Uudised“Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
Eesti Panga tööjõuturu uuringu kohaselt mõjutas koroonakriis hüppeliselt kasvanud töötust enim noorte ja naiste seas, samas on mitmeid perspektiivikaid erialasid, kus Eestis töökäsi napib. Karjäärivalikute tegemisel tasub noortel end tööturu trendidega kurssi viia.
“Tänastel koolilõpetajatel tasub karjäärivalikul tutvuda ka tööturu tulevikuprognoosidega – millised on valitud erialal rakendumisvõimalused tööturul, kas tulevikus võiks olla raske või kerge tööd leida, millised on palga- ja muud töötingimused,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
Tööturu tulevikuprognoose koostab Kutsekojas OSKA meeskond, infot saab leida haridusportaalist, kus aadressil haridusportaal.edu.ee/ametialad saab otsida huvipakkuva ametiala ning lugeda nii tööülesannete ja -tingimuste, vajaminevate oskuste, konkurentsi kohta tuleviku tööturul kui ka vaadata õppimisvõimalusi.
Digioskused järjest olulisemad
Kuna uue tehnoloogiata ja digioskusteta tulevikus enam ei saa, jääb Randma sõnul Eestis tulevikus puudu nutikatest tehniliste erialade valdajatest, kes oskavad tehnoloogiat kasutusele võtta, arendada ja hooldada – näiteks inseneridest, mehhatroonikutest, robootikutest, IT-spetsialistidest.
Kui aga vaadata viimaste aastate noorte õppimisvalikuid, siis IKT-erialad on populaarsed ja tööturul nõutud, samas teiste tehniliste erialade vastu piisavalt huvi ei tunta. Ka pole populaarne õppida aineõpetajaks või näiteks hooldustöötajaks.
Tehnoloogia aga ei suuda asendada ameteid, kus läheb vaja loovust, empaatiat ja inimestega suhtlemist. “Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” nentis Randma.
Samas ärinduse ning õiguse erialade vastu on tema sõnul küll huvi aastate jooksul mõnevõrra vähenenud, kuid ometi õpitakse neid rohkem, kui tulevikus töövõimalusi olema saab. Seetõttu on konkurents tööturul tugev ning erialast rakendust ei pruugi olla lihtne leida.
Elukestev õpe muutub normiks
“Kuna muutused tööturul toimuvad kiiresti, siis tuleb meil kõigil tööelus edukaks toimetulekuks end täiendada,” rääkis Randma. Peamiselt toimuvad muutused küll oskustes, mitte tingimata ametites. Oluline on oma erialaste tulevikuarengutega kursis olla ning end koolitada. Seda tuleb Randma kinnitusel teha ka noortel, kes tööellu astuvad, sest oskused vananevad aina kiiremini ja juurde õppimisest ei pääse keegi.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab 2020. aasta lõpuks kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. Äsjase OSKA siseturvalisuse uuringu tulemustest selgub, et lähitulevikus on igal aastal juurde vaja üle 300 siseturvalisuse erialade lõpetaja.
Uuringute eesmärgiks ongi õppimisvõimalused paremini tööturu vajadustega kooskõlla viia. Uuringutes tehakse kutse- ja kõrgkoolidele ettepanekuid, kui palju ja mida õpetada. “Suuremat osa vajaminevatest erialadest saab meie kutse- ja kõrgkoolides õppida ning OSKA uuringute põhjal on ka avatud uusi õppekavasid,” selgitas Randma. Samuti arendavad koolid OSKA uuringute põhjal õpetatava sisu, et see vastaks paremini tööturul vajatud oskustele.
Kriis räsib noori naisi
Eesti Panga värske tööturu ülevaade nendib, et 2020. aasta alguses Hiinas vallandunud koroonaviiruse pandeemia mõju tööturule tõotab kujuneda suuremaks kui hiljutiste majanduskriiside oma. Võrreldes 2008. aastal alanud suure finantskriisiga jõuab koroonaviiruse kriisi mõju tööturule märksa kiiremini. Sel korral tuleneb töökohtade kiire kadu sellest, et üheaegselt on pihta saanud nii majanduse nõudlus- kui ka pakkumispool ning lisaks on esimesena löögi alla sattunud just tööjõumahukas teenindussektor.
Erinevalt eelmisest kriisist, mis andis suurema hoobi meeste ülekaaluga tööstussektorile, mõjutas koroonakriisi algfaas rohkem naiste ülekaaluga teenindussektorit. Vanuse lõikes suurenes registreeritud töötuse määr kõige enam 16–24aastaste naiste seas – veebruari 6,5%lt 11,6%ni aprilli lõpus.
Noorte abistamiseks on välja töötatud noortegarantii tugisüsteem, mille abil kohalikud omavalitsused ühenduvad 16-26-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noortega ning pakuvad tuge haridustee jätkamiseks või töökoha leidmisel. Tugisüsteemiga on liitunud ka Tallinn.
Artikkel avaldati Pealinnas (17.06.2020)
