UudisedETV saade “Suud puhtaks” arutles edasi õppimise üle nii koolilõpetajate kui ka kriisis töö kaotanute ümberõppe vaatest. Saates olnud spetsialistid tõid välja erialasid, mida ilmselt ei tasuks praegu õppida, ning erialasid, kuhu on töötajaid väga vaja.
Koroonakriisiga kaasnenud majanduskriis on toonud kaasa hulga koondamisi ning see tähendab, et osa inimesi kaalub nüüd uue eriala omandamist või täiendõpet.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp rääkis, et inimesed, kes lähevad kriisi ajal uut eriala õppima, on teistmoodi motiveeritud kui tavaõppurid ja noored. “Tal on kogemusi rohkem, ta teab, mis eesmärgi ta on elus võtnud,” sõnas Müürsepp.
“Ma arvan, et koolis on tal võimalik ennast uuesti leida, ta avastab ennast uues keskkonnas,” lisas direktor.
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste juht Karin Andre ütles saates, et koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi tõttu on suurima löögi all olnud teenindus- ja toitlustussektori, ka kaubanduse töökohad.
Ta tõdes, et teenindus on valdkond, mida praeguses olukorras õppima ei peaks, küll aga tasuks tema sõnul õppida digioskusi.
Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma kinnitas saates, et selliseid valdkondi, kuhu pole ühtki töötajat vaja, ei ole, sest kõigil erialadel toimuvad põlvkondade vahetused.
Tema sõnul eristuvad aga erialad, mis on noorte seas populaarsemad ja mida õpitakse rohkem kui turul töökohti on. Üks neist on näiteks arvestuse eriala. Randma sõnul on noorte seas populaarsed ka erinevad disaineriametid.
“Neid on palju koolitatud ja kuna nad peavad olema endale ise ka tööandjad, siis tundub, et turg on neid üsna täis,” selgitas ta. Randma lisas, et ka õigus on valdkond, mida on paljud õppinud. Samas on see ka valdkond, mida on võimalik rakendada erinevatel ametikohtadel.
Randma sõnul on aga ametid, mida noored ei kipu õppima ja kus on kerge tööd leida, tehnika ja tootmisega seotud: insenerierialad energeetikas, ehituses, metalli- ja masinatööstuse erialad. Samuti erinevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialad.
Ericssoni Baltikumi personalijuht Katri Jürine nõustus Randmaga, et tehnliste erialade spetsialistidest on suur puudus. Jürine lisas, et praegune kriis on näidanud ka seda, et vaja on digioskustega töötajad.
Randma lisas, et selleks, et üldse tuleks juurde tugeva tehnika- ja tehnoloogiataustaga noori, on vaja, et ka põhikoolides oleks täppisteaduste, näiteks matemaatika- ja füüsikaõpetajaid. “Õpetajaamet, koolipsühholoog, logopeed, eripedagoog – need on erialad, mida tasuks õppima minna. Noored võiks valida just neid erialasid,” ütles Randma.
Müürsepp usub, et tänavu sügisel on populaarsemad samad erialad nagu varasematel aastatel – IT-erialad. Tema nõustus ka Randmaga ja soovitab inimestel minna õppima kutseõpetajaks.
Jürine märkis saates, et tööandjad oskavad töötajate õppimissoovi hinnata ja tabavad ära, kui suur valmisolek on töötajal midagi uut õppida, ümberõppida.
“Me elamegi muutustes ja uus normaalsus on muutused, me peame olema valmis ennast kogu aeg täiendama,” sõnas ta.
Müürsepp kinnitas, et üldjuhul tööandjad soosivad töötajate täiend- või ümberõpet.
Vanemad õppurid on noortele eeskujuks
Müürsepp rääkis saates, et see, kui kutsekoolis õpivad noored ja vanemad inimesed koos, siis see on kasulik mõlemale.
“Kui noored ja eakamad õppijad on ühes rühmas, siis vanemad on tegelikult eeskujuks noortele, sest näitavad tõsisemat töösse suhtumist, neil on ettekujutus parem, mis see kool tegelikult on,” ütles ta.
“Meile koolina isegi meeldib, kui ühes grupis on erineva vanustega inimesed. Võib-olla keegi ei tunne seal ennast hästi, aga eks me siis püüame teda toetada. Aga mõlemad pooled võidavad sellest. Natuke vanemad näevad, millised on tänapäeva noored ja noored õppijad saavad toetuda vanematele õppijatele,” selgitas Müürsepp.
Artikkel avaldati ERRi uudisteportaalis 12.05.2020. Vaata saadet järele siit.
