Uudised
Märke sellest, milline on tulevikutöö, näeme juba täna. Töötamise võimalused muutuvad mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Nii noored, kes alles sisenevad tööturule, kui ka juba töötavad inimesed peavad arvestama sellega, et ei piisa, kui täna üks amet selgeks õppida ja eeldada, et nendest oskustest ja teadmistest jätkub elu lõpuni. Valmis tuleb olla pidevaks täiend-, aga vajadusel ka ümberõppeks.
Aina sagedamini teevad inimesed elu jooksul mitu karjääri, seejuures täiesti erinevates valdkondades. Kuid ka nende töö, kes püsivad pikalt samas ametis, on kiirelt muutuvate ülesannete ja lisanduvate uute projektide tõttu vaheldusrikas. Kuhu tööturg liigub ja millega peame arvestama – need on küsimused, millele annab uuringutega vastuseid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA.
OSKA trendikaartidest selgub, et lähikümnendi töömaailma peamisi arengusuundi kujundavad viis megatrendi. Need on digipööre, rohepööre, üleilmastumine, rahvastikumuutused ning väärtuste teisenemine.
Tööga seotud väärtuste muutumine toob kaasa selle, et esiplaanile nihkub eneseteostus − oluliste eesmärkide saavutamine, töö mõtestatus ja tähenduslikkus, aga ka otsustamisvabadus ehk tööautonoomia, selgitas OSKA analüütik Anneli Leemet. Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab sobiva tööjõu ja -koha valikut – tekib rohkem võimalusi väljaspool tõmbekeskusi elamiseks.
Kasvab iseendale tööandjaks olemine, töötaja-tööandja suhte kõrval levib üha enam kliendi-teenusepakkuja suhe. Hoogustuv platvormitöö ja tegutsemine tööturul iseseisva lepingupartnerina kannab riskid (sotsiaalsed tagatised, tööohutus, tööaja ja sissetuleku stabiilsus jms) tööandjalt töötegijale.
Väärtuste komponent sisaldub juba eos kõigis teistes trendides – väärtused raamivad teisi alasid, suunavad kokkuleppeid ja mängureegleid. Väärtuste teisenemisest sõltub paljuski muude trendide areng ja ka vastupidi. Meie väärtuseelistusi kujundab see, kuidas mõtestatakse muutusi tehnoloogias, keskkonnas, globaalses majanduses, rahvastikuprotsessides, milliseid ohte, riske ja võimalusi tajutakse.
„Võtame näiteks rohepöörde – väärtused olid kahtlemata olulisel kohal kliimakokkulepete sõlmimisel, samas ei kujuta me praegu veel ette, kas ja kuidas kasvavad energiahinnad võivad väärtusi, prioriteete ja käitumist edaspidi suunata,“ tõi Leemet näite.
“Keskkonnateemad oma tähtsust siiski kindlasti ei kaota, vaid need mõjutavad tugevalt tulevast tööturgu ja vajaminevaid oskusi. Rohepöördega seoses on näha töökohtade liikumist ühelt elualalt teise, ent ka kasvavat nõudlust mõne taanduma hakanud ametiala esindajate järele. Näiteks vähenevad töökohad kaevandamises ja uuest toorainest tootmises, kasvavad aga taastuvenergia tootmises, remondi ja hoolduse valdkonnas ning teisese tooraine ümbertöötlemises,” rääkis OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Tööturul kasvab nõudlus keskkonnateadlikkuse järele. Roheoskuste vajadus võib varieeruda ametialaspetsiifilistest tehnilistest oskustest ametialade üleste oskusteni, nagu koostöö- ja projektijuhtimise oskus, kriitiline mõtlemine ja ettevõtlikkus.
Keskkonnasäästlikkus on saanudmitme uue ärimudeli aluspõhimõtteks. Seda ilmestavad teenuste ja toodete jagamise platvormide (nt Bolt, GoWorkaBit, GrabCAD), toodete eluea pikendamise teenuste (nt Foxway, Bepco), aga ka jäätmeid toorainena kasutavate ettevõtete (nt KIRA Shoes, Neular, Werrowool, UpMade) edulood.
Rohepöördega on vältimatult seotud digipööre, kuna digiüleminek võimaldab leida efektiivsemaid lahendusi, et viia ellu ka rohepöörde eesmärke.
Digipöördega käib kaasas mõne ametikoha kadumine ja teiste tekkimine – kaovad rutiinsema iseloomuga tööd, juurde tuleb tehnoloogia arendamise ja juurutamisega seotud töökohti.
Senisest rohkem hakkab vaja minema keerukamate digioskustega, n-ö targemat tööd tegevaid inimesi. Baasdigioskused on muutunud juba praegu elementaarseks tööalaseks vajaduseks ning järjest enam tuleb eri elualadel keskenduda valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamisele.
OSKA uuringujuht Urve Mets rõhutas ettevõtete juhtide rolli digimuutuste eestvedajatena: just nemad peavad oskama näha võimalusi, kuidas tehnoloogia saab parimal viisil toetada organisatsiooni arengut ja konkurentsivõime tõstmist.
