Uudised
Ettevõtted värbavad inimesi järjest enam konkreetsete oskuste, mitte ametit tõendava dokumendi pärast. See tähendab, et õppida ning hoida kõrgel tasemel nii üld- kui ka erialaspetsiifilisi oskused tuleb kogu elu.
„Kui ma ülikooli lõpetasin, küsis mult vend, et noh, diplom käes, aga kas sa nüüd midagi teha ka oskad,“ meenutab Ave Ungro, kes ülikoolis õppis hispaania keelt ning on praegu Kutsekoja oskuste suuna juht. Ungro tunnistab, et jäi tookord vastamisega hätta. Ent kui tal siis oleks olnud kasutada selline oskuste süsteem, mille arendamist ta praegu veab, oleks olnud kerge ennast analüüsida ja ette laduda, mida kõike ta oskab: teabe esitamine, võõrkeeleoskus, meeskonnatöö oskus, andmete tõlgendamine, prioriteetide seadmine ja veel palju muud.
Teadlikkus sellest, millised on erialaoskuste kõrval sinu kõige tugevamad üldoskused, on tööturul konkureerides oluline. Nüüdsel ajal ei otsi tööandja niivõrd inimest kindlale ametipostile, vaid teeb valiku, lähtudes sellest, milliseid oskusi ta oma ettevõttesse vajab, et klientidele antud lubadusi täita või uusi tooteid ja teenuseid arendada.
Üldoskused on need, mis seovad tervikuks eri haridustasemel ja töö käigus omandatud oskused. Sageli on head üldoskused hädavajalikud, et õpitud erialal edukas olla – näiteks ei saa teha personalitööd ilma suhtlemisoskuseta, logistiku tööd ilma ruumilise mõtlemiseta või olla hinnatud disainer loovmõtlemiseta.
Isegi infotehnoloogia valdkonnas, kus on tohutult uut tööjõudu vaja, eelistatakse värbamisel neid tarkvaraarendajaid, kellel on head meeskonnatöö ja protsessi juhtimise oskused. See, kui kiiresti arendaja üksi oma ruumis istudes koodi kirjutab, on teisejärguline.
Tööturg soosib inimesi, kes on valmis pidevalt juurde ja ümber õppima, kinnitab Ungro. Üldoskused on ka töötaja enda jaoks nagu kindel kapital: need on ühest valdkonnast teise ülekantavad, neid ei räsi ükski majanduskriis ega töömaailma muutuvad suundumused. Heade üldoskustega inimene leiab alati tööd.
Haridus- ja töömaailm, mis seab kesksele kohale oskused, vajab uusi tööriistu nii õppekavade koostamiseks kui ka ametite ja kutsete kirjeldamiseks. Kutsekoja algatusel luuakse oskuste süsteemi abil digitaalsed tööriistad oskuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks.
Oskuste süsteemi digilahendused arendatakse välja kolmes etapis. Esimesena valmib oskuste kirjeldamise keskkond. See on vajalik, et luua oskustest rääkimiseks ühine keel – pole sugugi alati üheselt mõistetav, mida peab tegelikult oskama näiteks inimene, kellelt eeldatakse head suhtlemisoskust.
Kutsekoja kodulehel (https://www.kutsekoda.ee/oskused-2) on kättesaadav oskuste registri esmane testversioon, mida lähiajal veel parandatakse, kuid mis juba praegu pakub kasutajatele tuge oma oskuste väljaselgitamisel.
Oskuste kirjeldamise keskkond muutub avalikkusele kättesaadavaks loodetavasti 2024. aasta alguses. Järgmisena valmivad oskustega seotud teenuste keskkond 2025. ja analüüsi keskkond 2026. aasta alguseks.
Oskuspõhine lähenemine ei kaota ametite või kutsete tähtsust, vaid annab võimaluse veelgi täpsemalt kirjeldada seda, mida tööandja vajab, tööotsija pakkuda saab ning kuidas haridusmaailm neid õigete oskusteni jõudmisel toetab.
MIS ON ÜLDOSKUS?
Eesti tööelu üldoskuste klassifikatsioonis jagatakse üldoskused kolmeks suureks kategooriaks, need on mõtlemisoskused (analüüsioskus, loovmõtlemine, ruumiline mõtlemine jne), enesejuhtimisoskused (kohanemisoskus, stressijuhtimine, iseseisev tegutsemine, eesmärgi saavutamine jne) ning sotsiaal-kommunikatiivsed oskused ehk lävimisoskused (keeleoskus, meeskonna- ja koostööoskus, empaatiline käitumine jne).
Üldoskused ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid on vajalikud kogu töömaailmas ja on ühest valdkonnast teise ülekantavad. Üldoskused loovad aluse, mille najalt spetsiifilisemaid tegevusi sooritada. Üldoskusi rakendatakse teiste oskustega paralleelselt.
Klõpsa peale, et saada pilt suuremaks!
Artikli autor on Kutsekoja kommunikatsioonijuht Siret Trull
Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 03.03.2023
