Uudised
Viie aasta eest alustas Kutsekoda OSKA uuringutega, mis analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalikke oskusi ja tööjõuvajadust lähimal kümnendil ning võrdlevad seda kutse- ja kõrghariduse ning täienduskoolitusega. Selle tähtpäeva täitudes arutlesid OSKA analüütikud ning analüüsidega seotud asutuste esindajad tehtu üle ja vaatasid tulevikku.
OSKA uuringutes on analüüsitud kõiki Eesti elualasid, vaadates, milliseid töökohti ja oskusi on vaja järgmisel 5–10 aastal. OSKA-t vajab haridussüsteem, et kohandada õpet sellega, mida tööturul tulevikus vajatakse. OSKA uuringuid koostatakse koostöös tööandjate, kutse- ja kõrgkoolide esindajate ning ametnikega, samuti vaadatakse tööturu ja haridusstatistikat.
“Tulevikuvajadusi teadmata pole võimalik isegi õpiampse planeerida,” lausus haridusminister Reps, viidates hariduse uutele suundumustele, nagu õpiampsud ja hübriidlahendused, virtuaalse ja reaalse õppe ühitamine, moodulitele üles ehitatud kutseharidus lõimituna üldharidusega või õppimine täiendkursustel – kõik need võimalused vajavad ministri sõnul pikka perspektiivi.
Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Mait Palts nimetas OSKA-t vajalikuks nii tööandjatele, haridussüsteemile kui ka poliitikakujundajatele. OSKA meeskonda kiitis Palts selle eest, et ühise laua taha on toodud tööandjad, koolide esindajad ja ametnikud, kes tööturu vajaduste ja hariduse võimaluste ühitamiseks koostööd teevad.
Mis kasu on OSKA-st?
OSKA on aidanud oma partneritel suunda valida. Kutse- ja kõrgkoolid on saanud OSKA ettepanekute alusel arendada õppekavasid või luua uusi. Nii on sündinud Tallinna tehnikaülikoolis õppekava “Digimuutused ettevõttes” ja hambaarsti assistendi töökohapõhine õpe tervishoiu rakenduskõrgkoolides ning taastatud plastiseadistaja õpe Hiiumaal. Karjääriteenuste pakkujad kasutavad samuti OSKA materjale. Neid kasutavad ka üldhariduskoolid oma õppe mitmekesistamiseks.
HTM arvestab OSKA ettepanekuid, koostades halduslepinguid kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega koolituskohti kavandades, sotsiaalministeerium arvestab OSKA ettepanekuid tööturuteenuste loomisel, töötukassa jälgib OSKA infot erialade kohta, mida koolitada, majandusministeerium on ellu kutsunud töötavate inimeste IT-õppe arendamise. OSKA kogemuste ja metoodika vastu tuntakse huvi meie lähiriikides ja kaugemalgi.
Riigikontrolli peakontrolöri Märt Loite sõnul on OSKA tulemused oluline allikas, et selgitada välja, kas riigi funktsioonide täitmiseks jagub inimesi ja ressursse.
OSKA avastused
Kutsekoja juhatuse liige, OSKA arendusjuht Tiia Randma ja peaanalüütik Yngve Rosenblad kõnelesid uuringute tulemustest. Kahaneva ja kasvava tööhõivega valdkondi on umbes pooleks. Töökohti võib vähemaks jääda seal, kus on hõlpsam tööd automatiseerida või kus ärimudelid võivad ajale jalgu jääda. Töökohtade arv kasvab lisaks IKT-le teenustega seotud valdkondades, nagu tervis või heaolu. Kuid tööhõivet on üha keerulisem kasvatada rahvastiku nappuse tõttu ning majanduskasv võib tulla pigem tehnoloogiliste uuenduste või ärimudelite muutuste kaudu.
Uuringud näitavad, et tööstusega seotud erialasid õpitakse liiga vähe, puudu jääb tehnika- ning tehnoloogiaoskusi. Järgmise kümne aasta jooksul jääb puudu kutseharidusega lõpetajaid, tõdes Rosenblad. Kolmandik töökohti eeldab kutseharidust, ent lõpetajaid on vaid veerand vajadusest.
Kuulaja küsimusele, kuidas kajastuvad uuringutes tööturu šokid ja millistel erialadel on krahhieelne olukord, vastas Tiia Randma, et analüütikud on püüdnud olukorrale paindlikult reageerida. Selle näide on käimasolev Covid-19 mõju uuring.
Krahhiks võib pidada olukorda loodus- ja reaalainete õpetajatega. Nende seas on palju väärikas vanuses inimesi, kes ei saa töölt ära minna, sest noori tuleb asemele liiga vähe. Laienenud on logopeedide õppimisvõimalused ja nende nappus laheneb ehk lähitulevikus. Napib elektri- ja energeetikaspetsialiste.
Mida on OSKA muutnud?
