UudisedKeelespetsialistiks õppijaid on aga märkimisväärselt enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda, kirjutavad OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell Sirbis.
OSKA kultuuri ja loometegevuse uuringutes vaadeldud ametites töötab ligikaudu 31 000 inimest, kellest pea 1800 moodustavad audiovisuaalvaldkonna töötajad, 3000 töötab sõna ja keele ning ligi 4000 disaini ja kunstiga seotud ametites. OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuringus analüüsiti audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, disaini ja kunsti, turunduse ja kommunikatsiooni ning trükitööstuse töötajate ja oskuste vajadust aastani 2026 ning võrreldi seda hariduses pakutavaga. Näiteks uuriti režissööride, fotograafide, disainerite, kunstnike, ajakirjanike, keeletoimetajate, kirjanike hõive muutust ja oskuste vajadust.
Selge on see, et kasvav majandus ise suurendab nõudlust tööjõu järele ning mõjub hõivet kasvatavalt enamikus sektorites ja ametites. Ei ole põhjust arvata, et mõju avalduks teisiti kultuuris ja loometegevuses. Kuna loomeinimestel läheb oma töös eelkõige mõistagi vaja loovust, siis tehnoloogia areng siin hõivet märkimisväärselt ei vähenda.
Uuringust selgus, et aastani 2026 üheski analüüsitud ametis olulist hõive langust ette pole näha. Sõna ja keele valdkonnas tegutsevate ajakirjanike, loovkirjutajate ja keeleinimeste hõive jääb lähitulevikus samaks. Audiovisuaalvaldkonna ameteid ootab ees väike hõive kasv. Disainerite ametikohti tekib viiendiku võrra juurde, kuid kunstnike vajadus jääb samaks.
Kõige enam lõpetajaid on sõna ja keele valdkonnas – viimase kolme aasta keskmisena lõpetas ligi 450 üliõpilast. Ligi 400 lõpetajat oli ka disaini- ja kunstiõppes. Disaini- ja kunstiõpet andvaid kutse- ja kõrgkoole on võrreldes teiste valdkondadega enim ning just kutsehariduses on palju täiskasvanud õppijaid. Audiovisuaalvaldkonna lõpetajate arvu kasvu on palju mõjutanud välisüliõpilaste suur osatähtsus.
Analüüsitulemused näitasid, et enamiku ametite puhul ületas koolilõpetajate arv lähituleviku tööjõuvajaduse. Samal ajal kasutavad valdkonna haridust ka täiskasvanud õppijad lisaoskuste omandamiseks muudes ametites või lisasissetuleku teenimiseks. Nemad erialasele tööle tihti ei suundu.
Kõrvutades audiovisuaalvaldkonna erialade lõpetajate arve tuleviku tööjõuvajadusega, selgus, et erialase töö tegijaid jätkub. Siiski hindasid tööandjad, et kõigile audiovisuaalvaldkonna erialade lõpetajatele ei pruugi leiduda stabiilset ja püsivat tööd, kus nad omandatud oskusi kasutada saaksid.
Ajakirjanikuks õppijaid on küll mõnevõrra enam, kui töökohti, kuid arvestades õppurite arvude vähenemist, ülekoolitamist siiski ei toimu. Ajakirjandusõpe ei vasta aga alati tööandjate vajadustele ning seetõttu puuduvad lõpetanutel selged eelised ajakirjanikuna tööle asumiseks. Tihti eelistavad meediamajad tööle võtta hea kirjutamisoskusega oma ala spetsialiste, kellel on laiem silmaring ja suurem elukogemus.
Keelespetsialistiks õppijaid on märkimisväärselt enam, kui erialaseid töökohti. Õppekavade arendamisel oleks headel keele ja kultuuri tundjatel võimalik tegutseda ka ekspordijuhi, diplomaadi jm ametites. Selleks peaksid kõrgkoolid lisama keele ja kultuuri õppekavadesse mooduleid, mis võimaldaksid õppekava läbimisel spetsialiseeruda.
Kunstnike ning materjalipõhiste disainerite õppekohtade arv ületab samuti nende võimalusi ennast oma oskustega ära elatada. Toote-, teenuse-, interaktsiooni- ja kasutajakogemuse disainerite töökohtade arv aga kasvab, kuid neid ei õpetata piisavalt.
