Veemajanduses napib noori, kuid keskkonna aladel tuntakse puudust loodusteaduslike süvateadmistega spetsialistidest

5. märts 2019

Suur hulk pensioniikka jõudvaid töötajaid vajab asendamist veemajanduses, kus üle 55-aastased inimesed moodustavad 38% töötajatest ning noorte osakaal on väga väike. Vastupidine olukord on keskkonnakorralduses ja -kaitses, kus ligi pooled töötajatest on alla 35-aastased.

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna erialadel on viimase kümne aastaga nii lõpetajate kui õppima asujate arvud oluliselt vähenenud. Vee- ja jäätmemajanduses vajatakse vanemaealiste töötajate asendamiseks oluliselt rohkem noori, kui erialase hariduse lõpetab. Eriti suurt puudust tuntakse kaasaegsete oskustega veekäitlusoperaatoritest ning veevärgilukkseppadest. Jäätmekäitlusettevõtetel on väga keeruline leida masinaoperaatoreid ja prügiautojuhte.

Keskkonna erialade praegune lõpetajate arv ületab küll vabanevate töökohtade arvu, kuid lähiaastatel lõpetajate arv väheneb. Tööandjad ootavad loodusteaduslike süvateadmistega spetsialiste, keda jõuab keskkonnakorralduse ja -juhtimisega seotud ametitesse vähe.

OSKA vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna eksperdid arutlesid uue tööjõu nõudluse ning erialase tasemehariduse pakkumise üle. Ekspertide arutelud on sisendiks OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust prognoosivale uuringule. Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna uuring valmib 2019. aasta sügisel.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes.