Uudised
Eelmisel aastal valminud OSKA hariduse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu järgi on vaja rohkem õpetada eripedagooge, logopeede ja koolipsühholooge. Abivajavate laste arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud.
OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul on viimasel aastal suurenenud nii eripedagoogiks, logopeediks kui ka koolipsühholoogiks õppijate arv. „Ülikoolis asus sel õppeaastal koolipsühholoogi õppesuunal magistriõppes teadmisi ja oskusi omandama 12 üliõpilast. Logopeedia õppesuunal alustas õpinguid 34 üliõpilast, mida on varasemaga võrreldes peaaegu kolm korda enam. Kuid arvestades reaalset vajadust, võiks vastuvõtuarv olla suurem, logopeede vajab ka tervishoiusüsteem,“ ütles Mets. Lisaks kimbutab nii logopeede kui ka eripedagooge asendusvajadus – 15% eripedagoogidest ja iga neljas logopeed on vähemalt 60-aastane.
OSKA hariduse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud ekspertide sõnul tuleb kõnehäirega lapsele tagada logopeedi teenus juba lasteaias, mis omakorda vähendaks oluliselt vajadust tugispetsialisti järele algklassides.
Eksperdid tõid ka välja, et sarnaselt tugispetsialistidele on jätkuvalt loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatest suur puudus. Viimastel aastatel on kasvanud küll huvi matemaatikaõpetaja ameti vastu, kuid loodusteaduste õpetaja õppekavale vastuvõtt on võrreldes aasta varasemaga kahanenud. Õpetajaameti maine on oluliselt paranenud, kuid enam peaks tähelepanu pöörama juba kõrghariduse esimesel astmel õpetamisoskuse kui üldpädevuse arendamisele.
OSKA hariduse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest (76%) on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta või kahe aasta jooksul.
OSKA uuringus analüüsiti, milline on tööjõu- ja oskuste vajadus hariduses aastaks 2025 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma vastuvõttu või erialase õppe sisu kõrghariduses.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