Töötukassa hakkas esimesena OSKA teenuseid tarbima. “Töötukassa toetab tasemeõppes õppimist 222 õppekaval,” sõnas töötukassa juht Meelis Paavel. Ta lisas, et nõukogus seisavad ees arutelud selle üle, kas töötukassa peab toetama kõiki koolitusi, ka elukestvas õppes, või keskenduma tööturul vaja olevate erialade koolitamisele.
Paaveli sõnul oli OSKA meeskond koroonakriisi ajal väga operatiivne. Kiiresti tehti uuring, mis näitas, et IKT-oskuste järele on väga suur vajadus. Sellele reageeris töötukassa nobedalt ja järgmisel aastal pakutakse kõikidele tööandjatele võimalust koolitada oma töötajaid IKT-oskustes kord kolme aasta jooksul 2500 euro ulatuses, millest vaid 20% tasub tööandja.
“Kiireid muutusi on keerukas teha,” arvas TÜ õppeprorektor Aune Valk ja tõi näite IKT-spetsialistide puudusest. Kui HTM soovitab kolme aastaga suurendada 30% IKT vastuvõttu, siis tuleb TÜ-l võtta ka 30% õppejõude rohkem tööle. Ent viimased 10–15 aastat on IKT-lõpetajaid puudu olnud, neid pole ka doktorantuurist tulnud piisavalt. “Me peaks neid kõigepealt doktorantuuris koolitama,” rääkis õppeprorektor.
Tuleviku valikud
“Kui palju inimesi puudu on ja kui palju oleme koos tööandjatega valmis majandusmudelit muutma, sellele ei saa vastata OSKA üksi,” tõdes minister Reps. Kui majandusmudel läheb rohkem roheliseks, digitaalseks, tehnoloogiapõhiseks, siis tööturuvajadus on väiksem, aga selleks on vaja investeeringuid ja muutusi. Repsi sõnul on Euroopa appi tulnud, andes Eestile 1,1 miljonit eurot majanduse elavdamiseks ning nüüd tuleb tööandjatel ja erasektoril otsustada, kui palju ollakse valmis tegema põhimõttelisi muutusi. Sellest tulenevalt hakkavad ka OSKA prognoosid muutuma.
“Saame teha koostööd tööandjate ja haridusasutustega õppekavade väljatöötamisel,” lubas Meelis Paavel, “et need oleksid sobilikud just neis suundades, nagu vaja. Võimalust, mida pakume, peab sisuga paremini täitma.”
Repsi sõnul on väljatöötamisel doktorantuuri reform, samuti koostööplaan, mille järgi õppejõud, professorid ja nooremteadlased tegutseksid mingi aja erasektoris. “Me ei kaota akadeemilisust, aga see on praktilise ja targa majanduse käsikäes liikumine hariduses,” sõnas Reps. “Meil ei ole muid lahendusi, kui tahame konkureerida Euroopas investeeringute kavas.”
Kuhu edasi?
OSKA uuringud on kohati väga detailsed, näiteks on igal aastal juurde vaja teatud arv koolipsühholooge, tõi Valk näite. Teisalt jääb järgmisel kümnendil igal aastal üle 2000 kõrgharidusega lõpetanu puudu – igal aastal lõpetab umbes 3800, vaja on üle 5000. “Kumba on vaja, kas peenhäälestust või suurte suundade näitamist?” küsis Valk ja arvas, et vaja on mõlemat, kuid mõjusam on vaadata suurt suunda. Ent vaatamata sellele, et 3–4 aastat on gümnaasiumilõpetanute arv kasvanud, on ülikoolid tõmmanud oma vastuvõttu koomale kõrghariduse rahastuse pärast.
“Kui meil on suur suund, vaatame vajadust, ja samas tegeleme n-ö peenlihvimisega, siis on OSKA mõju suurem, kui ta suuri suundi tugevamalt sõnastab ja sealjuures ütleb, milliseid oskusi on kiiresti vaja,” arvas Valk.
“Töötukassa juhina kuulen juba pikka aega, et meie majanduse ja riigi päästab ümberõpe, ja sinnapaika see jääb,” tõdes Paavel. “Ümberõppe rakendajana küsin ma: keda, kelleks ja kuidas me õpetame.” Sel teemal soovib töötukassa OSKA ekspertidelt jõulisemat tuge.
Repsi sõnul on meil võimalus ära kasutada olukorda, kus Euroopas otsitakse Covidi kogemusele toetudes strateegilistele investeeringutele uusi võimalusi. “Meil on nišš, mida tänu meie digikuvandile välja arendada. Oma digioskustega ei ole me enam allhankijad, vaid oleme väärtusahelas loojad,” lausus Reps. Sellele väljakutsele pole veel tööandjaid vastamas. Uued teemad, nagu alternatiivtehnoloogiad, personaalmeditsiin jm, võiksid olla juba OSKA-uuringutes, soovis minister. Järgmise kümnendi uuringud peaksid tegelema ka nende elukutsete ja ametitega, mida veel ei ole.
Artikkel avaldati Õpetajate Lehes 2. oktoobril 2020
