Uudised
Eesti majandus vajab IKT-spetsialiste, kes suudavad luua eri majandus- ja eluvaldkondades efektiivseid ja suuremat lisandväärtust pakkuvaid tehnoloogilisi lahendusi. IKT-spetsialistide oskuste hulka peavad kuuluma teadmised eri sektorite eripäradest, andmeanalüütikast, tehisintellektist ja küberturvalisusest, kirjutab uuringujuht Urve Mets.
Kõrge erialane oskustase, laiaulatuslikud teadmised ja varasem töökogemus iseloomustab tikutulega otsitavat tarkvara- ja süsteemiarendajat ehk spetsialisti, kes suudaks ettevõtte ärivajadustest lähtuvalt luua innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi.
Eri majandussektori organisatsioonidele tehnoloogiliste lahenduste arendamise, haldamise ja administreerimise võimekusega spetsialiste Eestis napib, kinnitavad värske tööjõu- ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuringu tulemused. Senisest enam on vaja spetsialiste, kes haldavad tervikuna kõiki ettevõtte süsteeme, seadmeid ja lahendusi ning tagavad nende turvalise koostoime. Selle eelduseks on, et IT-spetsialistid mõistavad majandussektorite (nt tervishoid, tööstus, kaubandus) toimimisloogikat.
Kasvava vajaduse laia teadmiste paletiga IT-spetsialistide järele tingib tehnoloogia areng, mis on keskne mõjutav tegur IKT valdkonna ametialadel. Tehnoloogiline innovatsioon loob tingimused uute tegevus- ja juhtimismudelite, aga ka uute ärimudelite tekkeks ja rakendamiseks. Tehnoloogia areng toob kaasa nii töökohtade kaotamise kui ka töökohtade loomise ja ametiülesannete muutumise, nii ei pruugi lähitulevikus kasvava vajadusega kutsealad olla seitsme aasta pärast enam ajakohased.
Maailma Majandusfoorumi 2020. aastal ilmunud aruandes «The Future of Jobs Report» märgitakse, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kasvupotentsiaali peamiseks takistuseks on oskuste puudus. Aruandes rõhutatakse, et üha keerulisem on leida andmeanalüütikuid, -teadlasi, tehisintellekti ja masinõppe spetsialiste ning tarkvara- ja rakenduste arendajaid. Sarnast keerukust IKT-spetsialistide värbamisel tõdesid ka uuringusse kaasatud eksperdid.
Tehnoloogia areng toob kaasa nii töökohtade kaotamise kui ka loomise, nii ei pruugi lähitulevikus kasvava vajadusega kutsealad olla seitsme aasta pärast enam ajakohased.
Informatsiooni ja andmete hulk on kasvanud, nende töötlusvahendid on arenenud ning kättesaadavamad. Tõusnud on ootus kasutada märgatavalt enam otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi. Andmete vabalt ja reaalajas liigutamine eri andmebaaside (masinatevaheline digitaalne andmevahetus) ja ka riikide vahel suurendaks märgatavalt majanduslikku kasu.
Andmed ei tähenda pelgalt Exceli tabelit, vaid andmed on ka näiteks satelliidipilt, signaal andurist, isikutuvastus kaamerast, inimeste käitumismuster nii veebis kui ka päriselus, on toonitanud Playtech Estonia tegevjuht Ivo Lasn. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt võib andmemajandus Euroopa Liidus kasvada 2018. aasta 301 miljardilt eurolt 2025. aastaks 829 miljardile eurole.
Analüüsitavate andmete mahu kasvuga kaasneb ka analüüsi keerukuse hüppeline kasv. Igal pool salvestatava teksti, pildi, heli jm andmete mõtestamiseks ja sidumiseks arenevad semantilised vahendid ning on tekkimas uued tehnoloogiad nende andmete baasil järelduste ja tõenduspõhiste otsuste tegemiseks.
Süvaanalüütika teeb andmeanalüüsi teostamise võimalikuks ka reaalajas. Andmete aktiivne kasutamine ning miljardid seadmed ühendatuna internetti eeldavad kiiremat ja usaldusväärsemat andmetöötlust, mis omakorda kasvatab nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele.