Kultuuris ja loometegevuses edukas töötamine eeldab üha suuremat inter- ja transdistsiplinaarsust, kuna aina sagedamini elualad põimuvad omavahel, nt disain, turundus, audiovisuaalvaldkond ja kommunikatsioon. Näiteks eeldatakse ajakirjanikult, et ta oskab lugu haaravalt esitada nii teles, trükimeedias kui portaalis. Lisaks tuleb tal tihti luua ka oma artiklile atraktiivne visuaal ning seda ühismeedias turundada. Eri elualade omavaheline põimumine ning töötamine loovtiimides toob kaasa vajaduse väga heade koostöö-, suhtlus- ja läbirääkimisoskuste järele. Vabakutselise ja projektipõhise töövormi levimise tõttu tulevad kultuuri ja loometegevuse töötajatele kasuks head teadmised majandusest, ettevõtlusest ning õigusest.
Kultuuri- ja loometegevuse uuring
Lähtudes valdkonna mitmekesisusest moodustati kultuuri- ja loometegevuse uuringu käigus Kutsekoja juurde eraldi alavaldkondade eksperdikogud. Kokku oli alavaldkondadest uuringu analüüsi kaasatud ekspertidena üle 60 erialaliitude ja ühingute, tööandjate, õppeasutuste ja avaliku sektori esindaja ning toimus 15 eksperdikogu kohtumist. Peale eksperdikogude arutelude kasutati andmeallikatena intervjuusid, statistikat, varasemaid uuringuid, arengukavasid, üleilmsete tulevikusuundumuste käsitlusi ja muid asjakohaseid allikaid.
Nii disaini ja kunsti, audiovisuaalvaldkonna kui ka sõna ja keelega töötajatel läheb peale heade erialaste oskuste vaja üldkultuurilist ja kultuuridevahelist kompetentsi, müügi- ja turundusoskusi ning digi- ja tehnoloogiapädevust. Näiteks disainis ja kunstis on arendamist vajavateks oskusteks tarkvaralahenduste ja kujundusprogrammide kasutamine, millega on võimalik nii 3D-mudeldada kui ka teha graafilist disaini. Sealjuures peab töötajal olema tahtmine uusi lahendusi katsetada ja õppida, sest programmid muutuvad kiiresti.
Kultuuris ja loometegevuses eduka tegutsemise eelduseks on mõistagi ka väga hea suuline, visuaalne ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tööandjad tunnevad puudust heade lugude jutustamise oskusega töötajatest, seda nii ajakirjanike, loovkirjutajate kui ka audiovisuaalse sisu loojate puhul. Üha enam oodatakse audiovisuaalvaldkonna tehnilistelt töötajatelt roteerumist, töötamist nii filmis kui ka televisioonis. Youtuber’itel ja ka näiteks välismaal töötavatel ajakirjanikel tuleb aga olla korraga režissöör, operaator ja produtsent ühes isikus.
Disain ja kunst on ehk enim mõjutatud nii vananevast rahvastikust kui ka keskkonnas toimuvast, mistõttu vajatakse teadmisi universaaldisainist ja ringmajandusest. Universaaldisain eeldab toodete, teenuste, kasutajaliideste ja -keskkondade kättesaadavuse tagamist eri sihtgruppidele, olgu nendeks siis erivajadusega inimesed, vanemaealised või näiteks lapsed. Tarbijad ootavad toodetelt ja teenustelt üha enam ka sotsiaalset vastutustundlikkust ja keskkonna säästmist, mistõttu on vajalik toote olelusring läbi mõelda alates selle loomisest kuni kasutamise lõpetamiseni.
Tulenevalt suurest mikroettevõtete arvust on nii audiovisuaalvaldkonna kui ka disaini- ja kunstiõppes probleemiks sobivate praktikakohtade ja motiveeritud praktikajuhendajate leidmine. Praktikute vähene osalemine koolitamises takistab aga õppekavade arendust ja tööturu muutustega kaasaskäimist. Nii disainis kui ka audiovisuaalvaldkonna tehniliste ametite puhul tõstatus vajadus kutsestandardite järele, kuna senini on üheselt määratlemata, millised on eri ametite ülesanded ning vastutusulatus. Kutsestandardi koostamise peamiseks eesmärgiks on ühelt poolt ametialade tuumkompetentside kirjeldamine ning teisalt turu korrastamine ja läbipaistvamaks tegemine nii töötasude määramisel kui ka hinnapoliitika kujundamisel tööde tellimisel. Kutsestandardite alusel on lihtsam kohandada õppe sisu tööturu vajadustega.
Majandusele suurema lisandväärtuse pakkumisel saab appi tulla disain, kuid selleks on vaja ettevõtjatel ja ka avaliku sektori töötajatel mõista, millist kasu disainist saada võiks ning kuidas kaasata disainereid rohkem toodete ja teenuste arendamisse. Nimelt ei kasuta valdava enamiku ettevõtete praegused ärimudelid ära disainerite potentsiaali ning selleks tuleks selgemalt defineerida disaini valdkond, selle näidisametid ning teha senisest tihedamat koostööd erialaliitude ja tööandjate ühendustega.
