meeskonnas tegeleb näiteks insener tehnilise vastupidavuse ja toimivuse, disainer tarbija ootustele vastavuse ning turundaja ja müügijuht toote või teenuse müümisega sellise hinna eest, mis kokkuvõttes võimaldab Eesti palgataset tõsta ja siia tööle meelitada Euroopa Liidu riikide töötajaid. Sellist koostööd võiks juba harjutada ka õppe käigus, olgu siis kutse- või kõrgkoolides või miks mitte ka kutse- ja kõrgkoolide õppurite ühistegevustena.
Teema üle arutletakse edasi Arvamusfestivalil. Kutsekoda korraldab Arvamusfestivali esimesel päeval, 9. augustil Paides tulevikutöö ja hariduse aladel kaks arutelu, kus räägitakse inseneride järelkasvu nappusest ning ka sellest, kas üldse igale koolilõpetajale peaks jaguma erialast tööd.
