Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.
Neljapäeval, 7. aprillil Kutsekojas toimunud OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, ettevõtjate ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.
Kolmapäeval 16. märtsil kogunenud OSKA nõunike kogu arutas Kutsekojas valminud valdkondlike rakendusuuringute vastavust algselt seatud eesmärkidele, nende tulemuste elluviimist, esimese aasta õppetunde ning järgnevate uuringute tegevuskava.
„OSKA esimeste tulemustega võib rahul olla, kuna saime isegi rohkem kui ootasime,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
Reedel, 18. märtsil Kutsekojas kogunenud OSKA IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) valdkonna eksperdid kinnitasid valdkonna rakendusuuringu sõnumid ja eesmärgid. Uuringu käigus otsiti vastuseid küsimustele, milliste oskustega töötajaid ning millistel ametikohtadel lähema 5-10 aasta jooksul vajatakse ning kus vajalikke kompetentse omandada saab.
Olulisima sõnumina tõid eksperdid välja, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks vajatakse tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste, aastaks 2020 vajatakse ühtekokku 37 000 IKT-spetsialisti ja mitte ainult IKT-sektorisse. Spetsialistide arvulise vajaduse katmiseks tuleb oluliselt vähendada õpingute katkestajate arvu nii kutse- kui kõrgkoolides. Tööandjate ülesanne on ühendada paindlikumalt õppimise ja töötamise võimalused.
Eile kogunes SA Kutsekoja juures esmakordselt tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimiseks OSKA masina- ja metallitöö valdkonna eksperdikogu. Eksperdikogu koosneb tööandjate, õppekavade arendajate ja poliitikakujundajate esindajatest, kelle ülesandeks on analüüsida oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Selle töö tulemusena sünnivad ettepanekud ja soovitused muutuste läbiviimiseks haridussüsteemis, selleks, et koolilõpetajate oskused vastaksid enam töömaailma vajadustele.