“Kui varem on räägitud n-ö T-kompetentsist, kus erialase kompetentsuse (vertikaalne haar) kohal moodustavad katuse üldoskused koos teadmistega haakuvatest valdkondadest, siis nüüdsest tuleks rääkida π(pii)-kompetentsist, kus teise, erialase kompetentsusega võrdväärselt vajaliku vertikaalse samba moodustavad valdkonnaspetsiifilised digioskused,” selgitas Mets.
Tugevat mõju avaldavad töömaailmale demograafilised muutused. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütles rahvastikumuutustega seotud trende kommenteerides, et 21. sajand on maailma elanike arvu stabiliseerumise sajand, rände sajand ja vananemise sajand. Ta tõi välja, et kõik ÜRO rahvastikuprognoosi stsenaariumid eeldavad sündimuse langust ning 2050. aasta paiku on oodata tööealiste inimeste
arvu stabiliseerumist.
„Nii näitavad demograafilised protsessid, et töökäte arvule üles ehitatud majanduse strateegiad on rajatud väga haprale alusele,“ kirjutab Tammaru OSKA trendikaartide lühiülevaate eessõnas. „Konkurents inimeste pärast viib struktuursete muutusteni majanduses ja tööturul. Ettevõtted ja sektorid, mis on konkurentsis inimeste pärast edukamad, kasvavad, samas kui ettevõtted, kes selles konkurentsis alla jäävad, hääbuvad.“
Globaliseerumine tingib selle, et konkurents tööjõule ei käi enam oma riigi piires, vaid üleilmselt. Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab nii sobiva tööjõu kui ka töökohtade valikut.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets tõdes OSKA konverentsil „Kosmoselend tulevikku“, et riikide vahel käib võitlus eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate pärast, aga ka madalama oskustasemega töö tegijate nimel. Samas keskmist oskustaset nõudvad töökohad kipuvad ära kaduma. Üks sellistest on näiteks raamatupidaja amet, mida arvutid on üha enam üle võtmas.
Samal konverentsil esinenud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsendi Triin Roosalu sõnul näitab Eametsa kirjeldatud trend, et tööturul ei taga edukust ainult haridus: keskmist oskustaset nõudvate töökohtade kadumisel tuleb paljudel leppida madalamaga. Kui õppimine käib üksnes tasemehariduses, võib midagi jääda saamata. Roosalu hinnangul tuleks meil hakata väärtustama ka ülekantavaid oskusi, mis omandatakse väljaspool formaalset ja tööalast õpet.
“Üks võimalus selliste oskuste arendamiseks on koguda mobiilsuskapitali,” rääkis konverentsil Tiit Tammaru. Ta selgitas, et inimesed, kes on rohkem välismaal viibinud, on kohanemisvõimelisemad ja neil on rohkem eksperimenteerimisjulgust. Seetõttu ei peaks õpi- ja töörännet kartma, vaid neid normaliseerima.
Olukorras, kus töö(suhete) iseloom ja tööalase karjääri mõiste on teisenemas ning oskused vananevad varasemast kiiremini, muutuvad head üldoskused üha väärtuslikumaks.
Eesti tööelu klassifikatsioonis defineeritakse üldoskusi töömaailma tegevusoskuste vajalike eeldusoskustena, mis on valdkonniti ülekantavad. Eesti klassifikatsioonis jagatakse üldoskused kolmeks, need on enesejuhtimisoskused (nt muutustega kohanemine, stressijuhtimine, eesmärgi saavutamine, iseseisev tegutsemine, tegevuste algatamine jne), mõtlemisoskused (analüüsioskus, loov ja uuenduslik tegutsemine, ruumiline mõtlemine jne) ning sotsiaal-kommunikatiivsed oskused ehk lävimisoskused (keeleoskus, meeskonna- ja koostööoskus, empaatiline käitumine jne).
OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul on Eesti tööandjad oskuste vajadusest rääkides nii oskustöötajate kui ka spetsialistide puhul enim rõhutanud selliseid oodatavaid üldoskusi nagu meeskonnatöö- ja koostööoskus, muutustega kohanemine, analüüsioskus, suhtlemisoskus, õppimisoskus, tegevuste algatamine (initsiatiivikus), võõrkeelte oskus.
OSKA peaanalüütik-arendusjuht Yngve Rosenblad tõdes, et alati on inimesi, kes tahavad tööelus rohkem vaheldust, ja neid, kes tahavad minna ühes valdkonnas süvitsi. „Tuleviku tööturg oma mitmekesisuses annab võimaluse teha erinevaid karjäärivalikuid,“ näeb Rosenblad võimalusi mitmesuguste eelistuste elluviimiseks. Kuigi töömaailm seisab suurte muutuste lävel, ei kao n-ö traditsioonilised ametid ega töö tegemise viisid kuhugi, kuid need muutuvad senisest paindlikumaks.
Kokkuvõttes ongi kõige olulisem märksõna nii praegusel kiirete muutuste ajastul kui veelgi enam tulevikus just paindlikkus: seda nii õppimisel, õppimisvõimaluste pakkumisel kui ka töötamisel.
Artikli autor on Kutsekoja kommunikatsioonijuht Siret Trull. Artikkel ilmus ajakirjas Võti Tulevikku märtsis 2022.
