Uudised
Vajadus sotsiaalteenuste järele kasvab, aga tööjõupuudus on juba kohal. Sotsiaaltöötajad vajavad täiendkoolitusi, supervisiooni ja vaimse tervise hoidmise abi, kirjutab OSKA uuringujuht Katrin Pihl.
Sotsiaaltöö valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tugevalt sotsiaal-demograafilised muutused, elanikkonna järjest süvenevad vaimse tervise mured, kasvav mäluhäirete ning dementsusega klientide hulk, aga ka varasemast keerukamate probleemidega asendus- või turvakoduteenuseni jõudvad lapsed ja noored.
Rohkem vahetut klienditööd
Vajadus sotsiaalteenuste järele kasvab, samas kui valdkonda kimbutab tööjõupuudus. Olukorrast tingituna peab sotsiaaltöötajatel juba praegu olema komplekt põhiteadmistest, -oskustest ja -hoiakutest, mis on läbivalt vajalikud ja omased valdkonna kõigile töötajatele, olgu nad hooldustöötajad, tegevusjuhendajad, lastekaitsjad või muu ameti esindajad. Töökäte nappusel peab üks töötaja tulevikus sageli katma korraga mitut ametit. Klientide probleemid muutuvad üha komplekssemaks, mis toob kaasa vajaduse väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste järele, sh keerulised psüühilised ja füüsilised erivajadused, traumadega toimetulek ning õigusalased kompetentsid.
Kuna sotsiaalala töötajad puutuvad kokku vahetu klienditööga, on nad ka ise kõrgendatud läbipõlemisriskiga, mistõttu on kõigi valdkonna töötajate jaoks hädavajalikud teadmised enesesäästlikest hooldusabivõtetest ja iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Sellest tulenevalt on riiklikult oluline tegeleda ja tagada supervisiooni ja kovisiooni kättesaadavus, mille kaudu on võimalik kaasa aidata sektoris oluliste üldoskuste, väärtuste ja hoiakute kujundamisele ehk sotsiaaltöö kvaliteedi parandamisele. Kiirelt muutuvates oludes saab üha tähtsamaks juhi roll, kellel lasub vastutus töötajate vaimse tervise hoidmise ning sobiva töökultuuri loomise eest.
Tähtsal kohal on täiendusõpe
Sotsiaaltöötajate ettevalmistuses tuleb ühiskonna muutuvaid vajadusi arvesse võtta: psüühiliste erivajaduste alaseid teadmisi tuleb suuremas mahus integreerida õppekavadesse nii taseme- kui ka täiendusõppes ning kõrghariduse õppekavades pöörata tähelepanu õigusalasele ettevalmistusele.
Valdkonnas vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamiseks ei pea alati õppima kutse- või kõrgkoolis, vaid paljusid spetsiifilisi kompetentse saab õppida või täiendada täiendusõppes. Veel enam, sotsiaalala jaoks on täienduskoolitused paljuski sama tähtsad kui tasemeõpe, sest mitmel ametialal töötavaid spetsialiste tasemeõppes ei koolitata.
OSKA uuringust selgus, et nõudlus valdkonna täienduskoolituste järele on sageli suurem kui pakkumine, mistõttu on koolitustele keeruline kohta saada. Samas leiti, et täiendusõppevõimalustele puudub süsteemne lähenemine ning erakoolituste kvaliteedi üle puudub piisav järelevalve.
Kui kutse- ja kõrgkoolide pakutavate täienduskoolitustega ollakse üldjuhul rahul, siis erakoolitusturg on reguleerimata ning asutused seisavad silmitsi olukorraga, kus riigihankega koolitajat otsides ja koolituskavaga detailsemalt tutvudes avastatakse, et koolituskava ei vasta etteantud tingimustele.
Senisest rohkem tuleb parandada täienduskoolituste kvaliteedisüsteemi, et koolitajad oleks piisava kvalifikatsiooniga ning moodulites sisalduvad ii*, oodatavad õpiväljundid ka saavutatakse. See aitaks saavutada valdkonna töötajate ühtlasemat taset. Ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgub, et töötajate erinev ettevalmistus mõjutab otseselt hooldekodu elanike heaolu ning erialaselt koolitatud töötajad pakuvad paremat ja inimlikumat teenust.
Tehnoloogia siin ei päästa
Ajajärgul, kus digitehnoloogia ulatub kõikjale ning tehisintellekt tegeleb järjest keerukamate ülesannetega, saab ka sotsiaaltöö valdkonna tööd toetada uute tehnoloogiliste lahendustega. Näiteks telemeditsiin, vestlus- ja kaaslasrobotid, positsioneerimisseadmed jms saavad olla valdkonnale küll toeks, kuid ükski tehnoloogiline lahendus ei asenda empaatiat, inimlikku hoolimist või tähelepanu, mis on kõik sotsiaaltöö nurgakivid.
Sotsiaaltöö on valdkond, kus masinad inimeste tööd üle ei võta. Seega tuleb valdkonna arengut silmas pidades investeerida jätkuvalt inimestesse ning tagada, et nende koolitus oleks ajakohane, järjepidev ja kvaliteetne.
Sotsiaalvalla ideaaltöötaja
Paljud sotsiaaltöövaldkonnale kõige olulisemad erialased oskused on püsinud pikalt ajas muutumatuna: hea sotsiaalvaldkonna töötaja on endiselt mitmekesiste erialaste oskuste ning laiapõhjaliste teadmistega, tal on sobivad hoiakud ja väärtused, ta on empaatiline, hooliv, inimlik, hea suhtlusoskusega ning märkab ja mõistab kliendi eripärasid ja erivajadusi. Tal on klienti võimestav tänapäevane hoiak ja väärtusbaas, mis toob välja abivajaja tugevused.
Loe lähemalt: https://oska.kutsekoda.ee/uuring/sotsiaaltöö/
Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusrubriigis 1. aprillil 2022
Allikas: Postimees
