Uudised
Lisaks COVID-19 mõjudest taastumisele on Eesti tööstusele sel kümnendil väljakutseks kvalifitseeritud tööjõu leidmine.
Järgnevate aastate jooksul läheb töötlevast tööstusest pensionile iga viies inimene. Lisaks töötajate asendamisele on vaja koolitada ka uut tööjõudu potentsiaalselt loodavatele töökohtadele. Tööturule jõuab aga üheksakümnendate lõpus sündinud põlvkond, kus on inimesi oluliselt vähem võrreldes lahkuva põlvkonnaga. Noorte seas pole tööstusega seotud erialad ka populaarsed, mis vähendab veelgi kvalifitseeritud tööjõu hulka.
Kõrgharidusega lõpetajatest piisab vaid 1/3 töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks
Töötleva tööstuse tuleviku töökohti ja oskusi analüüsinud OSKA uuringu järgi jääb lähikümnendil puudu 2/3 kõrgharidusega spetsialistidest. Töötleval tööstusel läheb igal aastal vaja umbes 750 uut tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise valdkonna spetsialisti, kuid lõpetajaid on alla 300. Kutseharidusega oskustöötajaid läheb töötleval tööstusel aastas vaja ca 1350. Kuigi lõpetajaid on isegi mõnevõrra rohkem, ligi 1650, kurdavad tööstusettevõtted siiski ka oskustöötajate puuduse üle. Paljud ametikoolide tehnikaalade õppuritest on juba töötavad täiskasvanud, kes oma teadmisi ja oskusi täiendavad ning uue tööjõuna tööstuse ametikohti täitma ei asu. Lisaks ei vasta erinevate tööstuse erialade lõpetajate arv tööjõuvajadusele. Liiga palju koolitatakse näiteks rätsepasid, pagareid, tislereid ning liiga vähe õpitakse elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika ning mehaanika ja metallitöö erialasid.
Vajatakse töötajaid, kes oskavad tööstuslikku tootearendust ja tootmisprotsesside automatiseerimist
Eesti töötleva tööstuse peamised tulevikuvajadused on automatiseerimine ja digitaliseerimine, tootearendus ning aktiivsem koostöö teiste elualadega. Seda arvestades on tööstuse töötajatel vaja kõrgtehnoloogiliste seadmete arenduse, käitamise ja hooldusega seotud oskusi, millele lisanduvad digioskused – IT-lahenduste targa tellimise oskus, baasdigioskused iseseisva ja vilunud kasutaja tasemel ning valdkondlike tarkvaralahenduste programmeerimise ja kasutamise oskus. Rohepöörde kontekstis saavad üha tähtsamaks optimeerimine ning kvaliteedijuhtimine. Selleks, et tootlikkust tõsta ning välisturgudele jõuda, on senisest enam vaja ka andmeanalüüsi ning müügi-, turundus- ja kommunikatsioonioskusi. Kuhugi ei kao vajadus tunda loodus- ja reaalaineid, ohutust, töö-, tootmis- ja tööstusprotsesse, materjale ning tooraineid. Tööandjad toovad üha enam esile, et erialaste oskuste kõrval kasvab teravalt vajadus ka selliste üldoskuste ja hoiakute järele nagu meeskonnatööoskus, kohanemisvõime, analüüsioskus, eneseväljendusoskus, õppimisvõime, initsiatiivikus ja võõrkeelte oskus.
Selleks, et Eesti ei jääks tulevikus kvalifitseeritud tööjõupuudusest tulenevasse vaakumisse, tuleb ennetavaid samme astuda juba täna. Esiteks vajab kutseharidussüsteem paremat kohandamist tööstuse vajadustele. Tööstuse kutseharidus oleks vaja muuta laiapõhjalisemaks ning päriselu probleemide lahendamisele ja praktilisele kogemusele keskenduvaks, millele alusteadmised järk-järgult lisanduvad. Teisisõnu, noored peaksid juba õppimist alustades asuma otsima lahendusi erinevatele tööstuslikele ülesannetele, mis vastavalt õppurite teadmiste arenemisele muutuvad järjest keerulisemaks. Tööstusharude kaupa spetsialiseerumist võiks kutseõppes rakendada hilisemas õpingute faasis. Õpingute alguses võiks omandada teadmised tööstuse üldisest toimimisest ja baasoskused, mis on kasulikud kõigis tööstusharudes. Tööandjatel ei ole sageli vahet, kas noor inimene tuleb tööle puidutööstuse või automehaanika erialalt – vajalikud ettevõttespetsiifilised oskused omandab ta enamjaolt alles töökohal.
Kõige suurem tööstust puudutav tuleviku väljakutse on inseneride põud. Kuna üks osa probleemist on insenerierialade vähene populaarsus, peaks suunama teraviku sellele, et inseneeria saaks järgmise põlvkonna jaoks ahvatlevaks karjääriteeks. Juba üldhariduses peaks üha enam juurutama MATIK-õpet ehk lõimida ülesannetes terviklikult matemaatika, informaatika, loodus- ja reaalained, inseneeria ning humanitaarteadused. Noored mõistavad MATIK-õppe abil üha paremini erinevate õppeainete praktilisi kasutusvõimalusi ning selline õppemeetod võimaldab neil ühtaegu loovalt ka meeskonnatööd ning suhtlemisoskust arendada. Kõrghariduses peaks üha enam looma võimalusi erinevate inseneri-, disaini-, turundus- ja muude erialade koostööks.
Kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamiseks on ka tulevikus mõistlik kasutada teatud osas välistööjõudu. See, kui palju tööjõudu tööstus lähiaastatel vajab, sõltub ka nõudluse mahu taastumisest COVID-19 järgselt. Selleks, et välistööjõuga koos ei jõuaks Eestisse lõimumisprobleemid ning sotsiaalne kihitumine, tuleb igal juhul rändetegevusi riiklikult kontrollida, kuid tuleviku rändepoliitikas peaks arvestama, et vähemalt kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul võiks olla võimalik teatav paindlikkus ning töötleva tööstuse ajutiste vajadustega arvestamine.
Artikkel on koostatud OSKA uuringu põhjal, kus analüüsiti töötleva tööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust lähikümnendil ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda. Uuringuga saab tutvuda oska.kutsekoda.ee
OSKA uuringujuhi Ave Ungro ja andmeanalüütiku Rain Leoma artikli avaldas ajakiri TööstusEST 19. märtsil 2021.