Süsteemid arenevad pidevalt ja õpivad maailma iseseisvalt tundma ilma inimesepoolse ettekirjutuseta. Seda toetavad kiirestiarenevad teadussuunad, mis toovad arvutiteadusesse üha enam inimesele omaseid käitumis- ja otsustusmudeleid. Tehisintellekt mõjutab meie elu üha rohkem. See loob julgeoleku, demokraatia, äritegevuse ja tööhõive valdkonnas nii võimalusi kui ka ohte. Tehisintellekt suudab analüüsida teksti kujul esitatud andmeid, näiteks sotsiaalmeedia vestluseid ning töötajate ja klientide hinnanguid ettevõtetele. Mida paremini tunneb ettevõte oma kliente, seda parema kasutajakogemuse suudab ta kliendile tagada. Seetõttu koguvad ettevõtted klientide kohta üha rohkem infot nii neile küsimusi esitades kui ka internetis nende käitumist uurides.
Kuna tehisintellekt suudab koguda ja analüüsida suurt hulka andmeid, on vaja tagada andmesubjektide privaatsus ja julgeolek ning see, et kogutud andmeid kasutataks eesmärgipäraselt. Viirustõrje ja küberrünnakute tõrje on muutunud juba nii keeruliseks, et traditsioonilised meetodid turvalisust ei taga. Kui ründajatel on automatiseeritud vahendid, peavad ka kaitsjad oma tööriistu targemaks arendama. Internetiarenduste ja suurandmete kasutamisel peab arvestama aina karmimate andmekaitse nõuetega.
Küberturvalisuse tagamise tähtsus suureneb ka koos kasutatavate masinate ja seadmete arvu kasvuga, sageli on just kasutatav tehnika potentsiaalsete küberrünnete sihtmärgiks. Esmatähtsaks muutub võimekuse kasvatamine, et tagada kõrgel tasemele küberturvalisus, st vaja on oskust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning välja töötada turvameetmed.
Paljud teadmised ja oskused on omavahel seotud. Eri majandussektoritele IKT-lahenduste väljaarendamine eeldab IKT tippspetsialistilt lisaks erialastele teadmistele tarkvara- ja süsteemiarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest, IKT-süsteemidest ja -teenustest, tehnoloogia arengusuundumustest ja küberturbest ka arusaama selle sektori äriloogikast. Ehk IT-spetsialistil peavad olema teadmised nüüdisaegse tehnoloogia arengusuundumustest ja nende kasutamise võimalustest eri sektorites.
Töötavatele IKT-spetsialistidele on tarvis täiendusõpet eesmärgiga toetada eri organisatsioonides digipöörde elluviimist.
See tähendab oskust mõista eri valdkondade tegevuspõhimõtteid, näha neis keerukate küsimuste juurprobleeme, neid analüüsida ning lahendamiseks sobivaid rakendusi luua. Võtmetähtsusega saab olema oskus luua terviklikke lahendusi, arvestades organisatsioonides kasutatavate olemasolevate süsteemide arhitektuuriga ja tagada nende koosvõime ning turvalisus. Valdav enamik võimalusi on täna valdkondadeülesed, samas õpetamise paradigmad pigem vertikaalsed ja erialapõhised.
Selleks et digilahendused oleks Eesti majanduse mootoriks, on IKT-valdkonna uuringu tulemustele tuginedes vaja motiveerivaid õppimisvõimalusi (nt täiendusõpe, sh mikrokraadid) IKT-spetsialistide teadmiste ja oskuste viimiseks eksperditasemele andmeanalüüsi, küberturvalisuse ja teenusedisaini teemal.
Töötavatele IKT-spetsialistidele on tarvis täiendusõpet eesmärgiga toetada eri organisatsioonides digipöörde elluviimist (nt üheaastased MA-õppekavad või mikrokraadid). Vaja on suurendada IKT õppekavade interdistsiplinaarsust, näiteks luua praktilised õppekavadeülesed ühisprojektid. Samuti tuleb kasvatada tulevikus suuremat lisandväärtust loovate õppijate arvu tehnoloogia valdkonna õppekavadel kõrghariduse teisel ja kolmandal astmel (sh tööstus- ja teadmussiirdedoktorantuur; doktoriõppes temaatilised stipendiumid).
Artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusrubriigis 1. veebruaril 2022
