Uudised
On lõpupidude aeg ja paljud noored peavad otsustama, millist eriala ja kuhu edasi õppima minna. Kutsuksin lapsevanemaid ja tööeluga kursis olevaid inimesi koos noortega läbi arutama, millised on tuleviku perspektiivid päriselt.
Fakt on see, et Eesti majanduse võtmeküsimuseks kujuneb oskustööjõud tehnikavaldkonnas, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.
Eesti majandus väljus pandeemiast üpris heade tulemustega ainult tänu töötlevale tööstusele. Tööstus pakub karjäärivõimalusi ja stabiilsust. Tuntud tööpakkumiste portaal näitab ka praegu, et kõige rohkem tööpakkumisi on mehaanika ja tehnika ning taastuse ja tootmise valdkonnas. Ka on tootjatele paindlikke lahendusi pakkuvates rendiettevõtetes pikaajaline järjekord kvalifitseeritud tööjõu organiseerimiseks.
Kui koolinoorel puudub praegu praktiline töökogemus ja arusaam majanduses toimuvast, siis on täiskasvanutel võimalik aidata neil otsustada. Koos noortega tuleks läbi arutada ja analüüsida, mida tähendab konkreetse erialase töö sisu ja tulemuslikkus, millised on vajalikud oskused, valdkonna konkurentsieelised ja võimalused. Aga rääkima peaks ka karjääriredelist ja enesearengu planeerimisest. Lisaks ka sellest, kuidas tekib palk ja miks mõni töökoht on kõrgemini tasustatud: mis tagab konkurentsieelised või unikaalsed oskused, et konkreetne töötasu välja teenida.
2021. aastal avalikustatud OSKA tööjõuprognooside kohaselt on meil praegu töötlevas tööstuses puudus 2/3 inseneridest. Maailma tabanud suured muutused vajavad tarku insenere neid muutusi ellu viima. Ükskõik, kas see puudutab robotite kasutust, rohe- või digipööret või hoopis uuenduslikke tootearendusprojekte. Ilma insenerideta ei ole võimalik arenguga kaasa minna ega vajalikke muudatusi piisavalt kiiresti ellu viia. Tuleviku insenere ootab ees äärmiselt põnev ajajärk kujundada ise dünaamiliselt muutuvat maailma.
Ka ei ole meil piisavalt kutseõppe tasemel spetsialiste. Üha enam tõuseb hinda tehniliste valdkondade kutseõpe ja meistrioskuste areng, kus eksperdiks saab kasvada end rohujuure tasandilt üles töötades ja kõike praktikas ise läbi proovides.
Eesti Masinatööstuse Liit on kutseandja ja sel kevadel avaldas ca 500 inimest soovi teha kutseeksam masina- ja metallivaldkonna erialadel kaheksas Eesti kutsekoolis. Ootame, et need haritud noored liiguvad edasi kogu töötlevasse tööstusse 7000 ettevõttes, mis annab tööd 126 000 inimesele. Ilmselgelt ei kata aga 500 inimest järelkasvu, mida töötleval tööstusel on tänastes tingimustes vaja.
Soovitan noortel uurida enne võimalike otsuste tegemist taustainfot Eesti majanduse, erialade ja õppevõimaluste kohta eri haridustasemetel. Rääkida inimestega nende tööst, töökeskkonnast, hüvedest ja muust, mis sellega kaasas käib. Lugeda koolide õppekavu, et teada saada, mida täpsemalt õppima hakatakse, kes õpetab ja millised on väljavaated. Palun, et head nõuandjad ei jätaks noori üksi, vaid aitaks nende valikute üle koos mõelda ja otsustada. Kindel on see, et kõik tulevikutrendid on seotud teadmiste, oskuste ja pädevustega tehnikavaldkonnas.
Autor: Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht. Artikkel ilmus 10.06.2021 ajalehe Postimees arvamusküljel.
