Uudised
Lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist, räägiti täna konverentsil „Töö ja oskused 2025“, kus keskenduti Eesti majanduse arenguks vajalikele oskustele ja tulevikuametitele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets rääkis, et Eesti inimeste oskuste vastavus tuleviku tööturu vajadustele on heaolu ja majanduse kasvu võtmeküsimus. „Riigil, koolidel ja tööandjatel on vaja teada, milliste oskustega inimesi on lähiaastatel vaja juurde või vähem. OSKA analüüside suurim tugevus ongi eri majandusvaldkondi hõlmav analüütiline teave. See lubab targemaid otsuseid riigil koolitustellimuse, koolidel õppekavade avamise ja sulgemise ning ettevõtjatel näiteks äriotsuste juures,“ ütles konverentsi avanud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler ja OSKA koordinatsioonikogu esimees Mart Laidmets
Konverentsil esinenud OECD tööhõive analüüsi ja poliitika divisjoni juht Mark Keese sedastas, et tulevikus on lisaks professionaalsetele oskustele järjest olulisemad ka koostöö- ja probleemilahendamise oskused ning suutlikkus näha suurt pilti. Töö rahvusvahelistumine ja suurandmete üha laiem kasutus äriprotsessides muutnud üha vajalikumaks ka analüütilised pädevused.
OSKA arendusjuht ja SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma: „OSKA esimesed tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud näitavad selgesti, et koostöö hariduse ja tööandjate vahel on võimalik ja vajalik, et tulevikus õpetada erialasid, mida tööturul päriselt vaja läheb ning koolitada spetsialiste, kes ka erialast rakendust leiavad. OSKA ettepanekute elluviimisel on oluline tööandajate, koolide ja ministeeriumite jätkuv hea koostöö.“
Vaja kõrgemat lisandväärtust tootvaid töötajaid
OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema 10 aasta jooksul suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui tööandjad soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevust.
Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialistide. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.
OSKA raportitest selgub, et arvestusala valdkonnas on täna kutsehariduse tasemel raamatupidajate ületootmine, mistõttu soovitabki raport Haridus- ja teadusministeeriumil vähendada koolitustellimust. Samal ajal on aga puudu analüütiliste oskustega magistri tasemel haridusega arvestusala spetsialistidest, kes suudaksid suurandmeid analüüsides tuua välja neist juhtimisotsuste jaoks olulise. Samuti ütleb analüüs, et suure tõenäosusega kaob lähiaastatel aastas 150-250 lihtsamat tööd tegeva raamatupidajate töökohta, mida praegu täidavad valdavalt kõrgharidusega naised, vanuses üle 45 aasta.
Metsandus on üks kasvuvaldkondadest
Metsandus ja puidutööstus on kasvuvaldkonnad, kuhu ettevõtjad investeerivad töökohtade loomiseks maapiirkondadesse väljapoole Tallinna ja Harjumaad. Paraku on kohapeal raske leida sobivate oskustega tööjõudu.
Tööandjad ootavad tasemeõppest suure pildi nägemise ja praktiliste oskustega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks on vaja siduda tasemeõpe tihedamalt praktiliste oskuste omandamisega, aktiivõppemeetodite ning praktikaga. Eriti oluline on see metsanduse ja puidutööstuse valdkondades, kus on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seoses on vaja lisandväärtuse tõstmiseks tehnilise joonestamise oskusega insenere, liinioperaatoreid ja ka harvesterijuhte kettsaega töötavate raietööliste asemel.
OSKA uuringud soovitavad ka loobuda bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppekavade selgest eristamisest. Selleks on vaja muuta ülikooliseadust, rakenduskõrgkooli seadust ja kõrgharidusstandardit ning tuua kõrghariduse esimese astme õppekavades võimalus valida kolmandal õppeaastal akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel.
Taust
· OSKA on loodav tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
· OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.
· OSKA esimeste tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel: oska.kutsekoda.ee
