Uudised
Ajal, mil lõpuklasside õpilased demonstreerivad eksamitel oma aastatega kogutud teadmisi ja analüüsivõimet, tasub ka neil, kel õpi- ja karjääriteel juba pikemad rajad sisse tallatud, mõtiskleda teadmiste ja oskuste olulisuse ning täiendamise vajaduse üle. On ju kooli lõpetamine üksnes lävepakk elukestvasse õppesse, kirjutab OSKA uuringujuht Urve Mets.
Aprilli lõpus lükkas abiturientide kevadise eksamiperioodi käima eesti keele riigieksam, mille üheks osaks oli kirjand. Tänavu oli võimalus arutleda infoühiskonna, tarbimisharjumuste ja kliimamuutuste üle. Need on teemad, mille käsitlemine pole niivõrd punkti panemiseks koolile, kuivõrd ukse avamiseks edasisse õpi- ja töömaailma.
Tänase ja ka homse töömaailma näo loovad ühismõjus viis megatrendi: digipööre, rohepööre, demograafilised muutused, üleilmastumine ning väärtusmaailma teisenemine, selgub OSKA trendikaartidest.
Oskuste kooskõla nõudlusega
Üleilmsete trendide mõjul on töö sisu ja -keskkond pidevas muutumises ning tööelus vaja minevad teadmised ja oskused uuenevad igal tasandil. Kui uute oskuste nõudlus muutub pidevalt, suureneb ka oskuste mittevastavus.
Kõige otsesemalt esitavad töötajatele uusi oskusnõudeid digi- ja rohepööre. Suund automatiseerimisele ja digitaliseerimisele vähendab rutiinsemate tööde puhul tööjõukasutust, nende ülesannete täitmisel hakkavad inimesi järjest enam asendama nutikad tehnoloogiad. Senisest rohkem hakkab vaja minema keerukamate digioskustega, n-ö targemat tööd tegevaid inimesi.
Peamiselt nõuab ulatuslik digitaliseerimine aga olemasolevate töötajate ümberprofileerimist või -õpetamist. Vaja on spetsialiste, kes haldavad tervikuna kõiki ettevõtte süsteeme ja lahendusi, mitte IT-spetsialiste ja tootmisoperaatoreid eraldi. Ka oskustöötajad vajavad senisest oluliselt sügavamaid teadmisi tööde automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalustest. Näiteks kaasaegse keevitusroboti operaator peab oskama keevitada ning robotit seadistada ja seda programmeerida. See on nüüdisajal juba lahutamatu kuluefektiivne oskusvajadus.
Koos kasutatavate masinate ja seadmete arvu kasvuga suureneb küberturvalisuse tagamise tähtsus. Sageli on just kasutatav tehnika potentsiaalsete küberrünnete sihtmärk, mistõttu on aina olulisem ka kübertarkuse teema.
Digiüleminek võimaldab leida efektiivsemaid lahendusi ka tema kaksikvenna – rohepöörde eesmärkide elluviimisel. OSKA ülevaatest selgub, et mitmes valdkonnas nähakse rohepööret kui kasvumootorit, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi. Näiteks loob rohepööre eelduse kasutada puitu ehitusmaterjalina märksa suuremas mahus või arendada puidukeemia ja biotehnoloogilise väärindamise lahendusi.
Karjääripööre pole patt
Samas toob osas valdkondades rohepööre kaasa töökohtade kadumise. Ekspertide hinnangul enamik töökohtadest siiski ei kao, vaid liigub ühest valdkonnast teise. Näiteks kui Ida-Virumaal jääb põlevkivisektori töökohti vähemaks, võiks vabanev tööjõud rakendust leida taastuv- ja alternatiivenergeetikal, keskkonna- ja rohetehnoloogial, ringmajandusel põhinevates tööstusharudes ning IKT-sektoris.
Kuigi Eestis sarnaselt teistegi Euroopa riikidega on kivisöe kasutus taas suurenenud, on rahvusvaheliste kliimakokkulepete saavutamise eesmärk endiselt jõus ning teadmised taastuvenergeetika kasutamisvõimalustest kõrges hinnas.
Selge on see, et kogu tööturul kasvab nõudlus keskkonnateadlikkuse järele. Hinda tulevad teadmised ja oskused ringmajandusest, jätkusuutlikkuse tagamisest, rohemuutuste juhtimisest. Aga ka teemad nagu süsinikujalajälg vs. süsinikukäejälg. Kui süsinikujalajälg näitab meie tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, siis käejälg näitab, mida oleme keskkonnamõju vähendamiseks ära teinud.
Oleme liikumas väärtusmaailma poole, kus inimesed hindavad rohkem oma vabadust, ent peavad samas olema ka vastutustundlikumad, sh võtma vastutuse oma karjääri kujundamise eest.
Kiirelt muutuvas töömaailmas peab arvestama päris mitme olulise karjäärimuutusega. Töökohakindlus väheneb (töökohtade elutsükkel lüheneb), seega elukestva õppe tähtsus suureneb: karjääri jooksul tuleb pidevalt ennast täiendada ja vajaduse korral ka ümber õppida.
Tööandjad kalduvad värbamisel eelistama inimesi, kes paistavad silma heade üldoskustega, nagu enesejuhtimisoskused, analüüsi- ja probleemilahendusoskused, suhtlemisoskused. Kohanemisvõimelisi väljaõppevõimekusega inimesi hinnatakse värbamisel isegi kõrgemalt kui väljaõppinud töötajaid. Mida laiapõhjalisemad on ülekantavad oskused, seda kergem on tööturul ümber orienteeruda ja teisel erialal tööle asumiseks vajalikke oskusi omandada.
Loodetavasti on ka tänavustele lõpuklassi õpilastele koolis selgitatud, et teadmisi ja oskusi tuleb täiendada elukestvalt, ning koolilõpetajate tarkuse taganõudmise ind ei rauge.
Artikli autor on OSKA uuringujuht Urve Mets. See ilmus 13. mail 2022 ajalehe Postimees arvamusküljel.
